vereplasma valgud. ·Seglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Globulaarsed ·lahustuvad kas vees või verisoola lahuses ·Denatueeruvad kergesti ·on mitmekülgse AH koostisega ·isel. Biofunktsioonide rohkus nt verealbumiinid, histoonid, ensüümivalgud. Fibrillaarsed ·ei lahustu enamasti vees ·denaturatsioonile vastupidavad ·omavad ühekülgset AH koostist ·täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed) lihasvalgud (aktiin), kollakeenid Valkude omadused ·Madal difusioonikiirus, sest nad on suured ·amfoteersus ·puhverdusvõime (H iooni sidumine) ·denatureerumine -kiirguste, hapete, aluste mõju Lisaained lisaks põhitoiduainetele ·peale rasvade,süsivesinike ja valkude vajame lisaaineid ·kiudained, värvained, karboksüülhapped,antioksüdandid, emulgaatorid, ensüümid.. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt ·võivad moodustada kantserogeenseid vaheühendid või ühendeid
3) Pinddefektid teradevahelised eralduspinnad ja terasisesed dislokatsioonidest piiratud kristallvõre katkepinnad. Mõjutavad metallide omadusi mida rohkem eralduspindu, seda kõrgem voolavuspiir, suurem sitkus ja väiksem haprus. Tera kasv peeneteraline struktuuriga metall püüab liigsest energiast vabaneda terade liitumise teel. Tera kasvu soodustavad : Temperatuur ( selle tõusuga suureneb väikeste terade energeetiline ebapüsivus ja aatomite difusioonikiirus) ; Aeg ( pikema aja kestel toimub samal temperatuuril tera kasv suuremal määral) ; Ebaühtlase teralisuse korral väiksemad terad liituvad suurematega kergemini, kui ühtlased omavahel. ; soodustab ka lisandite puudumine terade vahel. Kujumuutuse ulatust iseloomustab deformatsiooniaste , mis määratakse proovikeha ristlõike suhtelise vähenemisena ( traadi tõmbamisel) või suurenemisena , tähiseks E .
Polarograafilise analüüsi läbiviimisel lahust ei soojendata ega segata, mistõttu katoodi edasisel polariseerumisel hakkab MeIZ+ -ioonide reduktsiooniprotsessi kiirust mõjutama ioonide aeglane difundeerumine elektroodile. Difusiooniülepinge tõttu polarisatsioonikõvera tõus aeglustub ning polarisatsioonikõver hakkab seejärel hakkab kulgema peaaegu paralleelselt ordinaatteljega. Sel juhul määrab kogu protsessi kiiruse ainult ioonide difusioonikiirus lahusest elektroodile ja rakendatava pinge edasine suurendamine ei tõsta voolutugevust enne, kui elektroodi potentsiaal on saavutanud Me II tasakaalupotentsiaali väärtuse ja ületab seda. Piiriline difusioonivool on maksimaalne vool, mida saab elektroodist läbi juhtida. Polarisatsioon- voolu läbiminekust tingitud elektroodipotentsiaali nihe. Ülepinge- voolu all oleva elektroodi potentsiaal I nihet sama elektroodi tasakaalupotentsiaali
nii, et need on väiksemaga otseses kontaktis. 5.Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? Vee keemispunkti määrab ära vesiniksideme tugevus. 6.Pakkefaktori väärtus PTK rakus? 74% 7.Loetle võimalikud punktdefektid? Tasakaalustatud vakantsid, mittetasakaalustatud vakantsid, võrevahelised dfektid. 8.Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? Temp tõstmine suurendab nii vkantside konsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik(?) 9.Miks metallid on väga head elektrijuhid? Sest neil on suur hulk vabu elektrone. 10.Snelli seadus valguse murdumisele? Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajaid ja langemis ja murdumisnurgad kahes keskkonnas. n/n1=sinx1/sinx 11.Defineerige lahus. 12.Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist. 14 1.Komposiitmaterjalide kujundamise alused? Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad lõpptulemusena omavad mõlema komponendi parimaid omadused. 2
5. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? Vee keemispunkti määrab ära vesiniksideme tugevus. 6. Pakkefaktori väärtus PTK rakus? 74% 7. Loetle vôimalikud punktdefektid? Tasakaalustatud vakantsid, mittetasakaalustatud vakantsid, võrevahelised defektid. 8. Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? Temperatuuri tõstmine suurendab nii vakantside konsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik. 9. Miks metallid on väga head elekirijuhid? Sest neil on suur hulk vabu elektrone. 10. Snelli seadus valguse murdumisele? Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajad ja langemis ja murdumisnurgad kahes keskkonnas. nInl=sinxl/sinx 11. Defineerige lahus. Koosneb lahustist (näiteks vesi) ja selles lahustunud ainest; lahuseks nim teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeensest süsteemiosa)
