· Söömise ajal on olulised lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond ning see, kas lapse kõht on tühi. · Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistus ega premeerimisvahend. Last ei tohi ka sööma sundida, vaid pigem tuleks teda sööma meelitada ning selgitada õige toitumise olulisust. · Lastele meeldib süüa sõrmedega, tikuga, pulgaga (nt. Puuviljavardad, viilutatud porgand, paprika, kurk ning lillkapsatükid dipikastmetega). · Lapsed matkivad kõiges täiskasvanuid. Teiste pereliikmete, õpetajate ja sõprade eeskuju on laste toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujunemisel määrava tähtsusega. 3 1.2. TOITUMISELE ESITATUD NÕUDED · Lapse toit peab olema tasakaalustatud. · Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning paar oodet. Neile tuleb
Nad armastavad sealiha ja erinevaid vorstikesi, kuid samas ka veiseliha. Nii valisin oma pearoaks veiselihast valmistatud Tequila Faijta 2-le. Faijtad on Mehhiko köögis üheks põhitoiduks ja tequila on seal üks armastauimaid kangeid alkohoolseid jooke. Kolmandaks käiguks valisin Punases veinis marineeritud pirni viilud fetakreemi ja mesiste kreekapähklitega. Mehhiklastele maitsevad puuviljad ja neid süüakse nii iseseisvalt, magusroana kui ka tervate dipikastmetega, samas kasutavad nad oma toitudes tihti ka juustu. Mittealkohoolsetest jookidest valisin eelroa, pea-ja järelroa kõrvale mullita, sidruniviilidega jäävee. Alkoholsetest jookidest soovitan pearoa kõrvale Tsiili punast veini: Porta Carmenere Reserve 2006, sest see vein on piisavalt vürtsikas, et sobida kokku mehhiko köögiga, kuid samas mõnusa marja maitsega. 3 1
Saagiks kulub 3,5-5 kuud, kuid temperatuur peab olema 20-22o. Mugul on 0,5-1 kg raskune, ebakorrapärase kujuga. Annab rohkem kcal kui kartul, sest sisaldab rohkem suhkruid ja tärklist. Nagu nimigi ütleb, magusa maitsega ning kuumtöötlemisel suureneb magusus veelgi, sest osa tärklisest laguneb suhkruteks. Kasutada saab nagu kartulit, praadimiseks või keetmiseks, samuti salatitesse aga ka püreeks ja püreena taignatesse (ka magusatesse). On söödav ka toorelt, salatites või dipikastmetega suupistetena. Sobib hästi diabeedikute e suhkruhaigete menüüsse. 43 Mõnedes koduaedades kasvab ilutaimena, sest ta on kõrge, ilusate kollaste õitega ja mitmeaastane. 2.2 Kapsasköögiviljad Kapsaste "perekond" on väga suur ja huvitav. Nende hulgas on nii suuri kui väikeseid, nii valgeid, rohelisi kui punaseid. Kõik kapsad on ristõielised, enamik neist annab seemneid teisel aastal. Mõned liigid sisaldavad palju sinepiõlisid, mis võivad ärritada magu, seepärast ei saa osad