· Analoogtehnika eeliseks digitaalseadmetega võrreldes on profitehnika puhul asjaolu, et inimkõrv tajub analoogseadmetes tekkinud lineaar ja- ja mittelineaarmoonutusi pigem meeldivana kui ebameeldivana (pehme, nn. "analoogkõla") Ajaloost... · Esimesed helisalvestusseadmed olid mehhaanilised: fonograaf ja grammofon · 1974 - Philips demonstreeris aparatuuri nii videokujutise kui ka heli salvestamiseks laserplaadile digitaalsignaalide jadana. · 1978 - tulid müügile videotehnika digitaalsed seadmed. · 1981 - Philips'i 30-sentimeetrine andmeplaat. · 1982 - esimesed 12- sentimeetrise läbimõõduga laserheliplaadid ehk kompaktplaadid (CD) ja plaadimängijad. · 1984 - alustati arvutiandmete salvestamist CD le.Uus meedium sai arvutimaailmas nime "kompaktplaat - püsimälu"- CD-ROM. · 1990 - ndate aastate algus - hakati tööstuslikult valmistama koduskasutatavaid CD-plaatidele
Optron e. optopaar on seadis, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud ning optiliselt sidestatud kiirgurist (kiirgusallikast) ja fotovastuvõtjast. Kiirguriks on enamasti valgusdiood, fotovastuvõtjaks kas fototakisti, fotodiood, fototransistor või fototüristor. Optroneid kasutatakse signaalide edastamiseks galvaaniliselt sidestamata sõlmedega elektroonikaseadmetes, elektriahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ning ka anduritena (peegeloptronid). Optroneid kasutatakse nii analoog- kui ka digitaalsignaalide ülekandmiseks. Analoogsignaalide puhul kasutatakse nn. lineaarseid optroneid, digitaalsignaalide ülekandmisel pole lineaarsus tingimata vajalik. Optronid nagu releedki võimaldavad väikese elektrisignaaliga juhtida suuri võimsusi, tagades seejuures ahelate vahel hea galvaanilise lahtisidestuse. Kui releedes kasutatakse tüüritavate kontaktide sisse- ja väljalülitamiseks magnetvälja, siis optronites on selleks elektromagnetlaine, täpsemalt optiline kiirgus.
vastavalt "moduleerima" ja "demoduleerima". Modem kuidas toimib Modemite tuntuim näide on kõnesagedusala modem, mis muudab personaalarvuti digitaalsed andmed modelleeritud elektrilisteks signaalideks.Modelleeritud elektrilised signaalid on häälsageduse piires telefoni kanalil. Neid signaale saab edastada telefoni liinide kaudu ja vastuvõtja modem saab demodelleerida saadud signaalid digitaalseteks andmeteks. Modemi kasutus alad Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 300-3400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM)-, sagedus(FM)- ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Millised on erinevad modemid Modemeid on kahte põhitüüpi: · Lairiba modemid
Võimendi on seade, milles väikese võimsusega signaal(P 1) reguleerib tunduvalt suuremat energiavoogu(P2) toiteallikast tarbijasse. P1 on signaali võimsus P0 on toiteallikast saadav võimsus P2 on võimsus tarbijas 2 Kp on võimsuse võimenduse tegur. Sagedustel 100Hz...10MHz on Kp > 1000000 Kui teoreetikud uurivad võimendit ei arvestata toiteallikat. Pidevate signaalide võimendamine raadio, TV, makk Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine 1.5. Analoog ja digitaalelektroonika erinevus 1) analoogelektroonika 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma. Digit el võidukäik, kui IC-d 1000-de transistoriga(1965-70). 1bitt=1(2) transitori Anal. elektr tegeleb pidevate signaalidega. Ka looduslik signaal on analoogsignaal. Digi