25. Kirjelda difusiooni vakantsmehhanismi? Aatomid võivad liikuda kristallvõres ühest sõlmest teise, kui nad omavad termilise vibratsioonliikumise tõttu küllaldaselt energiat ja kui sel suurema energia omamise hetkel on nende kõrval tühi võresõlm (vakants), kuhu nad võivad asuda 26. Miks difusioon vakantsmehhanismil on väga temperatuuritundlik? temperatuuri tõstmine suurendab nii vakantside kontsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik. 27. 28. Kirjelda difusiooni võrevahelist mehhanismi? Võrevahelised difusioonil liiguvad aatomid ühest võresõlmede vahest teise tühja kohta võresõlmede vahel 29. Mis on statsionaarne difusioon? Ajas püsiv ehk statsionaarne difusioon on difusiooni erijuht, kus ei toimu protsessi käigus muutusi nii allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi kontsentratsioonis 30. Milline on Ficki esimese seaduse analüütiline kuju
Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6. Kaheaatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Temperatuuri tõusmisel 10 kraadi võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda. Keemiline tasakaal Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed.
Oksüdeerija osake, mis liidab elektrone (Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, Cr2O72-, ClO4+, NO3-) Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6. Kaheaatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Temperatuuri tõusmisel 10 kraadi võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda. Keemiline tasakaal Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed.
Ülekandenähtuse kirjeldavad velemid: (lk. 84 üläosas 3 tükki; need ovat liiga rasked kirjutada tähä arvutimel!!!!) 91. Mida kirjeldab Ficki valem? Ficki valem kirjeldab difundeerunud molekulide massi ajaühikus. 92. Millest sõltub difusioonitegur? Vedelikus lahustunud molekulide difusiooni põhjustab ka lahustaja molekulide soojusliikumine. Üldkujul konsentratsioon muutub xyz-suunnas ning difusiooni voog pinnaühikukohta on konsentratsiooni gradient. Samuti sõltub difusioonikiirus mõlema aine molekulide kiirusest, mis oma korda sõltuvad temperatuurist. 93. Mida nim. Molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub? Molekulil kahe põrke vahel läbinud teepikkus on molekuli vaba tee pikkus.Ta on erinev eripõrgetel ja tavalliselt kasutatakse keskmist vaba tee pikkust 94. Mida nim. molekuli efektiivdiameetriks? Reaalse gaasi molekulidel lõplik suurus. Molekuli mudeliks on elastne kera. Soojusliikumisel kerad põrkuvad ja
Ag + ioonid on rasvadeks on piim, koor,või. Need rasvad, mis pole emulgeeritud on d/dx ja ühele osakesele mõjuv liikumapanev jõud F 1= - d/dx * osakese kontsentratsioon on märgatavamalt väiksem tavalise siispotentsiaali määravad ioonid. Seda tekkinud positiivset laengut (toiduõli, seapekk), muutuvad organismis kättesaadavaks pärast 1/cNA. Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud F2=Bv, kus molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne hakkavad kompenseerima NO3-anioonid, milliseid nimetatakse emulgeerimist kaksteistsõrmiksooles. 33. Aerosoolid. Vahud. Stokesi seaduse põhjal on B=6r. Kuna F1=F2, siis -d/dx* 1/cN A rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti vastasioonideks ja millised kuloniliste tõmbejõudude toimel Pulbrid
kontsentratsiooni gradiendiga dx/dc: dm/dt=-Ds*(dc/dx). Kui kontsentratsiooni gradient on ajas konstantne, siis läbi pinna s aja jooksul t kandub mass m: m= - sD * dc/dx *t Difusioonikoefitsient D väljendab arvuliselt aine hulka, milline läbib ajaühikus pinnaühikut ühikulise kontsentratsioonigradiendi korral. Osakeste liikumapanevaks jõuks on d/dx ja ühele osakesele mõjuv liikumapanev jõud F1= - d/dx * 1/cNA. Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud F 2=Bv, kus Stokesi seaduse põhjal on B=6r. Kuna F1=F2, siis -d/dx* 1/cN A =Bv, sellest v= - d/dx*1/cN AB, asendame d=RTdc : v=-dc/dx*RT/BcNA . Kuna R/Na=k, siis sellest järeldub, et D = RT/BN a=kT/B. LAPLACE VÕRRANDI TULETUS: kui dispergeeritud faasi kontsentratsioon on c, siis ajaühikus läbi pinnaühiku raskusjõu mõjul liikuv ainehulk on sedimentatsioonivoog: Is=vc (1) (v-osakeste liikumiskiirus). Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog
lahuses. Seega saab hapnikuelektroodi abil saab mõõta selliste ensüümreaktsioonide kiirust, millede käigus tekib või reageerib O2. Hapnikuelektrood kuulub amperomeetriliste mõõteriistate hulka. Mõõdetakse hapniku redutseerimise tulemusel tekkiva redokselektronide voo tugevus ehk voolutugevust. See voolutugevus sõltub sellest, kui kiiresti difundeerub hapnik lahusest elektroodile. Difusioonikiirus on võrdeliselt seotud hapniku kontsentratsiooniga lahuses. Tsentraalne plaatina katood, mida ümbritseb Ag/AgCl anood. Nende vahele rakendatakse konstantne pinge (0.6V). Elektroodid on eraldatud reaktsiooni toimumiskohast õhukese (teflonist) membraani abil. See membraan on läbitav ainult hapnikule. Mõõdetakse voolutugevust, mis on määratud O2 difusiooniga katoodile. Difusiooni kiirus on võrdeliselt sõltuv hapniku kontsentratsioonist.
Seda nim.jäävaks kareduseks ja see ei eemaldu. Plahvatus Reaktsioon mille käigus toimuvad ühinemisreaktsioonid. Et reaktsioon toimuks on vaja ergastada üks osake ja edasine on ahel reakt. Kõige ohtlikumad:aur-õhk (atsetoon, bensiin); gaas-õhk (NH3, butaan); tolm- õhk(suhkur,tärklis,väv) 24. Difusioon osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontstandi ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Difusiooni kiirus sõltub temperatuurist. Mida suurem seda kiirem. dif Gaasides - Erinev vert. Ja horis. suundades, kui osakeste vahe on suur. H2 0,634cm2/sek; O2 0,178; CO2 0,139 dif Lahustes Oluliselt väiksem kui gaasides ja aurudes, erinevad hor. ja vert. kiirused. Horisontaal suunas on kiirem. dif Tahked ained difusiooni kiirus on väiksem, kokkupuutuvate ainete dif on teineteisega
aluselised omadused. Vt aminohapped. 8. Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e onkootsus(osmootne rõhk kolloidlahuses)[enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus – valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). Väike difusioonikiirus – lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Madal osmootne rõhk – valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus – võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused – valgulahus hajutab/peegeldab valgust]; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad
Kolloid-osmootsus e. onkootsus (osmootne rõhk kolloidlahuses), enamik valke on hüdrofiilsed ja vesilahustuvad. Kollageenid ei lahustu vees ahelatevaheliste sidemete tõttu, kuid punduvad (seovad rohkesti vett). Valgulahused- Tõelised (molekulaarsed) lahused. Püsivus valgulahus ei koaguleeru seismisel (ei sadene täielikult). 2 Väike difusioonikiirus lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama konsentratsiooni suunas tasakaalu saabumiseni, st lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Madal osmootne rõhk valgud ei läbi biomembraane. Kõrge viskoossus võime moodustada soole ja geele. Optilised eriomadused valgulahus hajutab/peegeldab valgust; amfoteersus; puhverdusvõime; opt aktiivsus ja adsorptsioonivõime; makromolekulaarsus 9. Valkude klassifikatsioon, tähtsamad esindajad
Näitab ajaühikus ruumala kohta tekkinud reageerinud aine hulka moolides, reaktsiooni kiirust mõõdet reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Millised tegurid ja kuidas need mõjutavad reakts kiirust homog ning heterog süsteemis? Heterogeenses kk-s l)temp; 2)kontsentratsioon; 3)gaaside ja aurude korral nende rõhk; Homogeenses kk-s lisaks veel: 4)faaside kokkupuutepinna suurus; 5)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus; 6)2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia, nt A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) reageerivate ainete konsentr (mol/l), keemil reakts kiirus jääval temp-l on võrdeline reag ainete konsentr korrutisega. Üldkujul: nA+mB=pC, v=k*[A]m*[B]n. Plahvatused ülikiired reakts. Plahvatavad segud: 1)Aur-õhk: atsetoon 2-13 mahu%, bensiin 1-7% 2)Gaas-õhk: propaan 5-35%, etüün 2,5-80% 3)Tolm-õhk: tärklis ja väävel 7%, jahu 10%
Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº,
Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. (Pm.. kolloid-osmootne enamik valke hüdrofiilsed ja vesilahustuvad) 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused.
Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº,
Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº,
nende kõrval tühi võresõlm (vakants), kuhu nad võivad asuda (joonis 4.9, 4.10). Vakantsid tahkes kehas on tasakaalulised defektid, s.t. alati on olemas mõned vakantsed kohad, kuhu kõrvalolev aatom võiks difundeeruda. Et temperatuuri tõstmine suurendab nii vakantside 51 kontsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik. Vaatleme Cu vakantsdifusiooni vase kristallvõres joon. 4.9. juhul. Kui aatom, mis asub vakantsi kõrval, omab küllaldast energiat, siis ta võib liikuda vakantskohta ja seega anda enda osa Cu omadifusiooni. Sellise omadifusiooni aktivisatsioonienergia on summa vakantsi moodustumise energiast ja energiast, mida nõuab kohavahetus. On üldreegel: mida kõrgem on materjali sulamistäpp, seda suurem on omadifusiooni aktivisatsioonienergia. Selle
Osmootne rõhk F1 on jõuallikas, mis paneb difusiooni liikuma. Kui lahusekiht oleks mõlemalt poolt piiratud poolläbilaskvate membraanidega, mõjuks lahusele toru pikkusele x vastavas ruumalas osmootne rõhk d = RTdc. Kuna reaalselt aga sellised membraanid puuduvad, siis toimub lahustatud aine difusioon läbi kihi dx vasakult paremale difusioonikiirusega v. Osakeste liikumapanevaks jõuks on d/dx ja ühele osakesele mõjuv liikumapanev jõud Tekkiv difusioonikiirus on v. Pidurdav jõud (Stokesi jõud, stokesi konstant korda kiirus) F2 = Bv kus Stokesi seaduse põhjal on B=6r. F1'le on F2 vastu ja nad kompenseerivad üksteist mingil ajahetkel. Kuna F1 = F2, siis Sellest asendame osmootse rõhu diferentsiaali d = RTdc Teisest küljest on mass m läbi pinna s kiiruse v ja kontsentratsiooni c puhul m = svc. Asendame selles valemis v tema väärtusega eelmisest valemist, saame ühes ajaühikus
Lõõmutuse peaeesmärk on vajalike omaduste tagamine terase ümberkristalliseerumise ja sisepingete kaotamise tagajärjel. Selleks kasutatakse difusioon-, täis-, pool- ja madalnoolutust. Difusioonlõõmutus Difusioonlõõmutust ehk homogeniseerimist kasutatakse eelkõige legeerterastest valublokkide ja valandite keemilise koostise ühtlustamiseks. Keemilise koostise ühtlustamiseks kuumutatakse valandeid kõrgete temperatuurideni, mille juures keemiliste elementide aatomite likviitsus(difusioonikiirus) on suur.Sellise difusiooni tulemusena ühtlustub valubloki ja valandi keemiline koostis. Et tagada aatomite vajaliku difusioonikiirust, lõõmutatakse teraseid temperatuuril kuni 1100 kraadi, seisutusaeg 10-20h. Kuumutustemperatuurideni 1000 kuni 1100 ja pikajaline seisutus sellel põhjustavad austenniiditera tunduvat kasvamist- struktuur muutub jämedateraliseks. Enamasti peale difusioonlõõmutust on nõutav täiendav
tasakaalupotensioaal. Puhkepotensiaali iseloomustab valitsev eletroneutraalsus, kus rakumembraanidel esinev potensiaalide diferents, mille põhjuseks on K+, Na + ja Cl- ja anorgaaniliste anioonide ebavõrdne jaotus rakusises ja rakuvälises vedelikus ja ka rakumembraani ioonkanalite valikuline permeaablus nende ioonide suhtes. Elektrilise laenguta ainete trantsport läbi membraani mõjutab ainete kontsentratsioonide erinevus ja difusioonikiirus. Laengut kandvate ainete liikumist mõjutab elektrivälija iseloomustab Nernsti võrrand: E ioon=RT/FZ ln (ioonide rakuväline gradient/ioonide rakusisene gradient) kus R-univ.gaasikonstant;T-absoluutne temp (K), F-Farady konstant, Z-iooni valents. 2 Aineosede difusioon sõltub ka membraani permeaablusest, mis väljendub: Dm/Dt=P*A*c Dm/dt-membraani läbiv ainemass ajaühiku kohta
