Statistiline representatiivsus (esinduslikkus)- eeldab väljavõtukogumi koostise vastavust üldkogumi koostisele. (eeldused: kõikidel üldkogumi liikmetel peab olema valimisse sattumiseks võrdne võimalus, üldkogumi kõikide struktuuriliste osade kajastumine valimis, valimi liikmete piisav arv). Nominaalsed tunnused- näitavad ainult seda, kas objekt kuulub mingisse kindlasse teistest erinevasse kategooriasse (rahvus, silmade värv, ilmakaar jne)- binaarne ehk dihhotoomne tunnus nt sugu. Järjestatud tunnused- väärtuste hulga sisulise järjestamise võimalus (eksamihinne, linn, riik-rahvaarvu järgi). Arvulised tunnused- mõõteskaalaks kõikide võimalike arvude hulk. Jagatakse: Pidevad arvulised tunnused- sisaldavad väga palju erinevaid väärtusi, Diskreetsed arvulised tunnused- sisaldavad väikese hulga erinevaid väärtusi (alla 10 väärtuse). Nominaal- ja järjestustunnuseid tuleb kodeerida, sest tegelikus andmeanalüüsi protsessis
Eestis on ta võrdlemisi sage, kuid looduskaitse all, et tõkestada tema ärakorjamist. Teda on kasutatud pärgade valmistamiseks. Karukolla eosed on ravimina kogutavad. Eestis kasvavatest kollaliikidest on karukollale sarnaseimad kattekold, ungrukold ja sookold. Kattekollal ei ole lehtede tipus karva. Eospead asuvad tal varrel lehtede vahel, mitte paljaste varte otsas nagu karukollal. Ungrukolda iseloomustab rangelt dihhotoomne harunemine - varre kaheksharunedes on mõlemad harud ühesugused ja harunevad omakorda sarnaselt. Seetõttu on ungrukold korrapärasema klooniga, ka on see pisem ja tihedam ning tumerohelisem kui karukollal. Sookold on oluliselt väiksem, ei moodusta suuri kloone, ning kasvab märjematel kohtadel. 6 Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) Konnaosi on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast.
Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid. Sellist nähtust kus seened ja kõrgemate taimede juured moodustavad mükoriisasid nimetatakse kooseluks mükoriisa näol. Mükoriisade moodustajateks on tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad, kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kujuga seenejuured. Anatoomilise ehituse alusel eristatakse kolme tüüpi mükoriisasid: *Endotroofne juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. Seigseened! *Ektotroofne hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel
*selliseid lehti kus ühisele rootsule kinnitub iseseisvate rootsukeste abil kaks või enam lehelaba , nimetatakse liitleheks. Leherood ja roodumine: Leherood moodustuvad lehelaba põhikoes kulgevatest juhtkimpudest, mille kaudu toimub vee, mineraal- ja orgaaniliste ainete vool lehes. Pearoost hargnevad külgrood, nendest mõnikord veel kõrgemat järku rood, moodustades roodude võrgu . Lehtede roodumine toimub teatud korrapärasusega: *dihhotoomne leht primitiivne roodumisviis ,leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel. *sulgroodne leht lehel on üks pearood ja sellest teatava vahekauguse järel väljuvad külgrood. *sõrmroodne leht lehel on üks pearood koos
Tüve kuju ja vorm Esineb erineva kujuga pahkasid (pärn, kask) Koor noorelt hallikas või rohekas, tavapäraselt sile Vanedes puu koore pealmised kihid surevad, moodustades kaitsefunktsiooniga korba või korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e korgijalakas) Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus (männid, amuuri toomingas, pärnvaher) Kroon e võra Võra areneb tüve harunemisel kasvamise käigus Harunemine võib olla mitmetüübiline A) dihhotoomne e kaheksharunemine (rohttaimedel) B) monopodiaalne e kobarjas (okaspuud) C) sümpodiaalne e ebasarikjas Sümpodiaalse harunemise tüübid a) monohaasne e vahelduv (kask, pärn) b) dihaasne e vastak (sirel, hobukastan) Võrakuju põhitüübid Koonusjas kuni laikoonusjas n okaspuud Püramidaalne esineb sortidel Sammasjas n elupuu, kadakas Munajas- esineb enamusel lehtpuudest Äraspidimunajas n jalakas Võrakuju põhitüübid Munajaskooniline n ebaküpress
alune) võsund, mugul, sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes.
