Uurime tähistuse A = fxx(x,y), B punktis P ja selles punktis Fy(P) 0, siis f'(P) / = - () / () Lause 11.Olgu funktsioon z = f(x, y) antud ilmutamata = fxy(x,y) ja C = fyy(x,y) korral suuruse = A (x)^2 + 2Bxy + C (y)^2 märki. Kui A^2 + B^2 + C^2 /=(ei võrdu) 0, siis kujul võrrandiga F(x, y, z) = 0. Olgu P(x, y, z) selle võrrandiga esitatud pinna punkt. Kui funktsioon F on diferetseeruv punktis P ja teist järku osatuletiste fxx, fxy, fyy pidevuse korral punktis (x,y) on suurused R1 ja küllalt väikeste vektorite (x, y) korral selles punktis Fz(P) 0, siis Fx(x1, ..., xn) / = - (1,...,,) / (1,,...,,) (j 1, ..., n).Järeldus: samamärgilised. Kui A = 0 ja B ei võrdu 0, siis suurus ei säilita vektori (x, y) nullist erinevate väärtuste korral märki. Miks?
13. Liitfunktsiooni tuletise ja osatuletise valemid. Üks neist tuletada Kui funktsioonid 𝑥𝑖 = 𝑥𝑖 (𝑡)(𝑖 = 1; … ; 𝑛) on esitatud pinna punkt. Kui funktsioon F on diferetseeruv punktis P ja selles punktis Fz(P) ≠ 0, siis Fx(x1, …, xn) ≡ 𝜕𝑥 = 𝑗
annaabi.ee 
