................................................... 18 11.4 Puuteekraan.............................................................................................. 18 12 Kasutatud allikad............................................................................................. 19 3 1 Mis on kuvar? Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vt CRT–katoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/või OLED-kuvar.
Sidevõrk (Communication network) on elektrivõrkude eriliik, mis tegeleb analoog- või digitaalinfo ülekandmisega. Andmesidevõrk (andmevõrk) on sidevõrgu eriliik, mis on ette nähtud ainult digitaalinfo edastamiseks kõne, video või muude analoogsignaalide asemel. Ta koosneb hulgast sõlmedest (jaamadest), mis on omavahel ühendatud sideahelate abil. Arvutivõrk (network) - spetsiaalne riist- ja tarkvarakompleks, mis võimaldab arvutitel vahetada infot kas läbi selleks otstarbeks loodud kanalite (kaabelliinid, satelliitkanalid) või tavalise telefonivõrgu kaudu. Arvutivõrk (computer network) koosneb kolmest osast: kaabeldus,
Monitorid Arvutikuvar ehk arvuti monitor on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Algselt kasutati monitorideks 20. sajandil sarnast tehnoloogiat, mis ka telekate puhul, kus peakomponediks oli kineskoopkuvar. Erinevaid monitori suurusi on väga palju. Resolutsioonide suhtes pakutakse üldiselt 1280 x 1024 kuni 3840 x 2160 pikslit. Üldlevinud on FULL HD ehk 1920 x 1080, mis tähistab pikslite arvu monitoril. Iga piksel on võimeline näitama erinevat värvi. Pidevalt arenevas
*Järjestikskeem(Sequential Circuits): digitaalskeem, milles väljundi väärtus sõltub eelmistest, eelnevatel diskreetsetel ajahetkedel sisendis/väljundis olnud väärtustest skeemil on seega mäluolek. Järjestikskeemi väljundit ei ole seetõttu võimalik täpselt ette ennustada. Üldjuhul võib mistahes mäluelemenditdega digitaalskeemi lugeda järjestikskeemiks. Enimlevinud järjestikskeemideks on registrid, nihkreregistrid, loendurid jne. 24.Analoog- ja digitaalinfo. Analoogliides (DAC, ADC)[1] Analooginfo- Info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Näiteks võib Schmitti triggeri sisendisse tulev signaal pikalt kõikuda 0 ja 5V vahel see on analoogsignaal. Lisaks on loodusnähtused nagu helid, valgus, elektromag- netism ning elektrivool oma iseloomu poolest analooglained. Digitaalinfo- Info kandja võib omada vaid kindlalt fikseeritud väärtuseid. Samuti,
kogemusi lai valik. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel Pinuviita kasutatakse alamprogammide poole pöördumisel, millega seoses programmi täitmise senine käik saab ajutiselt katkestatud, kuid jätkub hiljem samast kohast. Käsk, millega pöördutakse, salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programm jätkub. Analoog ja digitaalinfo. Helikaart ja heli digitaalne salvestamine Analooginfo mingi suurus peab olema teise suuruse analoogiks. (termomeetris elavhõbeda sammas on temp analoog). Füüsiline infokandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Digitaalinfo digitaalinfo esituse korral on ainult teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omada rajaväärtuste vahel. Info töötlemine muutub olulisemalt lihtsamaks. Digiinfo eelised: kiirem,
Toiteplokk Toiteplokk on seade, mis muudab saadaoleva võrgupingega elektrienergia tarbijale sobiva pingega energiaks. Arvuti toiteplokk on seade, mis muundab saadaoleva võrgupingega elektroonikakomponentide toiteks sobivaks alalispingeks. Arvutikorpus Arvutikorpus on arvuti riistvara osa, mis majutab arvutisiseseid komponente. Kuvar Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Klaviatuur Klaviatuuriga saab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. Arvutihiir Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Printer Arvutitehnikas on printer seade, mis toodab teksti või graafikat elektrooniliselt
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Tehnoloogiad tänapäeval ja tulevikus Koostaja: Karl Aleksander Kiviväli MA-12 Tallinn 2012 Piltide sisukord Kuvar Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vtCRTkatoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/v õi OLED-kuvar.