peateljeks , selle harud on teise järgu teljed, viimasete harud kolmanda järgu teljed jne. Jaotatakse: *Arengulooliselt on vanim dihhotoomne hargnemine. See leiab aset peamiselt alamatel taimedel. Selle korral peatelge ei teki esialgse püstise telje kasv lakkab esimise hargnemisega. Dihhotoomse hargnemise korral eristatakse järgmisi
Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne). Varre ülesanded: külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport; fotosünteesiproduktide transport. Põhitunnused: maapealne asend; kasvab kaua pikkusesse; kannab lehti; harunemisvõimeline; radiaalse siseehitusega; rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed). Varre muudendid-Evolutsiooni tulemusena võivad varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui
Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne). Varre ülesanded: külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport; fotosünteesiproduktide transport. Põhitunnused: maapealne asend; kasvab kaua pikkusesse; kannab lehti; harunemisvõimeline; radiaalse siseehitusega; rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed). Varre muudendid-Evolutsiooni tulemusena võivad varred olla välimuselt tundmatuseni muutunud, kuna on omandanud teisi funktsioone, kui
- Kavatsus peab olema seotud inimese endaga Bassili 1990 – kelle poolt te hääletate valimistel? Mõõdeti latentsaega. Kellel info mälus kehvemini kättesaadaval võtavad kauem aega, need käituvad vähem kokkulangevalt oma sõnadega. Lisaks küsiti kindlustunde kohta – kui kindlad olete vastuses. Kohe peale valimist küsiti tegeliku käitumist, kõige kiiremini vastajate seos tegeliku käitumisega oli kõrgem. Kavatsused ja käitumine - Käitumine on dihhotoomne – kas toimub või mitte Käitumist ennustab selline kavatsus mis on oma üldistatavuse määral kokku sobiv konkreetse käitumise, konteksti, sihtmärgi ja ajaga, mida kavatsetakse mõõta. - Peab olema kokkusobivus konteksti, sihtmärgi ja ajaga Kavatsus viitab millelegi mis peaks toimuma tulevikus, peaksid tekkima seosed ka mineviku retrospektiivse ja oleviku käitumisega nt kui olen pesnud hambaid hommikuti ja õhtuti siis ilmselt pesen ka täna õhtul
Kasutatakse objektide eristamiseks. Näiteks sugu (mees/naine), rahvus, huvid, lemmikvärvid, iluuisutajate numbrid (nende numbritega ei saa teha statistilisi arvutusi), telefoninumbrid. Kui uuritava objekti tunnuse väärtused on toodud nominaalskaalal, siis nimetatakse seda nominaaltunnuseks. Nominaaltunnuse järgi saab objekte liigitada. Ainuke tehe, mida saab teha, on loendamine ja vastavate sageduste leidmine. Nominaaltunnuse erijuhuks on kaheväärtuseline tunnus ehk dihhotoomne tunnus ehk alternatiivne tunnus. Näiteks sugu (mees/ naine), vastus küsimusele (jaa/ei, poolt/vastu). Sellist 2. Järjestuskaala ehk astmeline skaala (ordinar). Võimaldab elemente uuritava tunnuse alusel järjestada. Pole garanteeritud, et intervallid skaalajaotuste vahel on ühesugused. Näiteks väärtushinnangud: "väga halb", "halb", "hea", "väga hea". Koolihinded võib reastada kasvavas või kahanevas järjestuses, kuid nende intervallid pole võrdsed. Ei
sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). · Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne · Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) · Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega
