aatomid ja tühi orbiit võib korjata vaba elektroni. 3. Tervikliku pooljuhitüki sellist piirkonda, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega, nimetatakse pn-siirdeks. Mõlemat tüüpi pooljuht materjalis tekib kontakti piirkonnas kiht, mis on erinimeliselt laetud ja need takistavad elektrivälja E. See väli takistab elektronide üleminekut n-tüübist p-tüübi piirkonda, sest tekkinud pinge ei lase elektronidel liikuda. seda süsteemi nimetatakse pooljuht dioodiks. Transistor on kolmekihiline erinevat tüüpi pooljuhi ühendus, mille ülesanne on elektrisignaalide võimendamine või takistamine.Kui transistor koosneb kahest p-tüüpi pooljuhtmaterjalist, mille vahel on n-tüüpi pooljuhtmaterjal, siis kannab ta nime p,n,p pooljuht. Kui kahe n- tüüpi pooljuhi vahel on üks p-tüüpi pooljuhtmaterjal, siis see transistor kannab nime n,p,n pooljuht. Kiip ehk terviklülitus on pooljuht plaadike, millesse on tehtud imepisikesi transistoreid
väike, vastupinge korral aga suur. 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab pinget ning laseb läbi ainult positiivsed impulsid. 29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Diood on mittelineaarne element, mille takistus sõltub temale rakendatud pinge polaarsusest ja suurusest. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhitavaks dioodiks? Türistor on kolme pn-siirdega pooljuhtseadis, millel on kolm elektroodi: anood, katood ja tüürelektrood. Selle pingevoolu tunnusjoon on muudetav tüürsignaali toimel, mistõttu saab türistori päripingel avada tüürelektroodi läbiva vooluimpulsiga. (türistorit võib nimetada juhitavaks dioodiks, kuna on võimalik ühe ja sama voolu korral saavutada erinevaid pinge väärtusi) 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali?
esimesel juhul dioodi takistus väike ning teisel juhul suur. Diood laseb elektrit läbi, kui on ,,+" ,,+" ja ei lase kui on ,,+" ,,-,, 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Vahelduvpinge korral on tegemist sinusoidiga, sellest tulenevalt diood vahepeal juhib elektrit ja siis jälle ei juhi. 29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon? Sest diood on mittelineaarse takistusega element. 30. Miks türistori võib nimetada ka juhtivaks dioodiks? Kuna türistor koosneb erinevatest juhtivatest kihtidest. Türistor on neljakihiline pooljuhtseadis. 31. Miks transistor võimendab sisendsignaali? Transistor on mõeldud selleks, et võimendada signaali. Transistor võimendab selle pärast, et talle kantakse pinge peale. Kui anda transistorile sisse signaal ja transistorile pinge, siis välja tuleb algsest signaalist võimsam signaal, ehk on toimunud sisendsignaali võimendus, mille
suuremat kristallipinda kui voolupeegli transistorid. Voolupeegelduse võimalikult suure täpsuse eelduseks on transistoride identsus, mille kõige paremini tagab nende paiknemine ühel ja samal pooljuhtkiibil. Joon. 6.29. Elementaarne voolupeegel. Lihtsustatult võib voolupeegli tööpõhimõtet selgitada järgmiselt (joon. 6.29). Transistori VT1 baas ja kollektor on omavahel kokku ühendatud, mis muudab ta dioodiks. Etalonvool Ie tekitab selle transistori päripingestatud emittersiirdel pingelangu UBE1. Teise transistori VT2 emittersiirde pingelang UBE2 on transistoride emittersiirete rööpühenduse tõttu võrdne esimese transistori VT1 emittersiirde pingelanguga: UBE2= UBE1. Pinge transistori VT2 emittersiirdel UBE2 määrab VT2 läbiva voolu Iconst, mis ongi voolupeegli väljundvooluks. Kui mõlemad transistorid on identsed, siis Iconst = Ie. Kui nad ei ole
annaabi.ee 
