"Mina, Claudius" ja "Jumal, Claudius"
liiga kaua diktatuuri all elanud on, on ta võimetu vaba valitsemise juurde tagasi
pöörduma. Seda toovad esile Claudiuse ebaõnnestunud katsed vabariiki taastada
kuid mitte ainult tema omad teiste üritustel oli see erinevus, et ,,taastajad" oleksid
ise valitsejatroonil. Samuti märkis Claudius, et ,,türannia tera nüristades parandasin
Rooma suhteid monarhiaga" see tähendab, et tema püüd olla vabariiklike
põhimõtteid tunnistav ainuvalitseja on Roomlased diktaarorlusega rahulolevaks
teinud.
Nagu Gravesi teostes kombeks, on naistegelased üsna võimukad. Livia, Drusilla,
Messalina ja Agrippinilla olid oma abikaasade, armukeste, vendade või poegade
taga käimapanevaks jõuks. Selgeim näide sellest on Augustuse ja Livia näol: kuigi
Augustus oleks kogemata kombel kodusõja põhjustanud, suutis Livia pideva ja
osava manipuleerimisega rahu säilitada, kindlustada oma sugulastele kohad