põhiühikuna. põhiühikuna. Kõigi teiste füüsikalisite Kõigi teiste füüsikalisite suuruste ühikuid saab suuruste ühikuid saab tuletada põhiühikutest. tuletada põhiühikutest. Dimensioonivalem Mistahes füüsikalise suuruse dimensiooni saab avaldada seitsme põhisuuruse kaudu. Vastavat avaldist nimetatakse dimensioonivalemiks. On suur hulk nn. dimensioonita suurusi, millede tegelik dimensioon on 1. Ja see 1 tuleb pannagi just vastavate tuletatud ühikute avaldisse sellele suurusele ettenähtud kohale! Niiöelda dimensioonita ehk tegelikult dimensiooniga 1 on näiteks: impulsside arv, vahelduvpinge perioodide või mehaanilise elemendi võngete arv, nurk kui mõõdetav suurus. Kasutatud Allikad: http://tera.chem.ut.ee/~ivo/metro/Room/II_vihik.pdf http://wapedia.mobi/et/SI-s%C3%BCsteem http://tehnika.eau
Kütuse põlemiseks vajalik tegelik õhuhulk Kütuse põlemiseks teoreetliliselt vajalik õhuhulk Põlemisgaaside tegelikud hulgad Põlemisgaaside summaarne hulk Ülesanne 3 T 1640 V0 6,59 Kütuse kulu 18 Nt 0,7 % Kolde maht 900 m3 1,265 Arvutame tahke kütuse põlemisgaaside ja põlemisgaaside kogumaht Põlemisprodukti koldes põlemise aeg Määrame dimensioonita aja Leiame dimensioonita lämmastikoksiidide konsentratsiooni Dimenstioonita lämmastioksiidide konsentratsioon Ülesanne 4 Väävli sisaldus kütuses 0,03 Kütuse alumine kütteväärtus 22 MJ/kg Võimsus 12 kW Töös oleku aeg 4500 h SO2 heitmed Katla aastased väävliheitmed
Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: ehk , kus V on voolu suhteline kiirus; L on voolu iseloomustav pikkus (nt vedeliku keskmine sügavus, vooluses oleva toru läbimõõt, tiivaprofiili kõõlu pikkus jne); on fluidumi tihedus;
gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. 3. Fotoefekti punapiir j apunapiiri määramise tingimus Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. F=A/h kus f-punapiiri sagedus, millest väiksema sagedusega valgus ei tekita fotoefekti;
Kordamisküsimused: VALGUSE MURDUMINE 1. Mida kujutab endast optiline keskkond? 2. Kuidas murdub valgus kui valgus levib optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse? Valguskiir murdub pinna ristsirge suunas. 3. Mis on optiline tihedus? dimensioonita suurus, mis iseloomustab optilise kiirguse nõrgenemist neeldumisel ja hajumisel aines. 4. Mida kujutab endast täieliku peegeldumise piirnurk? Sellest algab täielik peegeldumine. See on kui peegelduv kiir asub piki horisonti. 5. Defineeri langemisnurk. On nurk, mis jääb langeva kiire ja pinnaristsirge vahele. 6. Defineeri murdumisnurk. On nurk, mis jääb pinnaristsirge ja murdunud kiire vahele. 7
aastal, et eri gaaside ühes ja samas ruumalas sisaldub üks ja seesama arv algosakesi (Avogadro seadus). Avogadro ise ei püüdnud seda arvu kindlaks teha. Seda tegi esimesena 1875. aastal austria füüsik ja keemik Johann Josef Loschmidt, kasutades gaaside kineetilist teooriat. Esimest korda seostas leitud arvu Avogadro nimega arvatavasti Jean Baptiste Perrin, kes nimetas seda Avogadro konstandiks. Viimast nimetust kasutatakse ka tänapäeval, kuid sageli eristatakse Avogadro arvu, mis on dimensioonita ühik, ja Avogadro konstanti, mille dimensioon on mol1. Avogadro arvu ja Avogadro konstandi arvväärtused langevad kokku. Saksa keeles nimetatakse Avogadro arvu Johann Josef Loschmidti järgi ka Loschmidti arvuks ja kasutatakse tähist NL. Loschmidti arvu all on siiski mõeldud ka aineosakeste arvu ühes kuupsentimeetris (ligikaudu 2,687 · 1019). Et arvutada aineosakeste arvu N antud ainehulgas n, kasutatakse valemit N = Na*n. Avogadro konstant Na seob omavahel ka mitmeid teisi konstante
E = mgh + mv2/2 Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: N=A/t. Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv SI süsteemi ühik on vatt(W) Keha võimsus on 1W, kui keha teeb 1J tööd ühe sekundi jooksul. Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. Kasutegur (tähis ) on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhtena: Kasuteguri väärtus ei saa olla suurem ühest (100%).