sibul (maa-alune lühivõrse), mugulsibul. Köitraod (viinapuu), astlad (viirpuu, laukapuu), assimileerivad varred (osjad), kladood e lehetaoline vars, millel on lehefunktsioonid (jõulukaktus). Võsuväänel (varre külgharust tekkinud kinnitusorgan), võsuastel (terav, torkiv moodustis, mis on tekkinud lühivõsu muundumise tagajärjel). Varre ehitus Epiderm: ühekihiline Esikoor: Steel: Kambium: Juhtkimp: kollateraalne Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne) Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega
Kui meil on kaks kategooriat, on selle analüüsi nimi binaarne logistiline regressioon (binary logistic regression); kui on kahest enam kategooriat, on selle nimi multinominaalne logistiline regressioon (multinominal logistic regression). Logistilise regressiooni puhul on ennustatavaks suuruseks sündmuse asetleidmise tõenäosus (seega ennustatava muutuja väärtus saab olla 0 ja 1 vahel). Binaarse logistilise regressiooni eeldused: 1 sõltuv muutuja on dihhotoomne väärtus (nt jah/ei, on/ei ole, 0/1); see eeldab ka vastavat muutuja kodeerimist (st kujule 0 ja 1), kuivõrd arvutatakse sündmuse asetleidmise tõenäosust. 2 on üks või rohkem sõltumatut muutujat (võivad olla nii pidevad kui diskreetsed tunnused) 3 vaatluste sõltumatus 4 multikollineaarsuse puudumine 5 lineaarne seos prediktorite ja logit-transformeeritud ennustatava muutuja vahel
7% variatiivsusest numbrilise võimekuse tulemusest, kohandatud R 2 = 0.077, F(3, 4458) = 125.088, p < .001. Regressioon binaarse muutujaga Regressioon, kus sõltumatu muutuja on binaarne väärtus (nt sugu) Muutujad tähistatakse kui 0 ja 1, 0 on referentsmuutuja Sisuliselt saaks samad tulemused t-testi puhul Simpsoni paradoks – esineb, kui juhtumid on jagatud mingi tunnuse poolest gruppideks. Logistiline regressioon Sõltuv muutuja on dihhotoomne väärtus (nt jah/ei, on/ei ole, 0/1); see eeldab ka vastavat muutuja kodeerimist (st kujule 0 ja 1), sest arvutatakse sündmuse asetleidmise tõenäosust On üks või rohkem sõltumatut muutujat. Omavahel sõltumatud ja mitte kollineaarsed vaatlused. Šansid (odds) – tõenäosus, et midagi juhtub, jagatud tõenäosusega, et see sama asi ei juhtu (eeldades, et need kaks on ainsad võimalikud variandid). o Šansid=P(y=1) / 1−P(y=1)
8)on suuremad võimalused tegutseda lähtuvalt õiglusest 9)peab opereerima või vähemalt näima opereerivat avalikes huvides 10)peab pidevalt püüdlema suurema avalikkuse toetuse poole Poliitilise süsteemi sisu Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna jaoks (üldistes huvides) Poliitika vajalikkus tuleneb inimelu kollektiivsest loomusest on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritavaid otsuseid Postmodernne arusaam poliitika kõikjal, st dihhotoomne piiritõmbamine era ja avaliku vahel ei ole kaasaegses maailmas adekvaatne Poliitika kui valitsemine oluline pole vaid otsustele jõudmine, vaid ka see, kuidas neid ellu viiakse Governing / government; from government to governance Valitsemine muutunud laiemaks ja paindlikumaks (haaratud uued toimijad) Muutunud protsessi ja tulemi vahekord Valitsuse sekkumise õigustused Poliitilised põhjendused Moraalsed põhjendused Turutõrked Poliitilised põhjendused
logistiline regressioon (binary logistic regression); kui on kahest enam kategooriat, on selle nimi multinominaalne logistiline regressioon (multinominal logistic regression). Logistilise regressiooni puhul on ennustatavaks suuruseks sündmuse asetleidmise tõenäosus (seega ennustatava muutuja väärtus saab olla 0 ja 1 vahel). Binaarse logistilise regressiooni eeldused: - sõltuv muutuja on dihhotoomne väärtus (nt jah/ei, on/ei ole, 0/1); see eeldab ka vastavat muutuja kodeerimist (st kujule 0 ja 1), kuivõrd arvutatakse sündmuse asetleidmise tõenäosust. - on üks või rohkem sõltumatut muutujat (võivad olla nii pidevad kui diskreetsed tunnused) - vaatluste sõltumatus - multikollineaarsuse puudumine - lineaarne seos prediktorite ja logit-transformeeritud ennustatava muutuja
