Laevad lahkusid Bataviast 1642. aasta 14. augustil .Tasman purjetas kõigepealt Mauritsiusele, kuhu ta jõudis 5. septembril. 8. oktroobil purjetasid nad saarelt edasi lõunasse ja seejärel süüd-süüdosti. 6. novembriks olid nad jõudnud lõunalaiusele 49º4', kus jäid tormi tõttu toppama. 24. novembril 1642. aastal märkasid nad väga kõrget kallast. See oli Tasmaania saar, mida Tasman pidas seda osaks Uus-Meremaast ja nimetas selle Van Diemeni maaks edalarannik. Millist osa rannikust hollandi meremehed tol päeval nägid, pole kerge määratleda, sest ekspeditsioonil osalenud meeste kaardid erinevad üksteisest märgatavalt. 2. detsembril läks meeskond Van Diemeni maal kaldale. Olles maal olnud 2 päeva, liiguti edasi. 4. detsembril möödusid nad saarest, millele anti Van Diemeni tütre auks nimeks Maria saar. 5.-13. detsembrini 1642 ületas ekspeditsioon mere, mis eraldab Tasmaaniat ja Austraaliat Uus-Meremaast
Naine Truganini (1812-1876) on üldteada viimane täisvereline Tasmaania ürgelanik. Tugevad tõendid näitavad, et viimane ellujäänu oli teine naine, Fanny Cochrane Smith, kes oli sündinud Wybalenas ja suri 1905. Eurooplaste esimesed kirjalikud andmed Tasmaania kohta pärinevad 24. novembrist 1642, mil Hollandi meresõitja Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja. Hiljem nimetasid inglased saare ümber Van Diemeni maaks. LÄHIAJALUGU Tasmaaniat olid halvasti mõjutanud 1967 aasta Tasmaania tulekahjud, kus olid suured vara- ja inimkaotused. Tasmaania sild varises kokku, kui teda tabas maagilaev 1975. aastal ning see tegi Hobartis Derwent'i jõe ületamise peaaegu võimatuks. 28. aprillil 1996 aasta vahejuhtumis, mida tuntakse Port Arthuri veresaunana, tulistas ja tappis Martin Bryant 35 inimest (kaasa arvatud turistid ja elanikud) ja vigastas 21 inimest
Ta külastas Suratti ning seilas Punasel merel ja Pärsia lahel. Queshmi ründamisel, mille eesmärk oli portugaallasi välja ajada, sai Baffin saatuslikult haavata. 14. Abel Janszoon Tasman sündis1603 a. Lutjegastiss ja suri 1659 a. Bataavias. Ta oli Hollandi meresõitja ja maadeuurija. Ta avastas Tasmaania saare, tegi esimesed suuremad avasturetked Austraalia ja Okeaania vetes. 1642. aastal mindi uurimisretkele Suurele Austraalia lahele kindralkuberneri Van Diemeni poolt, et kindlaks teha kontinendi piirjooned. Tasman alustas retke Mauritiuselt, võttis lõunakursi ja avastas Tasmaania saare, mida ta nimetas oma ülemuse auks Van Diemeni maaks. Reisi järkades avastas ta 1643. aastal uue saare, Uus-Meremaad ning andis sellele nimeks State Land, kuna oletas, et see on osa Austraaliast. Tasman sõitis läbi Cooki väina ning jõudis välja Tongo saareni, sealt võttis ta
annaabi.ee 