b kus a on absoluutne nihe, b risttahuka kõrgus. Hooke’I seaduse põhjal on elastsel deformatsioonil suhteline nihe võrdeline deformatsiooni põhjustava pingega. Seega 1 F tan (2) G S Materialist olenev suurus G on igale ainele iseloomulik konstant, mida nimetatakse nihkemooduliks. Valemist (2) järgneb: F G S tan Et tan on dimensioonita suurus, siis valemi (3) järgi peab G dimensioon olema ühesugune omaga, s.o. pinge dimensiooniga. Järelikult on nihkemoodul võrdne tangensiaalpingega, mis põhjustaks 45 suuruse nihkenurga (tan =1). Nihkemooduli võib määrata valemi (3) järgi, mõõtes suurused tan , F ja S. Kirjeldatud meetodit nihkemooduli määramiseks tegelikult ei rakendata. Selle asemel kasutatakse nihkemooduli määramiseks keerd- ehk torsioonvõnkumist. Olgu pingule tõmmatud elastse traadi külge
Pb – Plii korrodeerub kontaktis värske betooniga, kuid reaktsioon vaibub, kui betoon kõveneb ja muutub kuivaks. 6. Mille suhtes on tsink kõige tundlikum? Pehmes vees söövitub tsink intentsiivselt, kuna seal puuduvad soolad ja seetõttu kaitsekihti ei moodustu. 7. Mis põhjustab betooni sisemise lagunemise? – betoonis olevad ebapuhtad side- või inertained, muu hulgas väävel, rauaühendid, – alumiiniumoksiidid; reaktiivne täitematerjal; 8. Mis on elektronegatiivsus? on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. 9. Milline metall kontaktis on anoodiks? – aktiivsem metal 10. Milline keskkond peab ümbritsema metalle, et tekiks elektrokeemiline korrosioon. . Mida rohkem on elektrolüüdis mineraalhappeid või nende soolasid, seda intensiivsem on korrosioon. Jää sulatamiseks kasutatavad soolad suurendavad korrosiooni kiirust. 11. Mis on uitvool?
Klaas 0,745 W/ m * K ; Alumiinium 209 W/ m * K Gaasid väike soojusjuhtivustegur (sjt.), vedelikud keskmine sjt, ehitusmaterjalid väike sjt , metallid suur sjt. 9.Põhimõisted mittestatsionaarsest soojusjuhtivusest. ??? Mittestats. temp muutub, st. keha soojeneb või jahtub, III järku ääretingimused. Keha suvaliselt valitud punkti temperatuur sõltub nii tema asukohast kui ka ajast. Tasapinnaline sein dimensioonita temperatuur plaadi igas punktis igal ajahetkel : 2 sin µ = cos( µ X ) exp(-µ 2 Fo) µ + sin µ cos µ Silinder- keskmine dimensioonita temperatuur 4 Bi 2 = exp(- µ 2 Fo) µ 2 ( µ 2 + Bi 2 ) Kera dimensioonita temperatuur sin µ - µ cos µ sin( µ R )
Kõikide ARS elementide väljundsuurused olenevad sisendsuurustest, mitte vastupidi. Elemendi staatilisestest omadustest on näha, kuidas on väljund sõltuvuses sisendist staatilises reziimis. Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Staatiliseks ülekandeteguriks (k) (võimendusteguriks) nimetadakse elemendi väljundi ja sisendi suhet staatilises reziimis. Staatiline ülekandetegur on dimensioonita kui väljund ja sisend on ühesuguse füüsikalise iseloomuga. Vastasel juhul esineb dimensioon. Staatilise ülekandeteguri saab leida valemist . Kui staatiline karakteristik on sirge, siis on tegemist lineaarse objektiga, kui kõverjooneline, siis ebalineaarse elemendiga. Staatilise ülekandeteguri leidmine elementide mitmesuguste lülituste korral 1. Elementide järjestiklülitus. Teada on elementide staatilised ülekandetegurid
asendist teiste kehade suhtes. 5) Milline järgimistest protsessidest on soojusmasinale kõige parem/milline kõige halvem: · Isotermne - kõige parem protsess. Soojusmasina kasutegur on 100%, kuna kogu antav energia läheb töö tegemiseks. · Isobaarne - soojusmasin töötab, kuid kaotab palju soojust (maksimaalseks kasuteguriks on 50%). · Iskoorne - kõige halvem protsess, kuna sel juhul ei saa kolb soojusmasinas liikuda. 6) Mida näitab kasutegur? Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhtena. Soojusmasinate kasulikkust hindab soojusmasina kasutegur. 7) Termodünaamika II printsiib (3 lauset). Näited. · Soojus saab liikuda ainult soojemalt kehalt külmemale. · Soojusvahetus kestab niikaua kuni kehade temperatuurid on võrdsed (paned käe külmale pinnale, pind läheb ajapikku soojemaks, kuni temp. võrdsustuvad).