Laeng on põhjustatud koostises olevate AH radikaalide laengutest. Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. 2. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. 3. Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. 4. Valgud on amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. 5. Iseloomulik puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. 6. On võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused.
Laeng kindlustab vaba liikumise elektriväljas ja tagab stabiliseeruva H2O molekulkihi ümber valgu, seega ka valkude lahustuvuse. Kui summaarne laeng on 0, sadeneb kergesti välja. Lahustuvus veres ja veresoola lahustes. See on määratud valkude AH koostise eripäraga: mida rohkem hüdrofoobseid AH-jääke, seda väiksem lahustuvus. On määratud pH-st, ioontugevusest ja tº-st. (Pm.. kolloid- osmootne enamik valke hüdrofiilsed ja vesilahustuvad) Madal difusioonikiirus. See on seletatav nende suurte mõõtmetega. Amfoteersed ühendid: aminorühmad annavad aluselisi ja COOH-rühm happelisi omadusi. Puhverdusvõime teatud piirides. See realiseerub peamiselt H sidumise või loovutamise tasandil. Võime denatureeruda. See on valgu bioloogilise aktiivsuse kadumine seoses kõrgemat järku struktuuride lagunemisega (st alles jääb primaarstruktuur). Denaturatsioonifaktoriteks on: tº, kiirgused, happed, alused. Denaturatsiooni bioloogiline tähtsus:
erinevast homog. osast (faasist). Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad:1)hetero- ja homogeenses keskkonnas: a)temperatuur b)kontsentratsioon c)gaaside ja aurude korral nende rõhk 2)lisaks heterogeenses keskkonnas d)faaside kokkupuutepinna suurus e)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus f) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast. 4. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1)empiirilises valemis on esitatud iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu, kovalentse või keemilise sideme tüüpi ühendis. 2)molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N2, CH4). Molekulivalem kujut. lihtaine või ühendi ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente
Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: 1) hetero- ja homogeenses keskkonnas temperatuur, kontsentratsioon, gaaside ja aurude korral nende rõhk 2) heterogeenses keskkonnas lisaks eelnimetatutele faaside kokkupuutepinna suurus, reaktsioonisaaduste difusioonikiirus ja 2- aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon, tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1) empiirilises valemis esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis
lahustumine. Lahusest eralduvad kõikide komponentide molekulid ja hajuvad ühiskonda, kuid erineva
kiirusega! Kõige kiiremini eralduvad lahusest selle komponendi molekulid, mille osarõhk on suurem.
Kui on tegemist kergestilenduvate vedelikega, siis tuleks mahutites, anumites kasutada topeltkorke.
Kinnises süsteemis auruvad mõlema vedeliku molekulid. Avatud süsteemis kõik aurustub, kuid
erineva kiirusega esmalt need, mille p küll on kõike duurem, difusioonikiirus kõige suurem jne.
Kõikidel juhtudel paur
annaabi.ee 
