õigesti ümber ei käida võivad nad keskkonna jaoks osutuda palju suuremaks koormaks kui tavalised plastmassid. Kui biolagundatavad plastmassid ladustatakse prügimäel, (mida tuleks igal võimalikul juhul vältida) hakkavad nad lagunedes tootma kahjulikke kasvuhoonegaase. Mida kujutavad endast biolagundatavad plastmassid? Biolagundatavad plastmassid on plastmassid, mida mikroorganismide (bakterid või seente) abil on võimalik veeks, süsinik dioksiidiks ning bioloogiliseks massiks lagundada. Väga oluline on siinkohal ära märkida, et biolagundatavad plastmassid pole ilmtingimata valmistatud bioloogilisest materjalist (näiteks taimedest). Paljusid biolagundatavaid plastmasse toodetakse samamoodi naftast nagu tavalisigi plastmasse. Milleks biolagundatavad plastmassid head on? Peamiselt hinnatakse plastmasse sellepärast, et neist on võimalik valmistada tugevaid, vastupidavaid tooteid (näiteks transpordis, pakendamises ning ehituses)
Sellise protsessi suurim puudus suur elektrikulu - 1 kg lämmastiku sidumiseks on vaja elektrienergiat 60 kwh. * N ja O2 ühinevad lämmastikmonooksiidiks: N2+O2 2NO * Viimast saab kergesti edasi hapendada lämmastikdioksiidiks: 2NO+O22NO2 * See ühend annab veega reageerides lämmastik- ja lämmastikushappe: 2NO2+H2OHNO3+HNO2 * Lämmastkushape on ebastabiilne, lagunedes lämmastikmono- ja dioksiidiks ning veeks: 2HNO2NO+NO2+H2O * Tekkinud gaasid suunatakse uuesti hapendamiseks lämmastikdioksiidiks. * Lämmastikhappe reageerimisel kaltsiumkarbonaadiga saadakse kaltsiumnitraat: 2HNO3+CaCO3Ca(NO3)2+H2O+CO2 II. Õhulämmastiku sidumine süsinikuga. * Lähtematerjaliks kaltsiumkarbiid (CaC). 700...800°C ni kuumutatud CaC-st juhitakse üle gaasilist lämmastikku. Toimub reaktsioon, kus saadakse kaltsiumtsüaanamiid e. lubilämmastik:
annaabi.ee 
