säilitatakse ettenähtud aja jooksul. Question 2 Dokumendihaldussüsteem on Vali üks vastus. a. arvuti "desktop" Kaasaegne dokumendihaldussüsteem peaks võimaldama luua dokumente b. dokumendisüsteemi eeltäidetud vormidele, lubama rakendada õigusloomet, vastu võtta ja tarkvaraline lahendus lugeda ning saata digiallkirjaga dokuemente. Lisaks peaks saama jälgida dokumendi liikumist reaalajas, kontrollida täitmise tähtaegu. c. minu arvutis olevad dokumendikaustad Question 3 Nimeta dokumendi registerandmeid Vastus: allkirjastaja, kuupäev, adressaat, pealkiri Dokumendi minimaalsed registerandmed on kuupäev, allkirjastaja, adressaat, pealkiri või sisu lühike kokkuevõte. Lisaks võib veel näidata registris dokumendi täitmise käiku ja tähtaegu.
internetipanka, ilma, et peaksid kasutama mingeid pinkalkulaatoreid või paroolikaarte. Elektroonilisi isikutuvastusi on kokku tehtud tänaseks 435490064. Samuti kasutatakse ID-kaarte digiallkirja andmiseks, mis on turvaline viis anda oma allkiri mingile dokumendile vms. Digiallkiri on seaduse järgi võrdne tavalise käsitsi kirjutatud allkirjaga. Tänaseks päevaks on digiallkirju antud kokku 26185499 (Ibid.:4). Kõik Eesti asutused on kohustatud vastu võtma digiallkirjaga allkirjastatud 2 http://www.sk.ee/ 3 http://www.riso.ee/ 4 http://www.id.ee/ 18.01.2010 22:12 seisuga Tallinn 2010 dokumente. Veel üks võimalus ID-kaarti kasutada on kasutada seda krüpteerimiseks, mille abil saab muuta fail lugematuks võõrastele. Krüpteerimine töötab krüpteerimisalgoritmi abil. Kuid tänasel päeval vast kõige kiiremini populaarsust leidvaks valdkonnaks ID-kaardi kasutamisel on ilmselt E-hääletamine. ID-kaardi abil saab igaüks oma arvutist anda valimiste
on omased üksnes inimesele. Asutamisleping loetakse kehtivaks pärast registrisse kandmist ning seejärel ei saa seda enam tühistada. Leping loetakse kehtivaks ka siis, kui otsuse tegemisel esinesid lepingu tühisust kaasatoovad asjaolud. 1.4 Põhikiri Osaühingu tegevus on määratletud põhikirjas. Riik näeb ette elektroonilise põhikirja vormi ning seda muuta ei saa. Põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud välja arvatud elektroonilise põhikirja korral, mis on kinnitatud digiallkirjaga. Kui põhikirjas on osakapitali miinimum ja maksimum määratud ning osakapital muutub selles vahemikus, siis põhikirja muutma ei pea. Samuti võib osanike arv muutuda põhikirjas määratud vahemikus ning seejuures põhikirja muutmata. Põhikirja saab muuta vaid 2/3 häälteenamusest. 1.5 Osakapital Ainult füüsiline isik saab asutada osaühingu ilma sissemakset tegemata, vastasel juhul tuleb teha sissemakse. See võib olla kas rahaline või mitterahaline. Kui sissemakse on
luba. Delikaatsete isikuandmete töötlemise loataotluse ja isikuandmete kaitse eest vastutavate isikute teatiste esitamine toimub elektrooniliselt. Elektrooniline keskkond kannab nimetust DIATregister. 7.3. Digilugu arstile Arstil on võimalus vaadata patsiendi aegkriitilisi andmeid Digiloost. Päring teostatakse MISP portaali kaudu ID kaardi ja PIN1 koodi kasutades. Ambulatoorsed epikriisid saadetakse Digilukku arsti poolt, kelle digiallkirjaga need tõestusväärtuse (tervikluse) tagamiseks varustatakse. Tehniliselt kasutatakse selleks MISP portaali ning nimetatud töötaja ID-kaarti ja PIN2 koodi (signeerimise võtmepaarile juurdepääsu võimaldavat koodi), st. tuginetakse kompleksturbel põhinevale mehhanismile, mis tagab piisava turbe. Digiloost on samuti võimalik epikriise vaadata. Digiloost saavad epikriise vaadata ainult vastavat õigust omavad töötajad. Alates Digiloo käivitumisest (01.09.2008.a
Atesteerimise kuupäev kuulutatakse välja vähemalt 2 kuud enne selle toimumist. 1.6. Kandidaadid peavad olema registreeritud hiljemalt 30 päeva enne eksamit. 1.7. Registreerimiseks esitab kandidaat vormikohase avalduse (vt Lisa 1 või Lisa 2) ning lisab koopiad vanust ja haridust tõendavatest dokumentidest ning eksami- või korduvatesteerimistasu maksmist tõendavast maksedokumendist. Kõik dokumendid võivad olla esitatud paberil või elektrooniliselt koos digiallkirjaga. 1.8. Atesteerimisele registreerimisel teatab kandidaat avalduses, millises võõrkeeles/võõrkeeltes ta soovib suulist eksamit teha. 1.9. Võõrkeele tase peab atesteeritaval olema vähemalt B2 (alus: Euroopa keeleõppe raamdokument ja keeleoskustasemete skaala, vt lisa https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-levels-cefr). Keeleoskuse taset hindab kandidaat vastavalt toodud skaalale iseseisvalt, võimalusel