eest Lehe osad Rootsuga leht – kinnitab lehelaba varre külge Istuv leht – leheroots puudub Laskuv leht – lehelaba on varre külge kasvanud Abilehed – väljakasved leherootsu külgedel Tõri – abilehed on kokku kasvanud Tupp – leherootsu laienenud alus ümber varre Keeleke – kilejas väljakasve lehelaba alusel Kõrvakesed – kaks väljakasvet Lehe roodumine Lihtne – lehelaba läbib alusest tipuni ainult üks rood Dihhotoomne – rood harunevad kaheks Võrkjas – üks või mitu pearoodu moodustavad harusid, mis liituvad tihedaks võrgustikuks Rööpne ja kaarjas – lehelaba läbivad alusest tipuni mitu ühesugust harunemata roodu; ühel juhul rangelt paralleelselt, teisel juhul kaarjalt Lehtede kuju Lihtlehed – üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega.
rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder; kambium - Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised; Jagunemine (dihhotoomne - harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu, monopodiaalne - varre peaharu jätkab kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle, sümpodiaalne - harunemine, mille puhul külgharu jätkab varre kasvu, tõugates senise juhtharu kõrvale. Üksteist jätkavate külgharude ahelik.). Pungaks nim kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Esikasv - moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil
tuule või loomade abil .Seemnete teke. Sügoodist (viljastatud munarakk) areneb toitainetega varustatud embrüo ehk idu, mis on pakitud erinevate kestade vahele ja moodustab seemne. Seemnes on idu kaitstud keskkonna mõjude eest ja levimisvahendiks (asendavad eoseid). Morfoloogilised tunnused , mis toetavad seemnetaimede monofüüliat, on: ● seemnete esinemine ● puidu (sekundaarse ksüleemi) moodustumine sekundaarse algkoe (kambiumi) toimel ● harunemine pole enam dihhotoomne Seemnetaimedel eristatakse viis põhilist arenguliini: Palmlehikud Cycadophyta Hõlmikpuud Ginkgophyta Vastaklehikud Gnetophyta Okaspuud Coniferophyta Õistaimed Angiospermae 28. Paljasseemnetaimed: palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, vastaklehiktaimed, okaspuutaimed (sug. männilised, küpressilised, jugapuulised, araukaarialised) PALJASSEEMNETAIMED Cycadophyta – palmlehiktaimed Ginkophyta – hõmikpuutaimed Gnetophyta – vastaklehiktaimed Coniferophyta – okaspuutaimed
Kõik helviksammaltaimed toodavad limast eritist, mis aitab neil niiskust imada ja säilitada. Paljudel on rakkudes nn õlikehad, mis kõrgemalt arenenud taimevormidel enamasti puuduvad. Sisaldavad aromaatseid ühendeid, mille kasutusvõimalusi uuritakse. Kasvavad eelistatult märjal substraadil, seetõttu tihti veekogude kallastel. Vajavad seensümbiondi olemasolu teatud eluetapil. Tihti tallusega eluvormid või jagunemine okstekslehtedeks väga lihtne (dihhotoomne). Lehtsamblad Lehtsammalde võrse on liigendunud varreks ja oksteks-lehtedeks. Lehtsammaldel ei ole enam leitud õlikehi, mis olid omased vetikatele ja esinesid ka paljudel helviksammaldel. Seensümbiondid puuduvad. Enamasti eelistavad kergelt kuni tugevalt happelist kasvusubstraati. Osa liike saab hakkama ka suhteliselt kuivas ja päikselises keskkonnas (kohastumused nagu hüaliinsed lehetipud, lehtede kokkurullumine, taluvad läbikuivamist ja -külmumist).
