Apteeke on oluliselt rohkem kui ohtlike jäätmete kogumispunkte. Sellegipoolest kurdavad apteekrid, et inimesed tagastavad vanu ravimeid harva(www.bioneer.ee). pilt 4 20 7. Mida peaks teadma patareidest ja akudest Patareisid ja akusid kasutatakse igapäevaelus väga laialdaselt: näiteks mobiiltelefonides, digitaalkaamerates, elektroonilistes mänguasjades, raadiotes jne. Täna Bioneer uuribki, kuidas valida patareisid ja akusid. Nimelt sisaldavad paljud patareid ohtlikke kemikaale ning neid tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid. Õigeid valikuid tehes on võimalik säästa keskkonda, tervist ja raha. 7.1 Patareide ja akude erinevused Patarei ja aku on ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või
Seetõttu vajavad välkmälud sama mälumahu juures vähem kiibipinda, sest kirjutustransistore on vähem. Välkmälu, poolpüsimälu (Flash Memory) liik püsimälusid, võimaldab korduvkirjutust ja säilitab informatsiooni ka siis, kui toide on välja lülitatud. Kujutab endast väikest trükiplaati, millele on monteeritud suure mahuga mälukiip. Nimetatakse ka välk-muutmäluks (flash RAM) või välk-püsimäluks (flash ROM) ning kasutatakse peamiselt pihuarvutites, sülearvutites, digitaalkaamerates jne. Erinevalt DRAM või SRAM mälukiipidest, kuhu saab kirjutada ühe baidi kaupa, peab välkmälus kustutama ja kirjutama kindla suurusega plokkide kaupa (plokkide suurused ulatuvad 512 baidist 256 kilobaidini). Välkmälukiibid arenesid välja EEPROM kiibitehnoloogiast, kuid on odavamad ja suurema tihedusega. Termini võttis esimesena kasutusele Toshiba ja see tähendab, et välkmälu kustutamine toimub "välgatusena". Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse
annaabi.ee 
