Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine. Näiteks 2006 aasta septembris sai üle 330 inimese Hiinas mürgistuse süües sealiha, mis oli saastunud klenbuterooliga. Klenbuterooli analüüs toidutoormes toimub seireprogrammis. Kõigepealt analüüsitakse liha, piima jt. proovid mikrobioloogilise agar-difusioonmeetodiga, positiivsed proovid edasi kinnitamiseks ja kvantiteerimiseks kromatograafilise meetodiga. Ainevahetus: Katsed mis on tehtud klenbuterooli manustamisel suukaudu loomadele on näidanud, et enamus osa ravimist eraldub uriiniga. Süstimisel lihasesse (eriaegadel samasse looma erinvatesse piirkondadesse) katse tulemused näitasid, et süstimise kohas oli klenbuterooli jääkide sisaldus kõrgem mitu tundi pärast süstimist, kui koheselt pärast süstimist.
allergilistele reaktsioonidele. Seepärast püütakse võimalikult lahutada teineteisest ka inimese ja loomaravimid. Levinuima kasutusega antibakteriaalseks aineks on bensüülpenitsilliin (penitsilliin G). · Seireprogrammidesse on haaratud näiteks Eestis järgnevad antibiootikumid sulfoonamiidid, penitsilliinid, tetratsükliinid, fluorokinoloonid, makroliidid jt. Kõigepealt analüüsitakse liha, piima jt. proovid mikrobioloogilise agar-difusioonmeetodiga, positiivsed proovid edasi kinnitamiseks ja kvantiteerimiseks kromatograafilise meetodiga. Osa proove analüüsitakse ka kohe kromatograafiliselt mingi konkreetse eelpoolmainitud antibiootikumiderühma sisaldumise suhtes. · Omaette toksikoloogiliseks probleemiks on antibiootikum klooramfenikool, mille suhtes on tundlikud enamus anaeroobe ning praktiliselt kõik aeroobid. Tema kasutamine
annaabi.ee 