konkreetsest seadmest. Modem Modem (modulator-demodulator) on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi. Moduleerimine on ühe signaali (kandesignaali) mõjutamine teise (moduleeritava) signaaliga. Demoduleerimine on kaugsides protsess analoogsignaalide vastuvõtmiseks ja muundamiseks digitaalkujule. 80. aastail oli ülekande kiiruseks kuni 9600 bit/sek saavutades lae 33,6 kbit/s, mida korralikult analoogliinid suudavad läbi lasta. Arvutivõrkudes kasutatakse digitaalsignaalide ülekandmiseks analoogtelefonivõrgu (kandevsagedus sagedusribas 3003400 Hz) vahendusel, mida mõjutatakse digitaalandmetega (0 ja 1 väärtustega). 3 modulatsiooniliiki: amplituud(AM), sagedus(FM) ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel
3) mootori näidikusüsteemide ehitus 4) side- ja navigatsioonisüsteemid ehitus ja hooldus 5) mõõdikud ja avioonikasüsteemid 6) avioonikaseadmete testimisseadmed 7) automaatjuhtimise seadmete hooldus 8) plaaneri elektrisüsteemid 9) hooldustööde planeerimine ja korraldamine 5.3.4. Lennunduse side-, seire- ja navigatsiooniseadmed 1) sidesüsteemid; raadiolainete levi ja antennide ehitus 2) analoog- ja digitaalsignaalide töötlemine 3) raadiosaate-ja vastuvõtu seadmed; lennundusside võrk 4) raadionavigatsioon 5) primaar- ja sekundaarradarid 6) maandumisseadmed 7) andmeedastus ja kommunikatsioon 5.3.5. Lennunduse andmeside- ja infotöötlus 1) programmeerimine: programmeerimise alused ja põhimõtted 2) tööjaamade tarkvara 3) arvutikommunikatsiooni tehnoloogiad 4) andmebaasid, andmeturve 5) side (andmeedastus)
üldkasutatavate andmesidevõrkude tarvis. · X.25 on kasutusel kogu maailmas · Frame Relay - kaadriretranslaator, FR-protokoll, FR-edastus · FR-protokoll võimaldab pakkuda odavat andmesideteenust kohtvõrkude (LAN) vahel ja laivõrkude (WAN) otspunktide vahel. Kaadriretranslaator paigutab andmed muutuva suurusega "kaadritesse" ja jätab igasugused veakorrektsioonid (andmekaadrite korduvedastamise) otspunktide mureks, kiirendades sellega oluliselt andmeedastust. Mõeldud digitaalsignaalide edastamiseks · ITU-T standardprotokollistik, X.25: · ITU-T standardprotokollistik, mis kirjeldab, kuidas andmeid käidelda ja kuidas arvutid saavad juurdepääsu pakettkommutatsiooniga võrgule · X.25 defineerib füüsilise kihi, andmelülikihi ja võrgukihi (alumised 3 on välja töötatud üldkasutatavate andmesidevõrkude tarvis. · X.25 oli mõeldud analoogsignaalide edastamiseks · X.25 on kasutusel kogu maailmas · Laivõrk (WAN) ja seal kasutatavad tehnoloogiad:
suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust suurendada paralleelsete kaablite arvu. Raadiosignaalide puhul (näit. mobiiltelefoniside) minnakse üle järjest kõrgematele kandevsagedustele, mis võimaldab siin ribalaiust suurendada 1. Kujutise ülekandel lepitakse kokku põhiparameetrid. Millised on enamlevinud kujutiste ülekandestandardid ja neile vastavad ülekantava digiinfo mahud
Signaalid: andmed levivad elektriliste signaalidena mööda õhku, vaskjuhet või muud juhti. Digitaalsignaalid on pinge “pulsid” ehk muutused( tõlkige ise, “voltage pulses”) Ülekanne(transmission): analoogsignaalide puhul ei huvita nende sisu kedagi, tähtis on signaali end ülekanne. Pika maa läbimisel väheneb signaali tugevus ja seda on vaja võimendada, kuna võimendid võimendavad ka müra siis liiga suure võimendusega võib signaal muutuda arusaamatuks. Digitaalsignaalide ülekandel on vaja ülekanda andmeid, kui on kasutusel võimendi siis see võtab signaali vastu, loeb sealt seest välja üle kantavad nullid ja ühed ehk andmed ja tekitab uue signaali ning saadab selle uuesti teele, seetõttu ei teki ka häireid ega moonutusi – müra ei akumuleeru. 71. Perioodilised signaalid, amplituud, sagedus, periood ja faas. Kõige lihtsam perioodiline signaal on siinus. Seda iseloomustavad amplituud, sagedus ja faas. Sagedus näitab kui kiiresti signaal kordub
