Dioksiinid ei lahustu vees, kuid see-eest seonduvad väga püsivalt rasvadega. Seega kogunevad nad loomade ja kodulindude rasvas. Nende loomade liha ja piima kaudu saabki inimene enamiku dioksiine. Vihmaveega voolab mürk jõgedesse ja järvedesse, kust koguneb kaladesse. Dioksiinidest reostatud veekogude kala on eriti ohtlik. Kord meie kehasse sattunud, jäävad dioksiinid aastakümneks rasvkoesse. Kui meie toit oleks tänasest dioksiinivaba, siis puhastuks organism poolest sellesse kogunenud dioksiinist alles seitsme aasta jooksul! Dioksiini kogunemine meie kehasse algab juba emaüsas. Edasi saab laps dioksiine rinnapiimaga. Imikuea lõpuks oleme endasse kogunud kümnendiku oma elu dioksiini-laadungist. Ometi ei maksa selle hirmutava tõsiasja pärast rinnaga toitmisest loobuda. Miski ei suuda asendada seda heategu, mida võib teha oma lapse tulevase tervise nimel teda rinnaga toites. Dioksiinid võivad tekitada: immuunsüsteemi
Kuna dioksiinid on keemiliselt püsivad ja vees lahustumatud, kumuleeruvad nad loomorganismides, seetõttu võivad ka väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada. Inimorganism on peaaegu võimetu dioksiine nii lagundama kui väljutama. Kõrge kloreeritusega (4-8 Cl aatomiga) dioksiinide "poolestusaeg" inimorganismis varieerub 7,8-st 132 aastani (selle ajaga suudab organism vabaneda poolest sinna kogunenud dioksiinist). Naise organismist võib oluline osa dioksiinidest väljuda läbi platsenta ning koos rinnapiimaga. seetõttu on kontsentratsioonid meestel pisut kõrgemad ning imikuea lõpuks koguneb organismi arvestatav osa ülejäänud elu jooksul saadavast dioksiinist. Dioksiinid on tugevad kantserogeenid ja mutageenid, kuid olulisemaks peetakse nende toksilist mõju. On täheldatud laste hambavaaba arenguhäireid, kesk- ja piirdenärvisüsteemi
liikmed peamiselt lahustunult toidurasvas. Kuna dioksiinid on keemiliselt püsivad ja vees lahustumatud, kumuleeruvad nad loomorganismides, seetõttu võivad ka väikesed kogused lõpuks ohtliku koguse saavutada. Inimorganism on peaaegu võimetu dioksiine nii lagundama kui väljutama. Kõrge kloreeritusega (4-8 Cl aatomiga) dioksiinide "poolestusaeg" inimorganismis varieerub 7,8-st 132 aastani (selle ajaga suudab organism vabaneda poolest sinna kogunenud dioksiinist). Naise organismist võib oluline osa dioksiinidest väljuda läbi platsenta ning koos rinnapiimaga. seetõttu on kontsentratsioonid meestel pisut kõrgemad ning imikuea lõpuks koguneb organismi arvestatav osa ülejäänud elu jooksul saadavast dioksiinist. [3] Dioksiinid on tugevad kantserogeenid ja mutageenid, kuid olulisemaks peetakse nende toksilist mõju. On täheldatud laste hambavaaba arenguhäireid, kesk- ja
annaabi.ee 