lõpetades 19-27 või suurem tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutame me kõik igapäevatöös, sest need on levinumad. 2. Kuvari roll arvutis. Arvutikuvar (ka arvuti monitor, videoterminal, ekraan) on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Põhimõtteliselt töötab traditsiooniline kuvar väga sarnaselt televiisorile. Monitori erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil
Kondensaatoreid iseloomustav suurus on mahtuvus. 37. kontroller- riistvaraline seade, mis loob ja vahendab MIDI-andmeid teistele MIDI- võimelistele seadmetele. 38. korpus- ühendab endas peamiseid arvuti tööks vajalikke riistvarakomponente, nagu protsessor, emaplaat, kõvaketas, mälud jne. Veel peab korpus kaitsma elektroonikakomponente ja hoidma arvuti sisetemperatuuri. 39. kuvar- arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. 40. kõvaketas- andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. 41. käsiskänner- käsiskänner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skäneerimiseks ja on lihtne ning odav tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga
See suurendab teravust, samas peegeldused pindadelt on väga hästi nähtavad, st päikesevalguses välitingimustes ei ole kuvar kasutamiskõlblik, kuna kuvarilt peegeldub päikesevalgus ja pilti ei näe. CRT (kineskoobid) on odav arvuti ekraan. Lameekraan CRT monitorid on ka olemas, kuid sageli on need lausa pimestavad ja muudavad silmad valusaks, töötades kaua arvuti taga. MONITOR EHK KUVAR Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (CRT) ja/või vedelkristallkuvar (LCD). KUVARI OLULISEMAD NÄITAJAD Suurus väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on
3- , - -nonreturn to zero-level, nonreturn to r(t)=s(t) c(;t)+n(t)= (-x,x)(c(;t)s(t - )d+n(t)), kus zero inverted, bipolaarne AMI, pseudoternaarne, manchesteri , 5. Digitaalinfo kodeerimine : c(;t)- kanali reaktsioon ajahetkel t impulsile kanali sisendis kood, differents.Manchesteri kood, B8ZS, HDB3. - hetkel t-. Impulsskaja - c(;)=(k=1,L)(ak(t)(-k)), .
6. Mis on aadressi- ja andmesiin? - Aadressisiin (Address bus) - Protsessori ja mälu vaheline siin aadresside edastuseks, kui protsessor tahab mällu kirjutada või sealt lugeda. Aadressisiiini bittide arv määrab ära mälu maksimaalse suuruse, mille poole protsessor saab pöörduda - Andmesiini laius (Data bus) - Andmesiini kaudu samaaegselt edastatavate bittide arv (iga biti jaoks on kaablis oma juhtmesoon) 7. Mida tähendab digitaalinfo juures diskreetne aeg? - Aeg, millal loetakse signaali diskreetne seisund? (madal, kõrge) 8. Millised on 4 peamist numbrisüsteemi? - 10 – kümnend- ehk detsimaalsüsteem - 2 – kahend- ehk binaarsüsteem - 16 – kuusteistkümmend- ehk heksadetsimaalsüsteem - 8 – kaheksand- ehk oktaalsüsteem Vabalt saab ka ise numbrisüsteeme luua, näiteks kolmend- või kolmekümne kahendsüsteem. 9. Arvude teisendamine nelja peamise numbrisüsteemi vahel (k.a. murdarvud).
kristalliseeruks. Seejärel kuumutatakse vaid vajaliku osa teise temperatuuriga, et lõhkuda kristalliseerunud pind. Kristalliseerunud pind peegeldab valgus paremini ning seega saavutatakse sarnane efekt CD-Ri ja CD- ROMiga. DVD CDd meenutav andmekandja, kuid salvestab rohkem andmeid, sest kasutab lühema lainepikkusega laserit. Lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse punast laserit. 3. ANALOOG- JA DIGITAALINFO, ANALOOGLIIDES(DAC, ADC) ANALOOGINFO info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. NT: Schmitti trigeri sisendisse tulev signaal võib pikalt kõikud 0V ja 5V vahel see on analoogsignaal. Iseloomult on analooglained näiteks loodusnähtused: helid, valgus, elektromagnetism ja elektrivool. DIGITAALINFO info kandja võib omada vaid kindlalt fikseerituid väärtusi. D-info puhul vaadeldakse
klaasist, alumiiniumist või kõrgtehnoloogilisest kiust. Hiirematte tuleks aeg-ajalt 6 puhastata, kuna need kipuvad määrduma ja samuti määrduvad hiirepall ja hiirerullikud. Kui hiirematt on määrdunud siis võib see põhjustada ettearvamatu osuti liikumise ekraanil. 7 2. VÄLJUNDSEADMED 1.4 Kuvar Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Saadaval on sadu mitmesuguseid väga erineva suurusega kuvareid. Kuvarid ehk monitorid jagunevad kaheks ekraanitüübi järgi; elektronkiiretoruga ehk CRT (Cathode Ray Tube)- monitorid ja vedelkristallekraaniga ehk LCD (Liquid Crystal Display)- monitorid. LCD-kuvarit nimetatakse ka lameekraaniks. CRT-monitoride eelisteks on väga lai vaatenurk ja kõrgete kaadrisageduste toetus. Puudusteks kujutise teravuse sõltuvus heledusest ja
Analoog liides (DAC,ADC)..........................................................13 V............................................................................................................................................. 14 1. Võrdlusskeem.................................................................................................................. 14 2. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel.................................................14 3. Analoog- ja digitaalinfo. Helikaart....................................................................................14 VI............................................................................................................................................ 15 1.Multipleksor, demultipleksor............................................................................................. 15 2. Adresseerimisviisid. Vt II piletit......................................................................................