· andmete edastamine üldise andmesidevõrgu (Interneti) vahendusel 21.Digitaalandmete terviklus - On kolm alternatiivi (eri turvatasemetega): · Kasutada klient-server tehnoloogiat ja end serveris autentida lastes jätab server meelde, kes millal mida lõi, muutis, vaatas jne. Kaasajal masskasutuses · Siduda andmed püsivalt füüsilise andmekandjaga. Välistab netipõhised teenused (ja kogu hea e-maailma) · Andmete digiallkirjaga varustamine, mis seob ta loojaga matemaatiliste võtete abil. On turvalisim viis ja võimalik teha võltsimiskindlaks. On uudne ja kasutatakse kahjuks veel vähe 22. Digitaalandmete konfidentsiaalsuse tagavad: · nende hoidmine turvalises kohas ja vastav asjaajamiskord · andmete edastamisel ja hoidmisel ebaturvalises kohas nende krüpteerimine, millele peab lisanduma võtmehaldus 23. infovarade turvaohud
o kinnisasja omanik on kohustatud informeerima kolmandaid osapooli, kes on õigustatud kinnisasjal tellitud töid tegema või teenust osutama hoiuala teatis: o looduslike tingimuste muutmine (v.a elamu- ja õuemaal tehtavad tegevused): kavandatud tööde kirjeldus, maht ja aeg ning nende tegemiskoha skeem o teatis – kohaleviimine, tähtkirjana või digiallkirjaga e-kirjaga saatmine vähemalt üks kuu enne tööde alustamist o Keskkonnakaitseameti kolm võimalikku lahendust: keelata, teatud tingimustel lubada, lubada kaitsekorralduskava: o kaitsealade, hoiualade ja liikide kaitse korraldamise tegevusplaan o määratletakse: olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile
____________________________________________________________________ - M 5.63z (M GnuPG või PGP kasutamine M 5.63 GnuPG või PGP kasutamine Algatamise eest vastutavad: infoturbeosakond, administraator Rakendamise eest vastutavad: administraator, kasutaja GNU Privacy Guard (GnuPG) ja Pretty Good Privacy (PGP) on levinud programmid, millega saab sõnumeid ja faile nii krüpteerida kui ka dekrüpteerida ning lisaks saab neid varustada ka digiallkirjaga (nimetatakse ka elektrooniliseks allkirjaks). Mõlemad tarkvaratööriistad kasutavad funktsioone, mis on defineeritud OpenPGP-standardis (RFC 2440). Krüpteerimise abil saab kaitsta info konfidentsiaalsust, digitaalne allkirjastamine võimaldab kontrollida, kas fail või sõnum on autentne ning kas seda on manipuleeritud. Nii GnuPG kui ka PGP abil saab lisaks täita võtmehalduse ülesandeid, nt võtmeid lisada ja eemaldada.
minutites (1-10) · K1 -- töökindlus 90% (seisak kuni ligi ööpäev nädalas - 16,8h), lubatav reaktsiooniaja kasv tippkoormusel tundides (1-10) · K0 -- töökindlus pole oluline, jõudlus pole oluline Eesti turvaklassid -- terviklus · T3 -- info allikal, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema tõestusväärtus; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas - me ei puhverda koopiat, võtame alati allikast; õigsuse kontroll digiallkirjaga; · T2 -- info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad (krüpto- räsiga võrdlemine); vajalikud on perioodilised info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollid · T1 -- info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad (piisab logist); info õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse kontrollid erijuhtudel ja vastavalt vajadusele (võib puhverdada) · T0 -- info allikas, muutmise ega hävitamise tuvastatavus ei ole olulised; info õigsuse,
dekrüptimiseks.). 2) saatja autentimine (saatjaks on ikka saatja, mitte pealtkuulaja); 3) sõnumi rikkumatus (terviklikkus) - keegi pole sõnumit vahepeal muutnud (Nd. B) Saatja autentimine ja sõnumi terviklikkus - a) Alice kasutab oma sõnumil hash-funktsiooni, nt MD5, et saada sõnumikokkuvõtet, b) töötleb sõnumikokkuvõtet oma privaatvõtmega digiallkirjastamiseks, c) liidab krüptimata originaalsõnumi digiallkirjaga, moodustades uue paketi, d) saadab paketi Bobi meiliaadressile. Bob: a) kasutab Alice-i avalikku võtit sõnumikokkuvõtte dekrüptimiseks, b) võrdleb omatehtud sõnumikokkuvõtet Alice-i saadetud sõnumikokkuvõttega - kui tulemused samad, siis on saatjaks Alice, mitte keegi teine. Nd C) konfidentisaalsus + sõnumi saatja autentimine + sõnumi rikkumatus : a) Alice koostab esialgse paketi oma originaalsõnumist ja digiallkirjastatud sõnumikokkuvõttest; b) antud
annaabi.ee 
