toimiksid nagu monopol. Homogeenne kaup. Kartellidesse koondunud firmad tõstavad hinda ja vähendavad tootmismahtu ning piiravad juurdepääsu turule. Kasumit max kogus- MC=MR. Iga firma viimase ühiku MC peab olema ühesugune. Juhtpositsioon hinnamuutustes- üks f määrab toodangu hinna terves harus, teised f-d järgivad. Probleemid- teised ei tule hinna tõusuga kaasa ja hinnaliider kaotab kliente või alandab uuesti hinna. Mida diferentseeritum kaup, seda ebaefektiivsem on liidri tegevus. Mänguteooria- otsused mõjutavad vastaste tegevust. Oluline on see, kas soovitakse teha koostööd või konkureerida e kas ollakse riskialdis või konservatiivne. Strateegilised käigud. Kulupõhine hinnakalkulatsioon- hinna kehtestamisel kalkuleeritakse ATC ja lisatakse sellele hinnakõrgend, mida vajatakse kaudsete kulude katteks ja kasumi saamiseks. Kõrge hinnaelastsusega kaupade puhul kasutatakse väiksemat hinnakõrgendit.
pidada. Teiseks probleemiks on kartellis olevate firmade arv, mida rohkem neid on, seda keerulisem on toodangumahtu kindlaks määrata. Kolmas probleem tekib, kui kartell ei suuda uusi firmasid eemale tõrjuda, siis võib uute firmade juurdetulek pikal perioodil viia hinna tagasi tasemeni, kui firmad saavad üksnes normaalkasumit. Juhtpositsioon hinnamuutustes (hinnaliider) on firma(d), kes määrab (määravad) hinna, millele kogu haru peaks järgnema. Kuid see on seda ebaefektiivsem, mida diferentseeritum on toode. Lisaks puudub garantii, et harus olevad firmad hinnaliidri(te)le järgnevad ja selle tulemusena võib hinnaliider saada kahjumit ning peab tagasi tulema endise hinna juurde. Mänguteooria vaatleb oligopolistlikku käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat. Mänguteooria analüüsib firmade käitumist, kui nende otsused mõjutavad vastasmängijate tegevust ning keskendub sellele, kas firmad soovivad teha koostööd või konkureerida.
Selle analüüsi tulemused avaldati artiklis “Does distribution cost too much?” Uurijad ei kahelnud, vastates küsimusele jaatavalt. Lükates ümber ettekujutuse liiga suurtest kasumitest, leidsid uurijad, et põhjus on hoopis selles, et jaotus töötab ebaefektiivselt ja olukorra parandamiseks on olemas suurepäraseid võimalusi. Pakuti välja ka konkreetseid abinõusid, nagu kooperatiivsete hankeorganisatsioonide arendamine, kompetentsuse tõstmine, edumeelsem aruandlussüsteem, diferentseeritum hinnakujundus, karmid konkurentsiseadustik ja tarbijate teadlikkuse tõstmine. Nimetatud ideedest on paljugi realiseerunud ja tulemuseks on olulised struktuurimuutused kaubanduses. 1950.aastal leidis uus jaotuslogistika käsitlus kajastamist turunduse kontseptsioonides kui parema klienditeeninduse võimalus. 1962. aastal kirjutas Peter Drucker jaotusese kohta artikli pealkirjaga “The economy’s dark continent”
*kuidas nooryuk mõtleb (12-14 ebastabiilne- eneseteadvus MK diferent ja paremini organise (struktuut ja hierarhia) *kuidas nooruk tunneb *kuidas nooruk tajub Ei ole ühtset vaate nurka. Pigem tuleks võtta ident arnegut kõigi kolme lähenemise kombinatsiooniga et saada noorukiealistest aru ja neid mõista. Miks on tegu ebastabiilusega, huvi mina vastu on suurim kogu elukaare jooksul. Pärast seda 12-14 iga hakkab mina konseptsioon olema diferentseeritum ja paremini organiseeritum. Miks muutub minaga seoses kogu see enese konpsetis diferents? Vastus seotud sotsiaalsete kognitsioonidega seoses. Nooruk oskab võtta teise inimese vaatevinkel enne seda iga ostatakse võtta kolmanda inimese vaatevinkel, selle ea alguses osatakse ennast panna nende kahe ja kolmanda isiku vaatevinklisse ja nähakse vastastikust mõju,ja selle ea lõpus perspektiivis saadakse aru et kõik sotsiaalsed suhted on suhtelised ja neid saab muuta
