Hea kiirus ja halb aeglus.Või vastupidi?
Ilmselgelt on kiirustamine eelkõige miski, mis elab meie peades. Me oleme õppinud mõtlema oma ajastust kui
kiirustavast ja iseendast kui kiirustavast inimesest.
Seda õpetavad meile üha uued ja uued turule tulevad kommunikatsioonivahendid, alates üha kiiremast
internetiühendusest, üha mugavamatest teenustest, tänu millele me ei peagi arvuti juurest või kodust teenuse
kasutamiseks lahkuma (nt digivideolaenutus või interneti kaudu toidu tellimine), ja lõpetades mobiiltelefonidega,
mille paljud mudelid ühendavad endas arvuti kõikvõimalikke funktsioone, mida saab nüüd kasutada kas tänaval
või üks armastatumaid sülearvutite reklaami motiive lennukis.
Ja mitte ainult kommunikatsioonivahendite tootjad ei jutlusta kiirusekultust. Seda teevad ka igasugused
ärikoolitajad, samuti on hariduspoliitikas tõstetud kilbile kiirus mida muud see Bologna protsess endast ikka
kujutab...