∂ Bh =−¿ ∂α U c ( B h) =√ 4,88∗10−16 +5,73∗10−15 +1,3∗10−13=3,95∗10−7 6. Järeldused Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent mõõtmiskohas oli 3 katsel 1,62 *10-5+-3,95*10-7T 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhtena. 2)Defineerige elektromotoorjõud – põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. Elektromotoorjõud on võrdne tööga, mida teevad kõrvaljõud elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses. ε = A/q 3)Milles seisneb pinge ja potentsiaalide vahe erinevus? Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe φ A-
Orgaaniline keemia I Kontrolltöö 1 1. Erinevat tüüpi sidemed orgaanilistes ühendites Kovalentne mittepolaarne side ühine elektronpaar sidemel jaguneb mõlema tuuma vahel ühtlaselt. H· + ·H H-H (või Cl-Cl, Br-Br) Kovalentne polaarne side ühine elektronpaar on rohkem seotud ühe või teise tuumaga, st on nihutatud elektronegatiivsema aatomi suunas, seda märgitakse osalaengutega (+/). Nt. C-H, C-Cl Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi üldist võimet siduda endaga elektrone. Mida suurem on arvuliselt elektronegatiivsus, seda suurem on võime siduda ja hoida elektrone. Süsinik asub perioodilisustabelis keskel, tema elektronegatiivsus on keskmine. (see aatom, mille elektronegatiivsus on suurem, selle peal on delta miinus) Elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabelis vasakult paremale ja alt üles. Iooniline side. Iooniline side moodustub eriliigiliste
Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused ,mida tehakse (valem?)? ,Ketas oma sümmeetriatelje ümber pööreldes. inertsiaalsüsteemi sees ,ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Inertsimoment on avaldatav keha mass ja mingi karakteerse mõõtme Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate füüsikaliste ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust protsesside kirjeldamisel samaväärsedKeha massi ja energia olenev dimensioonita tegur. ekvikvalentsus(E=mc2)(kas keha mass muutub Mida nim: absoluutseks ruumiks?Maailmaruumi nimetatakse soojenedes?)E=m0c2 nim keha paigalseisu energiaks. See on keha absoluutseks ruumiks. Millises taustsüsteemis kulgeb füüsikaline koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia. Keha protsess kõige kiiremini??? relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia Keha relatiivne mass?
Põhimõisted 1 m3 = 1000 l Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on 1 dm3 = 1000 cm3 antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita 1l = 1000 ml suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatom- Tihedus on ühe ruumalaühiku mass massid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega mass m, [g] m, [kg] m, [Mg]
v v vT XXIX 1) Suletud süsteemi impulsimoment? Suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv. I=const. 2) Ketta inertsmoment (valem?)? 1 I = mR 2 ,Ketas oma sümmeetriatelje ümber pööreldes. Inertsimoment on avaldatav 2 keha mass ja mingi karakteerse mõõtme ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust olenev dimensioonita tegur. 3) Mida nim: absoluutseks ruumiks? Maailmaruumi nimetatakse absoluutseks ruumiks. 4) Millises taustsüsteemis kulgeb füüsikaline protsess kõige kiiremini??? 5) Keha relatiivne mass? m0 m= Kiirusega v liikuva keha mass on v2 1- c2
risti õhuvooluga. Kuna langevarjur laskub vertikaalselt, langevari on aga sümmeetriline , siis aerodünaamiline kogujõud omab vaid takistuse suunda (vastupinine õhuvoolule) ja õhuvooluga ristisuunaline komponent puudub, seega tõstejõudu pole. Õige vastus on: tõstejõudu pole. Reynoldsi arvu ühikuks on Kuna Reynoldsi arv on suhe, kus jagatud on kineetiline energia ja kineetilise energia muut, siis on selge, et sama ühikuga suuruste jagatis on dimensioonita ehk ilma ühikuta suurus. Õige vastus on: pole ühikut. II osa Millisel tiival on positiivne noolsus tervikuna suurem kui esiserva positiivne noolsus? Noolsus on fookuste telje nurk põikitelje suhtes. Esiserva noolsus aga esiserva vastav nurk. Kui eeldada, et fookus asub profiili maksimaalse paksuse lähedal, siis tiiva puhul, mille positiivne noolsus oleks suurem kui esiserva positiivne noolsus peaks nooljas tiib olema otsast laiem kui tüvest. Tõepoolest, kes on sellist tiiba näinud?
Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval“ [2]. Seadus. Allikas: Töö- ja puhkeaja seadus. RT I 2001, 17, 78. https://www.riigiteataja.ee/akt/13126502 „Reynoldsi arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal“ [2]. „Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus“ [3]. Veebisait. Allikas: Vikipeedia. Reynoldsi arv. 2013. https://et.wikipedia.org/wiki/Reynoldsi_arv „Enne laagrite arvutuse koostamist tuleb kindlaks määrata laagrite tüüp ja kinnitus. Veerelaagrid jaotuvad kahte põhikategooriasse: kuullaagrid ja rull-laagrid. Antud juhul on kuullaagrid parem valik, kuna radiaalkoormus praktiliselt puudub ning võrreldes rull-laagritega taluvad esimesed suuremat koormust ja kiirust“. [4, p. 303] Raamat. Allikas: P. Kulu, E
