46. Ränivetikate auksospooride moodustamine on seotud sugulise protsessiga. 47. Ränivetikate vegetatiivsel paljunemisel populatsiooni keskmine suurus väheneb. 48. Bicosoecales liigid on peamiselt bakterivoorsed. 49. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalsete vesiikulite esinemine rakumembraani all. 50. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka. 51. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid. 52. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi esinemine. 53. Dinoflagellaatide liike on suurusjärgus 2000. 50 Dinoflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 51 Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit 52 Sulcus on dinoflagellaatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 53 Amfiesmaalsed vesiikulid on dinoflagellaatide rakumembraani all olevad alveoolid 54 Dinoflagellaatidel puudub nukleomorf [nukleosoom ka] 55 Dinoflagellaadi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 56 Epikoon ja hüpokoon on dinoflagellaadi kahe pantsri poolme nimetused
49. Ränivetikad on vegetatiivses vormis 50. Bicosoecales liigid on peamiselt fototroofsed. 51. Alveolaatide rühma sünapomorf on nende spetsiaalne vesiikulite esinemine rakumembraani all. 52. Alveolaatide hulka kuuluvad muu hulgas tsiliaadid 53. Dinoflagellaatidele on iseloomulik kahe viburi olemasolu. 54. Dinoflagellaadid kuuluvad alveolaatide hulka 55. Dinoflagelladid on vegetatiivses vormis haploidsed. 56. Dinoflagellaatide tsüst on elutsükkel halbade keskkkonna tingimuste üleelamiseks. 57. Dinoflagellaatide liike suurusjärgus 2000 liiki 58. Dinflagellaadid põhjustavad sageli toksilisi õitsenguid 59. Enamasti on dinoflagellaatidel kaks viburit. 60. Sulcus on dinoflagellatidele iseloomulik pikivagu rakupinnal 61. Amfiesmaalsed vesiikulid on rakumembraani all olevad alveoolid 62. Dinoflagellatidel puudub nukleomorf 63. Dinoflagelladi pantsri plaadid on ühendatud õmblustega 64
suuda tungida, män gib valgu s olulist rolli. Paljude s mikroorganis mid e s , selgrootute s ja kalade s tood etaks e sp etsiifiliste ke e miliste reaktsioonid e käigu s nn. külma valgu st biolu min e st s e nts. Nähtus ei esin e ainult suurte s m er e s ü g a vu st e s vaid ka vee pinn al ja mais m a al. Näiteks juba vanal ajal tuntud öine mere helendamine on põhjustatud erinevate dinoflagellaatide poolt (1830), tuntuimaks esindajaks Noctiluca miliaris (12mm). Valgus tekib biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel: lutsiferiini ensümaatilise oksüdeerimise käigus (ATP, O2, H2O) eraldub valgus. Bioluminestsentsi tekkimisel eraldub 8095% energiast valgusena a) Ekstratsellulaarne (rakuväline) bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid, osaliselt limaga segatud sekreete