• saasteainete ühtlane kontsentratsioon kogu ruumis. Õhujoasüsteemi puudused: • ruumiõhust soojem õhk võib suunduda otse väljavooluavadesse (lühisvool), • suure jahutusvõimsuse korral võib tekkida tõmbetuul, • suurem võimsustarve õhu transpordile [11]. Joonis 5.15. Seina ülaosast väljuva hajutatud õhujoa jaotumine ruumis jahutamisel ja kütmisel [6] Joonis 5.16. Lae difuusorist väljuva hajutatud õhujoa jaotumine ruumis jahutamisel ja kütmisel [6] 81 Tootmisruumides, kus on võimsad soojust tekitavad tehnoloogilised soojusallikad, liigub õhk ülespoole soojenemise tõttu. Õhk seguneb tõusvate õhuvoolude liikumisel, põranda lähedalt tuleb asemele jahedam õhk. Kui saastunud, soe õhk eemaldada üldõhuvahetusega ruumi ülaosast, saame hea õhuvahetuse ja sisekliima.
Pts= mv2/R= m Rw2 teades, et joonkiirus v=RW (raadiuse ja nurkkiiruse korrutis) ning nurkkiirus w2 = ( n/30 )2, siis Pts= mR2w2/R= m Rw2 . Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune (v= const. on vajalik radiaaljõu vältimiseks ) on suurendatud spiraalkambri ristlõiget vee liikumise suunas . Spiraalkambrist suundub vesi laienevasse koonusjätku - difuusorisse (7 ). Difuusoris vedeliku kiirus langeb ja rõhk tõuseb : osa kineetilisest energiast muutub potensiaalseks (rõhu) energiaks. Difuusorist voolab vesi läbi siibri (8 ) survetorru (9). Teljesuunaline ehk nn. telgjõud tekib rõhkude pi ja ps vahest tööratta ees ja taga. Pi rõhk tööratta ees imipoolel Ps - rõhk tööratta taga survepoolel Tööratta külgpindadele ( s.o. rõngaspinnale laiusega D - d1 ) mõjub mõlemalt poolt rõhk ps. Imitroru poolt mõjub töörattale suhteliselt madal rõhk pi, mis põhjustab tööratta sissevooluava poolt mõjuva jõu . F1= pi ( d1 2 / 4 ), kus d1 on pumba imiava ristlõige.
Torude läbimõõt on 3 tolli. Katla kolle, torustik ja ülemine osa on ümbritsetud veega. Katla välisvooderdiseks on kivivill, mis on kaetud omakorda tsingitud plekiga. Katla vee ja 66 suitsupoole puhastamiseks on luugid, mis asuvad all koldes ja üleval vee poole peal. Torude puhastamiseks avatakse pealt kaas. Abikatla koldeseade on RP-400 M-I marki. See koosneb ventilaatorist, pihustist, difuusorist, kütusesüsteemist ja automaatsüsteemist. Tiftipihustist tulev kütus süüdatakse põlema elektroodidega. Kütus tuleb katelde etteandepumpadest läbi torustiku katla põletisse. Kõigepealt läheb läbi filtri deaeraatorisse, kust edasi kütusepumpa. Sealt edasi eelsoojenditesse (neid on 3tk), sealt pihustisse (diferentsiaalkolvile ja nõela poolele). Tagasivoolukütus pihustist läheb kütuse hulga regulaatorisse. Sealt väljuv kütus
annaabi.ee 