Seda kasutatakse peamiselt põhjavee liikumise uurimisel ja kirjeldamisel. Darcy seadus kehtib selle avastamisest saadik kõikide newtonlike vedelike puhul. Darcy seadus on lihtne vee vooluhulga sõltuvus poorse kihi hüdraulilisest läbitavusest, ristlõikepindalast, rõhu langusest ning veevoolu teepikkusest, nagu eelnevas valemis näidatud. Mida tähistab Reynoldsi arv? Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: Laminaarne ja turbulentne voolamine. Vee laminaarne voolamine on maapinnal võimalik - kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina (nt. põhjavesi, vihmavee äravool väikse kaldega ja kivistunud/paakunud pinnasega nõlvadel või ka nt. asfalteeritud platsidelt)
korrapäratult. Skeem 3 ja 4. Omadused??? erinevused, omadused, skeemid 8. Reynoldsi arv – Kui • Re ≤ 2300, laminaarne voolamine • Re > 2300, turbulentne voolamine 𝜗𝑑 𝑅𝑒 = 𝑣 kus 𝜗– vedeliku voolukiirus 𝑚 𝑠 𝑑 – toru läbimõõt 𝑚 ν – vedeliku kinemaatilise viskoossuse tegur 𝑚2 𝑠 𝑅𝑒 – Reynoldsi arv, dimensioonita suurus 9. Hõõrdetakistus voolamisel - Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. 10. Kohttakistus voolamisel - Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elementidest. Muutub voolukiirus või suund. 11. Kogurõhukadu, rõhulang Hõõrde- ja kohtkadude summa. ∆𝑝1−2 = ∆𝑝ℎ1−2 + ∆𝑝𝑘1−2 𝑃𝑎 Rõhukadu kahe voolu ristlõike vahel nimetatakse rõhulanguks 12
Valem hõõrdesurvekao arvutamiseks l v2 pl = d 2 24. Valem kohtsurvekao arvutamiseks v2 pk = 2 25. Millest sõltub kohttakistustegur? Kohttakistustegur sõltub eelkõige geomeetriamuutustest. 26. Mida tähendavad mõisted siletoru, kriitiline piirkond, silehõõrdejoon, eelruuttakistuspiirkond, ruuttakistuspiirkond? 27. Mis on Moody diagramm? Moody diagramm on ilma dimensioonita diagramm mis seob omavahel hõõrdetakistusteguri, Reynoldsi arvu ja suhtelise kareduse. 28. Torude ekvivalentkaredusi mõiste Ekvivalentkaredust e defineeritakse kui sellist liivkaredust mis põhjustaks vaadeldava läbimõõduga torus tegelikuga võrdse survekao. 29. Bernoulli võrrandi rakendamine voolukiiruse ja vooluhulga määramisel. 30. Torustiku karakteristika mõiste. Mis on lihttorustik, liittorustik ja paralleeltorustik?
Katsete ja arvutuste tulemusena selgus, et vooluallika kasutegur on kõige suurem 25,93 takistuse juures(48,28%), mis on ligikaudu võrdne allika sisetakistusega, sellisel juhul eraldub ka kõige suurem kasulik võimsus (75,6 mW). 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhtena. 2)Defineerige elektromotoorjõud põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. Elektromotoorjõud on võrdne tööga, mida teevad kõrvaljõud elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses. = A/q 3)Milles seisneb pinge ja potentsiaalide vahe erinevus? Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe A-B ja lõigul mõjuva elektromotoorjõualgebralise summaga:
1 Sheer aft Ahtri pikinõgusus 2 Sheer forward Vööri pikinõgusus 3 Camber Teki põikkumerus 4 Tumblehome Parda püstkitsenemine (.) 5 Rise of floor Flooritõus 6 Flat of keel Horisontaalne kiil Joon. 2. Laeva mõõtmed 1.3. Laeva täidlustegurid Laeva veealuse osa kuju e. ujuvuskuju iseloomustavad järgmised dimensioonita suurused, nn. täidlustegurid, mis ligikaudselt iseloo- mustavad laeva. Tegurite abil hinnatakse laeva veetakistust, püstuvust jt. meresõidu omadusi. Kasutatavamad tegurid on: veeliinitasandi tegur CWP veeliiniga piiratud tasandiosa pindala AWP suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B : AWP CWP = ;
pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 1 q1 q 2 Fel = , kus 0 = 8.854·10-12 A2s2/Nm2 on elektrostaatiline konstant. 4 0 r 2 Paneme tähele, et niimoodi formuleeritud Coulomb'i seaduses on tegu vaid laengute suurustega. Jõu suund tuleb määrata vastavalt laengute märkidele: samanimelised tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. Laengu ühikuks on kulon. See ei ole SI-süsteemi ühik ja avaldub voolutugevuse ühiku ampri kaudu: 1 C = 1 A · s. Dimensioonita suurus on keskkonna dielektriline läbitavus. Vaakumis = 1, aines > 1. Keskkonna dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on jõud keskkonnas väiksem kui vaakumis. Elektrivälja tugevus Kirjutame Coulomb'i seaduse üles vektoriliselt. 1q1 q 2 F = r 4 0 r 3 Siin r tähistab vektorit, mille alguspunkt on ühel laengul ja lõpppunkt teisel. Olgu tema algpunkt laengul q1 ja olgu see laeng positiivne
