Seesuguseid suunajaid võib olla eri ühiskondades erinevaid. Perekonnapead, koolidirektorid, asutuste juhatajad, linnapead, ministrid, presidendid, keisrid, jumalad nad kõik on oma ühiskonna suunajad ehk juhid. Definitsioon ütleb, et juhtimine ehk ohjamine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe tegevus, mille tulemusena saavutatakse kontrollimist ja võimustamist. Juhtimise tüüpe on olemas mitut laadi. Peamisteks liikideks võime lugeda diktaatorlikku ning demokraatlikku juhtimist. Üks õige juht suunab oma meeskonda efektiivsele tegutsemisele, võttes ise sealjuures liidrirolli. Ta informeerib, jagab ülesandeid, määratleb vastused ja õigused. Kontrollib. Üldise töö korraldamise kõrval pöörab ta vähem tähelepanu enda ja mõne kindla ,,liikme" emotsioonidele ning arvestab enamusega. Tema ülesandeks on sihtmärgi harmooniline rütmistamine, mis rahuldaks võimalikult suurt protsenti selle nii öelda ,,hüve" tarbimisel
siirdeühiskond. Põhjenda. 3)riigi otsused vormistatakse Minu arvates on Eesti demokraatlik kirjalike õigusnormidena ning need riik, sest riigivõim põhineb on kõigile siduvad põhiseadusel ja meil on olemas 4)riigi institutsioonid on avalikud- kontroll võimude tegevuse üle. nad vastutavad kollektiivselt otsuste Eestis ei ole minu arust säilinud tegemise ja elluviimise eest ainsatki diktaatorlikku tunnust seega saame Eestit pidada demokraatlikuks 14. too välja erasektori ühiskonnaks mitte põhijooned siirdeühiskonnaks. 1)enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile 11. miks nimetatakse 2)ettevõtted erinevad oma suuruse ja nüüdisdemokraatiat polüarhiaks ka tegevusala poolest- sarnasuseks
Mussolinil oli sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. 8. Milline oli Mussolini õpetus? Tema õpetuses olid tähtsamail kohal rahvus (natsionalistlik õpetus). Seega on rahvus tähtsam, kui üksikisik või ühiskonnaklass. Põhieesmärk oli rahvuse arendamine. Selline õpetus õigustas diktaatorlikku riigi loomist, kus inimeste väärtus oli väike ja nende ohverdamine õigustatud. 9. Millised olid fasistliku diktatuuri eripärad Itaalias (iseloomulikud jooned, välispoliitika)? · 1922. a. sügisel määrati Mussolini peaministriks. · 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. · Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid.
Mussolinil oli sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. 8. Milline oli Mussolini õpetus? Tema õpetuses olid tähtsamail kohal rahvus (natsionalistlik õpetus). Seega on rahvus tähtsam, kui üksikisik või ühiskonnaklass. Põhieesmärk oli rahvuse arendamine. Selline õpetus õigustas diktaatorlikku riigi loomist, kus inimeste väärtus oli väike ja nende ohverdamine õigustatud. 9. Millised olid fasistliku diktatuuri eripärad Itaalias (iseloomulikud jooned, välispoliitika)? · 1922. a. sügisel määrati Mussolini peaministriks. · 1925. a. kehtestati üheparteisüsteem, algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. · Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid.
Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV ega ka USA sellise kompromissiga. Ärritatud USA ei kavatsenud mingil juhul Lõuna-Vietnami kaotada Põhja-Vietnamile. Seega valmistuti Lõuna-Vietnamis üles ehitama iseseisvat riigikorda. Riigi juhiks sai Ngo Dinh Diem, kes kirjutas Lõuna-Vietnamile põhiseaduse. See dokument aga ei varjanud kuidagi tema diktaatorlikku valitsemisviisi. Diemi reziimi iseloomustas korruptsioon, vähene huvi elanikkonna ja majandusliku heaolu vastu. Ehkki Ameerika jagas abi heldekäeliselt, jõudis sellest rahvani vähe ning maapiirkondi rõhus vaesus. Diemi väed tapsid Lõuna- Vietnami jäänud Viet Minhi sõdureid ning see õhtus aina enam Ho Chi Minhi Vietname ühendama. Ameeriklased aga ei saanud lasta oma satelliitriigil langeda ning sellega oli tee uue sõjani alanud. 3. Teel uue sõjani 1960.a. dets
a juulis tegi USA välisministeerium ametliku avalduse, et seitse riiki on terrorismi sponsorid - üks neist oli ka Iraak. Teatati, et Iraak on taastanud oma endise võimsuse massihävitusrelva tootmiseks ning kujutab endast ohtu kogu maailmale. Juba jaanuaris liigitas George Bush Iraagi kurjuse telje riikide hulka ning alustas teiste riikidega läbirääkimisi võimaliku sõjalise sekkumise üle Iraagis, kukutamaks Saddam Husseini diktaatorlikku valitsust. Iraagi sõda algas 19.märtsil, mil USA koos liitlasvägedega tungisid Iraaki. Iraak oli ju lükanud 16.märtsi ultimaatumi tagasi, mis andis võimaluse USA-le. Nõõd tuli otsida ainult põhjus, milleks sai briti ning Ühendriikide luureandmed, mis viitasid massihävitusrelvade olemasolule ja arendusele riigis. Hiljem tuli välja, et USA suurimaid liitlasi, Briti peaminister oli enese teadmata seaduseandjatele Tema Majesteedi salateenistuse töö pähe välja pakkunud
aastal keiser. Sõjaliste teenete eest edutati teda brigaadikindralist ülemjuhatajani. 1799.a. korraldas ta riigipöörde ja sai esimeseks kolmest Prantsusmaad juhtima hakanud konsulist. Konsulina piiras ta süvenenud anarhiat, tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-bürokraatliku 12 diktatuuri, säilitades vaid need Suure Prantsuse revolutsiooni saavutused, mis vastasid suurkodanluse huvidele. Napoleoni diktaatorlikku võimu aitasid tugevdada Prantsusmaa sõjalised võidud. 1804.a. kuulutati Napoleon pärandatava võimuga keisriks. Tema algatusel loodud seadusandlus "Tsiviilkoodeks" oli eeskujuks teistele riikidele. Napoleon soosis teaduste ja kunsti arendamist. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsiooniliste sõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi (magasinisüsteemi asendamine rekvireerimisega võimaldas sõjaväe
451. aasta usutunnistuses öeldakse, et inkarneerunud Kristus koosnevat ühest ja samast isikust ,,kahes loomuses", millega olevat nestoriaanlus tõstetud dogmaks. Kyrillose meelest oleks pidanud otsuses olema sõnapaar ,,kahest loomusest". Jeesus Kristus on lihaks saanud logose üks loomus ja hüpostaas, jumaliku Kolmainu teine isik. Siiski ei õnnestunud Justinianusel usklikke lepitada, talle võib ette heita diktaatorlikku stiili, mis paljudele kristlastele ei sobinud. Monofüsiitide poolehoiu võitmiseks pani ta vande alla nii ammusurnud Origenese 24 õpetuslauset, samuti mõisteti hukka kolm Chalkedoni aegset autoriteeti Mopsuestia Theodoros, Cyrose piiskop Theodoretos ja Edessa piiskop Ibas. Viimasele seisis vastu paavst Vigilius, kes küll lõpuks nõustuma saadi, aga kes seepeale hulga toetajaid kaotas. Viiendal oikumeenilisel kirikukogul Konstantinoopolis 553
annaabi.ee 