pildi seast!!!!) Kognitiivsed kaardid kuidas inimene säilitab ja reprodutseerib keskkoonna ja territooriumi ruumisuhteid kaugusi, suhtelisi asetusi, proportsioone jne. (oma elukeskkonna vahemaade mastaabi suurendamine ja kaugemal asuvate punktide vahemaa vähendamine Inglismaa koduperenaised joonistasid inglismaa kaarti + konfiguratsiooni lihtsustamine, huvitav piirkond diferentseeritum jne) Mälu liigid: Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse: 1) Motoorne e liikumismälu mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses aluseks töö ja vilmusliigutuste väljakujundamisel hea kordinatsioon, füüsilislt osavad, vilumused kujunevad kiiresti 2) Emotsionaalne mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel algul meenudb tundmus
Emakeeletunni struktuur (ülesehitus) tavaõppes ja abiõppes on põhimõtteliselt sama. Kuid abiõppe emakeeletunnil on siiski mõned iseärasused: *Erineb töövõtete valik: abiõppes on eelneva ja järgneva töövõite raskusastme erinevus väiksem, algoritmid on konkreetsemad ("samme" harilikult rohkem), vähem kasutatakse iseseisvat tööd ja teoreetilist analüüsi. *Töövõtete kestus on abiõppes üldjuhul lühem, õpetaja osalemine õpilaste töös diferentseeritum ja kaalukam (õpilased töötavad erineval raskusastmel). *Uue materjali maht (keeleprobleem, lugemistekst) on väiksem. *Keeleõpetuses on ülekaalus kombineeritud tunnid. Ei lisata uusi teadmisi (sh. reegleid), eelneva tunniga võrreldes tõuseb vähesel määral raskusaste. Emakeeletunni eesmärgiseade: Tunni eesmärk kajastab õpilaste peamisi õpitoiminguid tunnis ja eeldatavat oskust ning teadmiste taset
(agrammatism oma kõne keeruliste grammatiliste keerukate kontruktsioonde koostaminekui ka aru saamine teistel on häiritud). Sageli kaasnevad mataprobleemid. Need lapsed on hädas nt ärakirjaga. Lastel jällegi esialgu ei eristata kolme vormi ja juttu on nn tsensoorsest alaariast. Kõigi 3 piirkonna vahel peab olema tihe närviseos, ühe esmane kahjustus möjutab paratamatult ka teiste tegevust. Areng toimub alt üles! Iga järgnev piirkond omandab spetsiifilisema rolli ja on diferentseeritum. Kõne funktsionaalsüsteemi perifeersed allsüsteemid Perifeerne kõneaparaat: Selle tegeuvus sõltub kõrgemast juhtimisest, aga ta peab ka ise olema suuteline ülesannet täitma. Üks allsüsteem koosneb 3-st allsüsteemist. -Kõnehingamise süsteem regu-b õhuvoolu kiirust, kesust, rõhku. -Helida ja mürade tekitamise süsteem.Heli tekitatkse häälekurdudega. Müra tekitatkse (künetrakti ahtustes ja sulgudes ehk pm suukoobastes.)
2) rahvuslike õiguse süsteemide kujunemise erisustest sõltuvalt iga riigi tekke ning arengu konkreetsetest ajaloolis-sotsiaalsetest tingimustest; 3) õigusloome rahvuslikest traditsioonidest kummagi suure õigussüsteemi siseselt. Kontinentaalse suure õigussüsteemi raameski erinevad rahvuslikud õiguse süsteemid näiteks: 1) ühelt poolt õigusnormide kvantitatiivse aluse poolest (mida suurem on kehtivate õigusnormide ning õigusaktide hulk, seda diferentseeritum on õiguse süsteem); 2) teiselt poolt õigusliku reguleerimise objekti ning meetodite erinevate teoreetiliste käsitluste poolest (kvalitatiivne aspekt). Kvantitatiivselt mahukas ning diferentseeritud on näiteks Saksa LV rahvusliku õiguse süsteem. Võrdlusnäiteks aga piisab kahe etniliselt lähedase hõimurahva riikide - Soome ning Eesti skemaatiliselt kujutatud õiguse süsteemidestki (skeem nr 11 lk 65 ja skeem nr 12 lk 66)
annaabi.ee 