Liugehõõre. H = F = µ0N H = mgsin = µ0mgcos µ0 = tan - hõõrdenurk Hl = µN µ < µ0 Liugehõõre. F = Hv = µ`N/r kui µ0 ja µ on dimensioonita siis µ` on dimensiooniga, ühikuks on meeter (m). Mh = [ F r ] = µ`N kui F r > µ`N siis keha veereb 22 x = A0sin(t + 0) W = Wk + Wp = m2 A0 /2 = t ; x = A0sint ; = 1/T = 2 ; T = 2/
Sellisel moel tekib neeldumisspekter. 10 3. AATOMI MASS, ISOTOOBID JA MASSIDEFEKT. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli. Aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg kuni 10-25 kg. Et nii väikeste arvudega on tülikas opereerida, siis väljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga. Seetõttu väljendatakse aatomi massi dimensioonita arvuga, mida nimetatakse aatommassiks. Võrdlusalusena on varem kasutatud vesiniku ja hapniku aatomit; aastal 1961 lepiti kokku kasutada isotoobi süsinik-12 aatomit. Selle aatomi aatommassiks on definitsiooni järgi 12, nii et aatommassiühikuks (amü) on 1/12 süsinik-12 aatomi massist. Enamik keemilisi elemente esineb looduses mitme isotoobina, mistõttu antud keemilise elemendi aatommass antakse isotoopide loodusliku segu keskmisena. Enamasti isotoopide
valemid. Sündmus on koordinaatidega määratud punkt, mis kuulub mingile objektile. Vaatame sündmuse -telje koordinaati mõlemas taustsüsteemis. Kasutades lähteallikana Galilei teisendusi ning neid vastavalt muutes, saame relativistlikud tei- sendused. { Avaldame -telgede koordinaatide korrutise. Kasutame otseteisendust ( ( ) ) ja pöördteisendust ( ( )) ( ja on dimensioonita võrdetegurid, mis on omavahel võrdsed, sest taustsüsteemid on samaväärsed): , ( )( ) ( ) ( ) Avaldame saadud võrrandist võrdeteguri : * +
See on lihtne 6 suhteline skaala. Süsinik on sobiv alus. Aatommassid ja molekulmassid on siis dimensioonita suurused. Jagame viimase võrrandi, et saada ga, et saada rõhku. 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas Otseteisendus ja pöördteisendus
vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. 3. 4. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus Reynoldsi arvu valem: Re=VLp/y ehk Re=VL/v, kus V on voolu suhteline kiirus; L on voolu iseloomustav pikkus (nt vedeliku keskmine sügavus, vooluses oleva toru läbimõõt, tiivaprofiili kõõlu pikkus jne); on fluidumi tihedus; on fluidumi viskoossus ehk sisehõõre; on fluidumi kinemaatiline viskoossus: = / . 5
numbriga i, ning Nj = l sõlmes numbriga j. 3) Kujufunktsiooni väärtuseks on 0 ülejäänud sõlmedes. 4) Kujufunktsioonide summa on alati 1. 29. Mida kujutavad endast L koordinaadid? Lokaalsete koordinaati r ja s asemel kasutatakse palju sagedamini hoopis teistsuguseid lokaalseid koordinaate, nn L-koordinaate. Kahemõõtmelisel juhul on neid 3 tükki L1 , L2, ja L3, kusjuures nad moodustavad normaliseeritud dimensioonita koordinaatide süsteemi, L- koordinaat väljendab vaadeldava kolmnurga punkti suhtelist kaugust vastavast kolmnurga küljest. Selle suhtelise kauguse väärtused võivad olla vaid vahemikus [0; 1]. Vaatame näiteks kolmnurga suvalist punkti B joonisel 4.2a. Koordinaat L1 näitab vaadeldava punkti suhtelist kaugust kolmnurga küljest jk. Seda võib väljendada kui kahe absoluutse kauguse jagatist - vaadeldava punkti absoluutne kaugus küljest jk (s1 joonisel 4.2a) jagatud
korrapäratus, määramatuse (korralageduse) sünonüüm. Bifurkatsioon Näide 19. Verhulsti mudel- Modelleerib populatsiooni kasvu suletud piirkonnas) Lihtsaim mudel populatsiooni arvukuse kirjeldamiseks (kaos ökoloogias): x n+1=r*xn(1-xn) seda valemit nim. ka logistiliseks võrrandiks. Siin xn on arvukus hetkel T ja xn+1 arvukus hetkel T+DT. Kasutatakse taandatud populatsiooni, jagatakse maksimaalse populatsiooniga, ehk x on nn dimensioonita populatsioon lõigus 0st 1-ni. Meetodiks Euleri meetod, samm DT=1. Simulatsiooni pikkus algul 50 või 100. Andes ette x0 ja r saame arvutada populatsiooni igal järgneval ajahetkel. Kui r on küllalt väike sureb populatsioon välja. Kui r on pisut suurem, aga < 3, siis toimub koondumine nullist erineva populatsiooni arvu juures. Kui aga 3 < r < 3.45, siis toimub võnkumine kahe tasakaalupunkti vahel: punktis r=3 toimus bifurkatsioon (diagrammi kvalitatiivne muutus
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2).
Radioaktiivse aine aktiivsus bekerel Bq 1 Bq = 1 s--1 Neeldumisdoos grei Gy J·kg--1 1 Gy = 1 m2·s--2 Ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J·kg--1 1 Sv = 1 m2·s--2 1 20. CGPM, 1995 otsuse alusel on radiaan ja steradiaan dimensioonita erinimetusega SI tuletatud ühikud. 2 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid. 3 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. Mõnedele SI ühikute kord- ja osaühikutele on antud erinimetused. Nimetatud ühikuid (vt tabelid 4 ja 5) võib kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks.
