riigijuhtimise võimu demokraatlikel valilmistel. Programm paneb paika erakonna põhisuuna, tegevusplaani oma eesmärkide täitmiseks. On lühi-ja pikaajalised programmid. Põhikiri paneb paika partei struktuuri ehk ehituse. Erakondi saab jaotada tüüpide alusel: Struktuuri alusel saab eristada väikeparteisid, kollegiaalselt juhitavaid(esimees, peasekretär, parteivolikogu. Kõige tähtsamad otsused võetakse vastu partei üldkogul) , diktaatorlikke parteisid( ainult üks juht) Tegevuse järgi Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.) Parempoolsed (seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism, nt Reformierakond)
Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide võit Esimeses maailmasõjas demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord. Samuti diktatuuri kehtestamise ennetamine- Prantsusmaal Rahvarinde loomine. Kõige arenenum poliitiliselt oli Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Temaga pea võrdne oli Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus. Diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia, Suur-Saksamaa ning Nõukogude Liit ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud peaks tähendama hästi korraldatud ja toimivat riigikorda, kus rahvas ja kodanikud on kõige tähtsamad.
diktaatoriks ehk füüreriks. Ma arvan, et Prantsusmaal säilis demokraatia, kuna nad lõid Rahvarinne, mis võitles diktatuuriohuga. Inglismaal õnnestus demokraatia säilitada , kuna nende sisepoliitiline elu ei olnud nii kirju nagu Saksamaal, aga ka seal oli võitlus üsna terav. Üldiselt vaadates käsitletud riike arvan, demokraatlikud riigid olid poliitiliselt arenenumad, kuna nad olid enda poliitilise eluga paremal tasemel. Minuarust ei saa diktaatorlikke riike pidada arenenud riikideks, sest mõiste poliitiliselt arenenud kujutab minu arust riiki, kus hoolitakse eelkõige rahva heaolust ja laseb neil ka sõna sekka öelda. Aga kokkuvõtlikult arvan, et diktatuure oli vaja selleks, et suured riigijuhid saaksid teistele näidata, milleks nad võimelised on ja erineda suurest massist. Sest kui kõik riigid oleksid demokraatlikud, oleks elu küllaltki üksluine.
Need riigid olid näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa, nad suutsid säilitada demokraatia oma riigis, sest neil ei olnud suuri probleeme majanduskriisiga. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fašistlik Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit ning ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud peaks tähendama hästi korraldatud ja toimivat riigikorda, kus rahvas ja kodanikud on kõige tähtsamad.
Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia Suur- Saksamaa, Nõukogude Liit ning ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud peaks tähendama hästi korraldatud ja toimivat riigikorda, kus rahvas ja kodanikud on kõige tähtsamad.
kasutamise ning hiljem tagastamisega. See oleks lubamatu, sest raha omanikul oleks vahepeal võinud tekkida vajadus seda raha kasutada. Kuid samas on keelatud inimesel autoga sõita ilma, et tal oleks turvavöö peal. Selline olukord piirab inimeste vabadust positiivses mõttes ja kaitsteb nende elusi. Eesti ühiskonnas kehtivad kindlad seadused, mis hõlmab inimeste vabadust. Esiteks on meie riigis sõnavabadus, mis on tänaseks kõikides riikides. Vanasti võis leida diktaatorlikke riike, kus pidi enne hoolikalt mõtlema kui midagi ütled. Teiseks on usuvabadus, mis võimaldab igal indiviidil endal valida sobiv usk. See on kindlasti positiivne, kuid leidub ka riike, kus see on põhjustanud mitmeid erinevaid usulisi konflikte. Kuna Eesti on väike riik, siis ei ole meil sellised probleeme. Samas on meil seadused, mis piiravad meie tegevusi ja tahtmisi. See on kindlasti positiivne, kuna see paneb iga inimese üksteisega võrdsele astmele
Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia ,Saksamaa, Nõukogude Liit ning ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud peaks tähendama hästi korraldatud ja toimivat riigikorda, kus rahvas ja kodanikud on kõige tähtsamad.
Nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid ja et elanike vahel ei oleks suurt varalist ebavõrdust. Sellega võitsid nad valijate poolehoiu ning ka Suurbritannias säilis demokraatlik kord. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja pareminini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele jääb veidi alla Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fašistlik Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liit ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all. Riik, kus rahval pole mingit võimu ei saa olla arenenud, sest poliitiliselt arenenud peaks tähendama hästi korraldatud ja toimivat riigikorda, kus rahvas ja kodanikud on kõige tähtsamad.
töötuks, tarbimine lõppes. Ülemaailmne majanduskriis kestis 1929-1933 a. PÕHJUSED: 1. ületootmine. 2. valemajandamine (rahva liigne laenukoormus). 3. valitsuse vead kriisi ajal (kõrged tollimaksud impordil). TAGAJÄRJED: 1. 30 miljonit inimest töötuks. 2. nälg, rahulolematus, keskklassi vaesumine. 3. riik hakkas rohkem majandusse sekkuma. 4. rahvas hakkas pooldama diktaatorlikke juhte. Rahvusvahelised suhted 1920datel. 1925. a. Locarno konverents Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhi, Saksamaa. Esimene tippkohtumine pärast I MS, kus Saksamaa osales võrdse partnerina. Sõlmiti Reini tagatispakt ehk Saksamaa piirileping naaberriikidega, mida karanteerisid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Lubati piire mitte rikkuda. 1928. a. Briand(Prantsusmaa)-Kellogi(USA) pakt Kohustuti loomuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid
Andke neile valikuvõimalusi kõiges! 4. Ärge kunagi halvustage neid mitte kunagi! 5. Alati, kui annate neile mingeid juhiseid, ärge unustage põhjendada, miks. Kuulake ka ise oma põhjendust. Kas see ei kõla mitte tobedalt, kui öelda ,,sellepärast, et mina nii ütlen"? Kui kõlab tobedalt, siis vaadake oma juhtnöörid üle ja korrigeerige neid. Nad austavad Teid selle tõttu ning on kannatlikud. Kui aga annate neile autoritaarseid, diktaatorlikke korraldusi ilma korraliku, vettpidava põhjenduseta, hakkavad nad vastu. Nad ei kuula Teid, vähe sellest, nad teevad Teile selgeks, miks üks või teine Teie korraldustest kuhugi ei kõlba! Mõnikord aitab, kui Teie põhjenduseks on lihtsalt ,,sest täna oleks mul sellest suur abi olen väga väsinud". Siirusega võidate nende südamed. Algul paneb Teie poolt öeldu neid järele mõtlema, seejärel aga täidavad nad Teie palve. 6
annaabi.ee 