· Helikaart genereerib helisignaale. On olemas kaks põhitüüpi: sisseehitatud või eraldi trükkplaadi peal. · Videokaart genereerib ja väljastab signaale kuvarile. · Võrgukaart - võimaldab arvuti ühendamist võrguga · Kõvaketas põhiandmekandja informatsiooni säilitamiseks. Informatsioon säilitatakse voolust sõltumatult. · Sisend-väljund seadmed: · Kuvar transformeerib graafikaprotsessori loodud analoog- või digitaalinfo pildiks. · Klaviatuur kasutakse andmete või käskude süsteemi sisestamiseks. · Arvutihiir osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. See on ühtlasi lisavõimalus arvutil operatsioonide tegemiseks klaviatuuri abita. · Disketiseade magnetiline salvestusseade. · Optilised sisend-väljund seadmed võimaldavad salvestada CD või DVD peale ja neilt andmeid lugeda. · Printer väljastab infot paberile. · Skanner digitaliseerib paberil oleva kujutise.
väärtuse. Näiteks infokandjaks pinge 0 voldist kuni +5 voldini. Pinge muudab oma väärtust ilma hüpeteta ja signaali kuju muutus põhjustab infomoonutusi. Joonis lk 14. Digitaalne infoesituse korral on ainult teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omada rajväärtuste vahel. Nüüd ei saa enam infokandja võtta suvalist väärtust rajaväärtuse vahel. Info töötlemine muutub seetõttu lihtsamaks. Digitaalinfo esituse korral kasutatakse diskreetset aega ehk vaadatakse väärtusi ainult kindatel aegadel, mis võimaldab ignoreerida ümberlülitustel tekkivaid siirdeprotsesse. Mida lühem on siirdeportsess ja diskreetsed ajahetked seda suurem taktsagedus. Joonis lk 14. DAC on digitaal-analoog muundur see muundab digitaalsignaali analoogsignaaliks. Tavaliselt on muundatav digitaalsignaal binaarne. Levinum kasutusala on audiosignaalide genereerimine digitaalsest informatsioonist muusikamängijates.
Kambrikeste taga on elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste sees fosfor, mis on võimeline eraldama RGB valgust. Kui elektroodidele pinge anda, gaas ioniseeritakse ja see muutub plasmaks, eraldub UV kiirgus, mis ergastab fosfori elektronid, kui need elektronid naasevad norm. energiatasemele, eraldub nähtav valgus. Seisva kujutise korral põlevad ekraanipunkti väljad kinni, kulub palju energiat. III. Analoog ja digitaalinfo. Analoogliides(DAC, ADC) Info töötlemisel on eelised digitaalsel infol, kuid maailmas on hulk infot analoogsel kujul, seega on arvutil vaja analoog-digitaalmuundureid ja digitaal- analoogmuundureid. ADC- Analoogväärtusi on lõpmatu hulk. Füüsiline infokandja võib võtta ükskõik millise väärtuse ükskõik millisel ajahetkel, suvalise lubatud rajaväärtuste vahel. VAATA LEHELT IV. Riistvara tegevus alamprogrammide poole pöördumisel
Väärtus muutub pidevalt ja sujuval, ilma hüpeteta. Igasugune signaali kuju muutus põhjustab infomoonutusi. Digitaalnfo esituse korral on lubatud ainult teatud hulk väärtusi, mida infokandja võib omada oma rajaväärtuste vahel. Nüüd ei või infokandja võtta suvalist väärtust rajaväärtuste vahel. Info töötlemine muutub seeläbi palju lihtsamaks. Nii info edastaja, töötlejda kui ka vastuvõtja peavad suutma eraldada kindlaid väärtusi. Digitaalinfo juures kasutatakse ka diskreetset aega, ehk väärtusi mõõdetakse vaid fikseeritud momentidel. Analoog-Digitaalmuundur (ADC). Teisendamine eeldab, et igale analoogväärtusele, mille hulk on lõpmata suur vastab kahendkood. Lõpmatult suurt hulka ei saa kirjeldada, arvestama peab täpsusega, mis on hetkel vajalik. Vaja on määrata 2 asja, mitu väärtust kirjeldame(koodi pikkus) ja kui tihti seame vastavuse. ADC peab muutma ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline
Kui aine on kristalliseerunud, peegeldab ta rohkem valgust kui mittekristalliseerunult, seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserkiire võimsust. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Analooginfo – info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste puhul suvalise väärtuse. Nt-ks pinge 0 voldist +5 voldini: Digitaalinfo – fikseeritud on ainult teatud hulk lubatud väärtusi mida võib info kandja omada oma rajaväärtuste vahel. Nt-kslubatud pinge nivood 0, 3, 5V: DAC – muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks või mõneks muuks füüsiliseks suuruseks (laend, surve). Seega tuleb genereerida analoogväärtus, mis on proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada terviklik väärtus
1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) 1.1. Analooginfo Mingi suurus peab olema mingi teise suuruse analoogiks. Elektrisüsteemides on info analoogiks pinge. Füüsiline infokandja (näiteks pinge 0Vst kuni +5Vni) võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste vahel suvalise väärtuse. Pinge muudab oma väärtust pidevalt suvalise väärtuse võrra ilma mingite hüpeteta. 1.2. Digitaalinfo Ainult teatud hulk lubatud väärtusi, mida infokandja võib omada oma rajaväärtuste vahel. Infokandja ei või võtta suvalist väärtust oma rajaväärtuste vahel. Näiteks olgu lubatud pinge nivood 0, +3 ja +5V. Info töötlemine lihtsam. Info edastaja, töötleja ja vastuvõtja peavad suutma eraldama infokandja teatud kindlaid väärtusi. Kasutatakse diskreetset aega. Tänu millele infokandja väärtusi vaadeldakse fikseeritud momentidel
kui mittekristalliseerunult, seega saab kristalliseerunud pinda kasutada kui põhipinda "land" ja mittekristalliseerunud kohta lohuna "pit". Seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserikiire võimsust. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC). Analooginfo info kandja võib võtta ükskõik millisel ajahetkel oma rajaväärtuste puhul suvalise väärtuse. Nt-ks pinge 0 voldist +5 voldini: Digitaalinfo fikseeritud on ainult teatud hulk lubatud väärtusi mida võib info kandja omada oma rajaväärtuste vahel. Nt-ks lubatud pinge nivood 0, 3, 5V: DAC muudab kahendkoodis signaali pidevalt analoogisignaaliks. Paralleelkujul ülekantava signaali jaoks näiteks pinge summaator, mille abil määrata, kui mitu ,,ühte" on antud signaalis. Võis siis analoogimine, milles igas järgus paiknevale ühele
Pabermaterjali hoiutingimused: temperatuur 18 või madalam, õhuniiskus 30 50%. Valgust mida vähem, seda parem. Hoiustamiseks riiulid, kapid, parem metallist. Fotomaterjalid kasutatakse fotokujutiste tekitamiseks. Kahjustused jagunevad: mehaanilised, keemilised ja bioloogilised. Parem madal temperatuur ja õhuniiskus, pime ruum. Hoida horisontaalselt metallriiulitel või kappides. Audiovisuaalsed dokumendid film, foto, video ja helisalvestised. Analoog või digitaalinfo. Peamiseks küsimuseks on see, kas me säilitame salvestatud info või me säilitame artefakti, st infokandja koos infoga. Sageli loetakse säilitatavaks üksuseks informatsioon. Raamatukogu säilituskava Säilituskava on kirjalik dokument, kus on püstitatud säilitusalased eesmärgid, analüüsitud olemasolevat olukorda ja pakutud välja strateegiad eesmärkide saavutamiseks.
sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule). Just see võimaldaski hakata nii tekste, pilte, filme kui ka helisid vaatlema ühtse mõistena infona. Sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mälumahu võrdlus: · Näiteks 1 lehekülg teksti võib hõivata mälus kuni 2,5 kuni 25 kB olenevalt; · lehekülg pilti olenevalt paljudest asjaoludest (värvigammast, pikslite suurusest, salvestamise
annaabi.ee 