Maskeerimisefekt – Tugev noot maskeerib nõrga noodi ära. Seega võib tugeva noodi kõrvalt nõrga noodi välja visata. Diferentsiaalne kodeerimine (erinevuste kodeerimine) – Signaalid muutuvad ajas üsna sujuvalt. Ehk siis pannakse kirja ainult erinevused. (x1 ja x2 vaheline erinevus on väiksem kui x1 või x2 ise). Sigma-delta modulatsioon on meetod analoogsignaali moduleerimiseks digitaalsignaaliks. Samuti ka kõrgresulutsiooniliste digitaalsignaalide muundamiseks madalresulutsioonilisteks digitaalsignaalideks (osana analoogsignaali digitaalsignaaliks moduleerimisest). In a conventional ADC, an analog signal is integrated, or sampled, with a sampling frequency and subsequently quantized in a multi-level quantizer into a digital signal. This process introduces quantization error noise. The first step in a delta-sigma modulation is delta modulation. In delta modulation the change in the signal (its
Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust suurendada paralleelsete kaablite arvu. Raadiosignaalide puhul (näit. mobiiltelefoniside) minnakse üle järjest kõrgematele kandevsagedustele, mis võimaldab siin ribalaiust suurendada. 1.1.2 Arvuti jõudlus 1.1.2.1 Põhitegurid, mis mõjutavad arvuti jõudlust: keskprotsessori (CPU) kiirus, muutmälu (RAM) suurus, graafikakaardi protsessor ja mälu, töötavate rakenduste arv.
koodeerimise järgi andmete kokku pakkimine – multiplexer. Lahti pakkimine – demultiplexer Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM) – erinevad võrguseadmed kasutavad suhtlemiseks erinevaid kanali sagedusi. Kasutatakse nt analoogsignaalide puhul. Aja järgi kanali multipleksimine (Time-division multiplexing - TDM) – igal võrguseadmel on õigus edastada infot mingil kindlal ajahetkel. Kasutatakse nt digitaalsignaalide puhul. o Statistiline aja järgi kanali multipleksimine (Statistical time-division multiplexing - STDM) – on tegelikult natuke parem versioon TDM-st, kus analüüsitakse võrguseadmete töökoormust kanalile ja jagatakse vastavalt vajadustele kanali sagedused ära. Koodi järgi kanali multipleksimine (Code-division multiple access – CDMA) – võrguseadmetele antakse kood, millega saab kanalit hõivata
muusika tähtteos -Beethooveni IX sümfoonia, mis kestab ligikaudu 70 minutit; ning selleks oli vaja 120- millimeetrist plaati. Algselt rakendati seda menetlust videotehnikas. Kõik sai alguse D. Maydoni 1971. aastal ajakirjas “Bell Syst. Tech. Journal” ilmunud artiklist, mis esitas menetluse alused. Juba 1974 demonstreeris Philips aparatuuri videokujutise salvestamiseks laserplaadile, 1978 tulid seadmed müügile. Neil plaatidel oli nii videokujutis kui ka heli jäädvustatud digitaalsignaalide jadana. Hoopis edukam oli korporatsioonide Philips ja Sony järgmine samm - laserheliplaat ehk kompaktplaat. Esimesed CD - plaadimängijad tulid maailmaturule 1982. a. lõpul ning vallutasid selle mõne aastaga, tõrjudes välja mehaaniliselt jäädvustatud helijäljega vinüülplaadid. Nende plaatide edu alus oli ennekõike ülikõrge helikvaliteet, aga ka teised digitaalsalvestusega kaasnevad võimalused. Näiteks saab koostada automaatselt teatavas järjestuses esitatavaid muusikaprogramme.
annaabi.ee 
