✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Diferentsiaalvõrrandi lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse saame samasuse sõltumatute muutujate suhtes Definitsioon Olgu F (x; y ; z) määratud piirkonnas Ω R3. Vahemikus (a; b) määratud funktsiooni y = y (x) nimetatakse võrrandi F (x;y;y’)=0 lahendiks selles vahemikus kui ta on pidevalt diferentseeruv, (x; y(x); y’(x)) ϵ Ω iga x ϵ (a,b) ning F (x; y (x); y’(x))=0 iga xϵ(a,b)
Diferentsiaalvõrrandi lahend on funktsioon, mille asetamisel võrrandisse saame funktsiooni f(x,y) osatuletised kuni kolmanda järguni (k.a.) pidevad ja olgu punkt 𝑃0 (𝑥0 , 𝑦0 ) funktsiooni f(x,y) regulaarseks, kui tema raja Γ(gamma) koosneb lõplikust arvust pidevatest joontest tüüpi y = ϕ(x) või x = ψ (y). samasuse sõltumatute muutujuate suhtes.
Diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis seob omavahel muutuja x, otsitava funktsiooni y(x) ja selle tuletised y´, y´´, . . . , y (n), st. kui F on mingi n + 2–muutuja funktsioon, siis seos F(x, y, y´, y´´, . . . , y(n)) = 0 esitab diferentsiaalvõrrandit, kus otsitavaks on funktsioon y. 4. Võrrandite lahendamine.
Diferentsiaalvõrrand on leitud. Kahjuks ei ole aga selle lahendit lahendite tabelis (4.12), seetõttu tuleb see meil ise ära lahendada (3. grupi ülesanne). Paneme nüüd tähele, et siin ülesandes tuleb meil leida kiirus v argumendi x antud väärtuse puhul ( J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 33
Diferentsiaalvõrrand on esitatav kuju nende osatuletised Xyja Yx on pidevad xy-tasandi sidusas piirkonnas D, mille rajajoon Γ on tükiti sile, siis kehtib Rühmitame selle avaldise liikmed y(n)+p1y(n-1)+…+pn-1y’+pny=f(x). Vastav homogeenne DV on kujul y(n)+p1y(n-1)+…+pn-1y’+pny=0. Mittehomogeense
Diferentsiaalvõrrandid on küll leitud, kuid sellisel kujul neid lahendada ei saa. Asi on nimelt selles, et meil on siin kahe võrrandi jaoks tervelt 4 ajast sõltuvat funktsiooni: x (t ) , y (t ) , v (t ) ja λ(t ) . Kaks funktsiooni on siin üleliigsed, neist tuleb teisenduste abil lahti saada.
Diferentsiaalvõrrandi mõiste – DV nim võrrandit, mis seob sõltumatut muutujat x, otsitavat funktsiooni y=f(x) ja selle tuletisi y’, y’’,…yn HDV üldkuju: F(x,y,y’)=0 ; x-sõltumatu muutuja, y=y(x) otsitav f ja y’=dy/dx otsitava f-i tuletis.
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente[1]. Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitavate funktsioonide tuletiste kõrgeimat järku.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