Kusejuhapunga harude otstes paiknevad metanefrilise mesenhüümi rakud teevad läbi mesenhümaal-epiteliaalse transitsiooni (MET), muutudes epiteliaalseteks neeruvesiikuliteks, mis säilitavad kontakti kusejuhapungaga. Kriitilise tähtsusega regulaatoriks kusejuhapunga väljakasvamiseks ja edasiseks harunemiseks on kasvufaktor GDNF (ingl Glial derived growth factor) ja RA Kusejuhapunga väljakasvamisel, harunemisel (algne kusejuha harunemine on dihhotoomne - järjestikku kaheks hargnev) ja n-ö “ureeter-puu“ moodustumisel on olulised lisaks GDNF-le ka teised signaalmolekulid Metanefrilise mesenhüümi poolt sekreteeritud retinoolhape ja GDNF aktiveerivad signaalide kaskaadi, mis reguleerib üles RET-retseptori ekspressiooni Wolffi juha rakkudes, millest saavad kusejuhapunga rakud, aidates kaasa kusejuhapunga moodustumisele ja nende kasvamisele metanefrilise mesenhüümi poole.
Matemaatika ja statistika 2008/2009 Nominaaltunnus, s.o mittearvuline tunnus, mille vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist (täielikku) järjestust. Näiteks ei saa me järjestada inimesi rahvuse järgi, väites et üks rahvus on parem kui teine, samuti ei ole loogilist järjestust inimeste silmade värvil, lemmikansamblitel jne. Kahe väärtusega (binaarne ehk dihhotoomne) tunnus, s.o tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu; vastused: "õige" ja "vale"). Kahe väärtusega tunnust saab erijuhuna paigutada ka järjestustunnuste hulka, sest tema väärtused on alati sisuliselt järjestatavad. Et aga binaarsete tunnuste jaoks on välja töötatud rida erimeetodeid, on sobiv neid vaadelda ka eraldi tüübina. Mõnikord käsitletakse dihhotoomsetena ka neid
3.Ülemäärane üldistamine: Üks või kaks eraldi juhtumit esindavad sarnast olukorda igal pool, ükskõik, kas nad üldse asjasse puutuvad või mitte. 4..Suurendaminee & pisendamine: Juhtumit või asjaolu tajutakse suurema või väiksemana, kui see tegelikult on. 5.Isikustamine: Enesega seostatakse suvalist sündmust ja omistatakse sellele äärmuslikku tähendust, kuigi järelduste tegemiseks pole piisavalt tõendeid. 6.Dihhotoomne mõtlemine: Kogemusi lahterdatakse kõik-või-mitte-midagi meetodil, kas täielikuks eduks või totaalseks läbikukkumiseks. 7.Sildistamine ja väärsildistamine: Mineviku eksimusi ja ebatäiuslikkust loetakse oma mina põhiliseks määravaks küljeks. 8.Tunnelnägemine: Nähakse ainult seda, mida tagatakse näha, mis sobib hetke meeleseisundiga. 9.Erapoolik seletus: Pingeolukordades kujunev kahtlustav mõtlemistüüp, kui on automaatne eeldus, et teise tegude taga on
annaabi.ee 