z, r, h, ja y-parameetrite süsteemid. lk 107, lk 111...113. Ühise baasiga lülituses toimub transistori tüürimine emittervooluga, Ühise emitteriga lülitus on kõige enam levinud lülituseks, Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. 39. Mida nimetatakse transistori h-parameetriteks ja kuidas neid määratakse? Lk 112 h-parameetrid on mitmesuguste dimensioonidega ja seepärast nim seda süsteemi sega-ehk hübriidparameetrite süsteemiks. Parameetrid h12 ja h12 on dimensioonita suurused: h12=u1/u2 kui i1=0 või I1=const. h21=i2/i1 kui u2=0 või U2=const. Parameeter h11 on takistuse dimensiooniga h11=u1/i1 kui u2=0 või U2=const. Parameeter h22 on juhtivuse dimensiooniga h22=i2/u2 kui i1=0 või I1=const. 40. Millistest teguritest sõltuvad h-parameetrid? Voolust ja pingest 41. Mis on väljatransistor? Väljatransistoriks nimetatakse pooljuhtseadist, mille pooljuhist voolu juhtiva kanali
Kui laeva ujuvuskeskme aplikaat ja metatsentri raadius sõltuvad vaid süvisest , siis tavelarvutuse põhjal koostatud epüürilt võib määrata mistahes KM väärtuse. Näide 5.3 Täisnurkne praam , mille laius B = 17.3 m on täislastis süviseda T=8m Koostada metatsentri epüür süvissummaga oT= 1m. Võrdluseks koostada ka näites 5.2 toodud kolmnurkse praami metatsentri epüür süvissummaga oT = 1m . : laeva täidlustegurid Laeva veealuse osa kuju e ujuvuskuju iseloomustavad järgmised dimensioonita suurused , nn . täidlustegurid , mis ligikaudselt iseloomustavad kogu laeva. Nende tegurite abil hinnatakse laeva veetakistust , püstuvust jt. Meresõiduomadusi. Kasutatavamad tegiritd on -veeliinitasandi tegur Cwp laeva veeliiniga piiratud tasandiosa pindala Awp suhe ristküliku pindalasse, mille küljed on L ja B Cwp = Awp/L korda B Joonis 4.7.1 -keskkaaretasandi tegur Cm laeva põiklõike veealuseks jääva keskkaare kohal pindala Am
Soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtava töö ja soojendilt saadud energia suhe: Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks kogu temale antava soojuse mehaaniliseks tööks.Soojus ei voola iseenesest külmemalt kehalt soojemale, mistõttu perpetum mobile on võimatu. Praktikum Mõõtetulemus koosneb mõõdetava suuruse tähisest, mõõtarvust, mõõteveast, mõõtühiku tähisest (v.a. dimensioonita suurustel) näit. l=182 ±2 cm. Mõõteviga võib olla esitatud absoluutse piirveana ( ), mis fikseerib vahemiku, kuus mõõtetulemuse tegelik väärtus asub või suhtelise veana, mis väljendab vea võimalikku suurust veaga võrrelduna ( ). Mõõteviga koosneb riistaveast ja juhuveast (nende summa). Digitaalsetel mõõteseadmetel võib riistavea kanda mõõtmistulemusse, kui juhuviga seda ei ületa
lihtne ja odav; seda enam tuleb asjaga tegelda ning vastavaid teadmisi levitada. Ohtlikus olukorras ei tohi lubada vähimatki viivitust: kiirguse suhtes on kõige ohtlikumad just avariile järgnevad esimesed tunnid ja päevad. nende SI-ühikud. Labor Mõõtetulemuse kirjapanek ja ümardamisreeglid. Mõõtetulemus koosneb mõõdetava suuruse tähisest, mõõtarvust, mõõteveast, mõõtühiku tähisest (v.a. dimensioonita suurustel) näit. l=182 ±2 cm. Mõõteviga võib olla esitatud absoluutse piirveana ( ), mis fikseerib vahemiku, kuus mõõtetulemuse tegelik väärtus asub või suhtelise veana, mis väljendab vea võimalikku suurust veaga võrrelduna ( ). Mõõteviga koosneb riistaveast ja juhuveast (nende summa). Digitaalsetel mõõteseadmetel võib riistavea kanda mõõtmistulemusse, kui juhuviga seda ei
N n= , V siis jagades olekuvõrrandi mõlemaid pooli ruumalaga, saame peale lihtsaid teisendusi p n= . kT Asendades algandmed, saame kontsentratsiooniks 13 1,013 105 n=( ) 1/m3 = 2,7·1025 1/m3.´ 1,38 10 - 23 273 (Vahemärkusena olgu öeldud, et kontsentratsiooni ühikuks oleks molekuli kuupmeetri kohta ehk molekuli/m3, kuid kuna molekulide arv on dimensioonita (ühikuta) suurus, siis seda välja ei kirjutata ja tulemus antakse kujul 1/m3 või m-3.) Vastus: ideaalse gaasi molekulide kontsentratsioon normaaltingimustel on 2,7·1025 1/m3 . Näidisülesanne 13. Leida hapniku (O 2 ) molekulide tihedus normaalrõhul ja toatemperatuuril 20 0 C. Lahendus. Antud: Normaalrõhk tähendab rõhku 760 mm Hg (normaalne õhurõhk p = 1,013 105 Pa merepinnal)
olekutes, mis on termodünaamilises tasakaalus, ja samuti protsesse nende olekute vahel. Termodünaamilises uurimismeetodis kasutatakse makroskoopilisi mõisteid nagu rõhk, ruumala ja temperatuur. Ei laskuta mikrostruktuuride tasandile. Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass on ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü). Aatommassiühik on dimensioonita suhteline massi mõõtühik, mis baseerub süsinikuaatomil. Süsinikuühik on süsiniku aatomi massist. Mool on ainehulga (aineosakeste arvu) ühik. Ühes moolis on (Avogadro arv) aineosakest. Molaarmass on 1 mooli aine mass grammides. Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi (molekule) ja ühitada nad makrosuurusteks, mida saab mõõta
Õhuvahetuskordsus n50 – Lekkeõhu hulk 50Pa õhurõhkude erinevuse juures, mis on jagatud sisekubatuuriga. 1/h Laminaarne õhuvool – õhuvool, kus osakestel on vaid voolusuunaline liikumine. Turbulentne õhuvool – õhuvool, kus osakestel lisaks voolusuunalisele liikumisele ka mitte- voolusuunaline liikumine. Osakesed liiguvad korrapäratult. Reynoldsi arv - vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Re<2300 laminaarne vool; Re>3500 turbulentnevool. Õhulekke mõjud: hoonete energiatõhusus; niiskustehnilised probleemid; hallituse, õhusaaste, radooni levik siseruumidesse; piirdepindade alajahtumine; sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus; ventilatsioonisüsteemi toimivus; müra; tuleohutus. Õhulekke suurus sõltub: hoonepiirete õhulekkest; õhurõhkude erinevustest; lekkekohtade paiknemisest; materjalide omadustest; sise- ja väliskliima tingimustest.
