· Aleksander Solzenitsõn- kirjanik, Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1970) · Andreis Sahharov- akadeemik ja tuumateadlane Võimud kasutasid teisitimõtlejate mahasurumiseks nende: · töölt vallandamist · asumisele saatmist · vangistamist · sulgemist koduaresti kinnistes linnades · väljasaatmist maalt · hullumajadesse sulgemist jne. Kuigi dissidente, kes avalikult julgesid kommunistliku diktatuurireziimi vastu välja astuda oli vähe, siis toetus nende ideedele kasvas pidevalt. 1.5. Breznevi järglased 1982.-1985.a.: (Vt. ka õpik lk.115) Üheks 1970-1980ndate aastate nõukogude ühiskonda iseloomustavaks märksõnaks oli gerontokraatia valitsemine- enamik tollasest NSV Liidu kõrgematest valitsus- ja parteitegelastest olid väga eakad (ka üle kaheksakümneaastased), sageli põdura tervisega ja vanusest tulenevalt ka kehva vaimupotensiaaliga
Esialgu oli Pätsi autoritaarse diktatuuri kõige ägedamaks vastased vapsid. Vahetult riigipöörde järel keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus, vallandati sõjaväest, politseist ja riigiasutustest vapse ja nendele kaasatundjaid. Vapside kohalike omavalitsuste saadikuvolitused peatati ning arreteeriti ~400 tähtsamat vabadussõdalaste liikumise eestvedajat. 3. Kolmas põhiseadus: Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi demokraatlikumana, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmanda põhiseaduse võttis vastu ebademokraatlikult (Pätsile soodsalt) moodustatud Rahvuskogu. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938.a. alguses ning vastavalt sellele põhiseadusele: - Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Alamkoda ehk Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga
Nimetatud sümbolid, korraldatud demonstratsioonid, tseremooniad, laulud, marsid kõik võimaldasid eemalduda moodsast individualistlikust maailmast ja sulanduda massi.11 9 Lee 2002: 149 10 Wikipedia 11 Linz Juan J. (2000) Totalitarian and Authoritarian Regimes, lk 224 8 Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania kodusõjas käis kahe vastandliku ideoloogia, fasismi ja sotsialismi võitlus. Fasism saavutas võidu, millele järgnes 36 aastat diktatuurireziimi. Enne Esimest maailmasõda saatis Hispaania oma ekspeditsiooniväed Marokosse Põhja-Aafrikas, et tugevdada seal oma positsiooni. 1921. aastal said Hispaania väed berberite juhi Abd el-Krimi jõududelt lüüa ja Hispaania suutis berberid alla suruda alles 1927. aastal. Marokos 1923. aastal saadud sõjaline kaotus tõi kaasa fasistlik-sõjaväelise diktatuuri eesotsas kindral Primo de Riveraga. Primo de Rivera valitses Hispaaniat kuni 1930. aastani, mil ta kukutati.
kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. · Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm kampaaniaid. · Opositsiooni mahasurumiseks suleti ajalehti, piirati inimeste liikumisvabadust ja mõisteti 1935 vapside 133 tähtsamat liidrit pikaks ajaks vangi (süüdistati riigipöördekatse kavandamises). Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi demokraatlikuna, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938 alguses: · Riigikogu alamkoda e Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi poliitikaga nõustuvate inimeste ülekaal Riigivolikogus).
liikumisvabadust ja mõisteti 1935 vapside 133 tähtsamat liidrit pikaks ajaks vangi (süüdistati riigipöördekatse kavandamises). Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 18 Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi demokraatlikuna, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise. Kolmas põhiseadus hakkas kehtima 1938 alguses: - Riigikogu alamkoda e Riigivolikogu koosnes 80 liikmest, kelle valis rahvas isikuvalimistel (valimistel Pätsiga opositsioonis olevad poliitikud kas boikoteerisid valimisi või tehti neile võimude poolt kandideerimisel takistusi; selle tulemuseks oli Pätsi