taandamisel jõusüsteem omab lihtsamat kuju, sest seda sirget nimetatakse jõusüsteemi tsentraalteljeks.) 17. Hõõrdejõud. Liughõõre. (HHmax) Coulomb'i hõõrdeseadused (I. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus ei sõltu kokkupuutuvate pindade suurusest, vaid ainult nende pindade iseloomust (sile, kare) ning materjalidest. II. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga.) Hõõrdetegur. (Coulomb II.s.: HHmax=fN, kus f dimensioonita suurust nimetatakse hõõrdeteguriks N:a)kokkupuutuvad metallpinnad f= 0.2 b) rihmülekanded ehk nahk-metall f=0.4 c) jääl asetsev ree jää-metall f=0.03). Veerehõõre. (Silindri poolt tema veeretamisele avaldatud takistust nimetatakse veerehõõrdeks). Veerehõõrdejõud. Veerehõõrdetegur. (Q k* (P/r) = Hv ,kus suurust Hv nimetatakse veerehõõrdejõuks ja kordajat k veerehõõrdeteguriks). 18. Raskuskese. (Lemma: Jäigale kehale mõjuva raskusjõu võib alati lugeda rakendatud selle
Reaktori „kriitilised mõõdud“ (puhta küuse korral): U233→mkriitil=16 kg→R kriitil=6 cm U235→mkriitil=48 kg→R kriitil=8,5 cm U239→mkriitil=17 kg→R kriitil=6 cm 5 Neutronite effektiivne paljunemistegur: Kef= n2/n1= θ* ζ*μ*n1 Neutronite paljunemistegur K = järgneva põlvkonna neutronid / eelneva põlvkonna neutronid K = 1 kriitiline reaktor K < 1 alakriitiline K > 1 ülekriitiline Reaktorite reaktiivsus- dimensioonita suurus Olgu No esimese põlvkonna neutronid, siis No* Kef järgmise põlvkonna neutronid ζ= No* Kef -No/ No* Kef = Kef -1/ Kef, kus ζ – reaktori reaktiivsus Kui ζ=0, siis reaktor töötab konstantsel kiirusel Kui ζ>0, siis reaktori võimsus kasvab Kui ζ<0, siis reaktori võimsus kahaneb Neutronite peegeldi ülesandeks on vähendada neutronite leket reaktori aktiivtsoonist. 9. Mittestatsionaarsed protsessid tuumareaktoris. Tuumakütuse koostise muutus reaktori töötamisel
vastupidine keha liigutava jõuga. Hõõrdejõul nagu ka elastsusjõul on elektromagnetiline päritolu. Mõlema põhjustajaks on kehade aatomite ja molekulide vaheline vastastikmõju. Katsed näitavad, et liugehõõrdejõud on võrdeline keha rõhumisjõuga toele (alusele), järelikult ka toereaktsiooniga . Fhõõrde = µ N Võrdetegurit µ nimetatakse liugehõõrdeteguriks. Hõõrdetegur on dimensioonita suurus. Tavaliselt on hõõrdetegur väiksem kui üks. See sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist ning pindade töötlemise kvaliteedist. Libisemisel on hõõrdejõud suunatud mööda kokkupuutuvate pindade puutujat suunas, mis on vastupidine suhtelisele kiirusele (joon. 12.1). Joonis 12.1. Hõõrdejõud libisemisel ( ). on toereaktsioon, on keha kaal, . Joonisel näidatud negatiivne hõõrdejõud mõjub aluspinnale, meid huvitab vaid kehale
leida seos reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel eeldada reaktsiooni võimalikku mehhanismi reaktsiooni termodünaamiline kontroll või kineetiline kontroll 2. Reaktsiooni kiiruse väljendamine reaktsiooni kulgemise astme abil. Eeldame reaktsiooni aA+bB=dD+eE N 0 i Yi ni ni0 i # i0 ni0 on aine hulk ajahetkel null ja ni on aine hulk mingis ajahetkes. ni on väljendatud moolides, i dimensioonita suurus, moolides. # Reaktsiooni kiirust võib defineerida d# 1 dnA 1 dn B 1 dn D 1 dn E dt a dt b dt d dt e dt dn i i d # dni i d # ja dt dt Tavaliselt kasutatakse mahulist kontsentratsiooni mol/l osakeste arvu n asemel ja väljendame reaktsiooni
vähe (F, Na, Al, P, I). Ühe ja sama elemendi isotoopidel on tuumas prootonite arv ühesugune, neutronite arv aga on erinev. 37 Aatomimassi tähiseks on Ar, kusjuures sulgudes järgneb elemendi sümbol, mille aatomimassi märgitakse. Nii on väävli aatomimass Ar(S) = 32,06. Indeks r (relativus) tähendab suhtelist, relatiivset ja osutab, et tegemist on suhtarvudega. Aatommass on dimensioonita suurus. 38 39 Heeliumi aatom 40 Aine füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida, reeglina ilma ainet ja tema koostist muutmata (värvus, sulamistemperatuur, keemistemperatuur ja tihedus) Keemilised omadused, on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega (vesiniku põlemine
korda on magnetväli aines tugevam kui vaakumis. Spinn Spinn (tähis s) on elementaarosakese sisemine omaimpulsimoment, mis on seotud osakese ruumilise kirjeldamisega. Spinnvektori absoluutväärtust määrava spinnkvantarvu väärtus on iga osakese puhul kindel: kas 0, 1/2, 1, 3/2, 2, ... ; spinniprojektsioonil on vastavalt 2s + 1 võimalikku väärtust. Spinni väärtusega (kas täis- või poolarvuline) on määratud statistika, millele osake allub. Suhteline magnetiline läbitavus Dimensioonita suurus ja näitab, mitu korda on magnetilise induktsiooni vektor . antud keskkonnas suurem või väiksem kui vaakumis. Dia-, para- ja ferromagneetikud Diamagneetikud - (magn. läbitavus on väiksem 1- st) ained, mis veidi nõrgendavad talle mõjuvat magnetvälja.N: kuld,hõbe,vask. paramagneetikud - (magn. läbitavus on 1- st veidi suurem) ained, mis veidi tugevdavad talle mõjuvat magnetvälja.N:alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. ferromagneetikud - (magn
mida mõjutavad vooluse iseloom, kiirus, seadme geomeetriline iseloom ja füüsikalised omadused. Newtoni valem: q=t [W/m2]. Soojusvoog seina ja voolava vedeliku või gaasi vahel on võrdeline seina ja vedeliku vahega t. -soojusülekandetegur. Nt. Õhu kuumutamine ja jahtumine: =1—50 [W/m2*K], Vee kuum. ja jaht.: 20—10000, õlide kuum. ja jaht. 5—1500. Millest sõltub konvektiivne soojusvahetustegur ja kuidas see määratakse? Avaldatakse dimensioonita võrranditest ja kasutatakse lihtsustatud valemeid dimensiooniga kujul. =(0,023Pr0,4 v-0,8)w0,8/d0,2 =A*w0,8/d0,2 W/(m2*K). Tegur A on valemis voolava keskkonna füüsikalisi omadusi iseloomustav suurus ja sõltub temperatuurist. A teguri väärtuste jaoks on koostatud tabelid erinevate temperatuuride juurdes. 16.Soojuskiirgus ja Stefan-Boltzmanni seadus. S-B seadust kasutatakse hallide kehade omakiirguse arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet või halli keha kiirgustegurit
Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. Aatomi mass: Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg kuni 10-25 kg. Et nii väikeste arvudega on tülikas opereerida, siis väljendatakse aatomi massi suhtena teatud kindla aatomi massiga. Seetõttu väljendatakse aatomi massi dimensioonita arvuga, mida nimetatakse aatommassiks. Ehitus: Elektronid on negatiivse laenguga aineosakesed, mis tiirlevad ringikujuliselt ümber aatomituuma. Elektronid tiirlevad ümber aatomituuma kindlatel kaugustel. Asukohti, kus elektronid tiirlevad, nimetatakse elektronkihtideks. Mida kaugemal on elektronkiht tuumast, seda suurema energiaga elektronid seal tiirlevad. Tuumale kõige lähemal asuvat elektronkihti nimetatakse esimeseks elektronkihiks ja kõige kaugemal asuvat väliseks elektronkihiks.
· Vasakult paremale liikudes suurenevad mittemetallilised omadused, ulalt alla liikudes suurenevad metallilised omadused. · Ulalt alla suureneb metallide puhul keemiline aktiivsus, sest reaktsioonis loovutatavad valiskihi elektronid on tuumast kaugemal ja sellega norgemini seotud. Mittemetallide aktiivsus ulalt alla vaheneb, sest aatomi raadiuse kasvades vaheneb voime liita elektrone. Elementide elektornegatiivsus · Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist voimet siduda endaga molekulis voi keemilises uhendis elektrone. · Korge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. · Kokkuleppeliselt voetakse uhikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse vordluse teel. · Tinglikult saab elektronegatiivsuse pohjal eristada metalle ja mittemetalle. Elemendid
annaabi.ee 
