Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Didaktika - sarnased materjalid

klaabu, evad, muusika, pinkidel, kunst, liikumism, luulekogud, kreitsman, lauam, arendamiseks, doomino, tajub, relt, tunnist, imed, lesandeid, idab, aastajad, loendab, petus, eelharjutused, kaka, ppek, pilane, raselt
thumbnail
6
docx

Didaktika alused

VARIANT A 1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R 4 S

Eesti keel
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Didaktika 1 töö

Alusharidus on teadmiste, oskuste ja käitumisnormide kogum, loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Lasteaed kui institutsioon ­ koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaed kui organisatsioon - lasteasutuses töötavate inimeste süsteemne tegevus ühiste eesmärkide ja ülesannete täitmiseks. Õppeaasta algab 1 sept, kestab õppe algusest uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Hariduslike erivajadustega (HEV) laps - laps, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasv

Koolieelne didaktika
53 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Põhisündmused läbi ajaloo - üldiselt, kunstis, pedagoogikas

fovism kubism futurism ekspressionism sürrealism Avangardism Naivism abstraktsionism Pop kunst

didaktika
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tegevuskava

TEGEVUSE KAVA Kuu/nädala eesmärgid Üldoskused: Laps teab, millised loomad magavad talveund ja millised mitte. Laps oskab ehitada lumememme ja meisterdada paberist lumehelbeid. Laps teab erinevaid jõulutegelasi ja oskab neid paberile joonistada. Keel ja kõne: Laps oskab tähelepanelikult kuulata luuletust ja seda ümber jutustada. Laps tunneb häälikut J. Teab peast vähemalt kuue realist luuletust. Muusika: Laps teab laulu "Oh kuusepuu," oskab seda peast. Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad) Tunne

Didaktika alused
127 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kooli ajalugu: kordamisküsimuste vastused

arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne) nii poistele kui tüdrukutele, kuid eraldi.; 18-20 efeebi teenistus vt. Veel http://www.htk.tlu.ee/video/opmat/kasvatuskultuur/kasvatuskultuur/lk_39.html 3) Seisusliku hariduse olemus keskajal Lapsesse suhtuti kui väiksesse täiskasvanusse.Hariduse eesmärk teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi seitsme vaba kunsti.Seitse vaba kunsti: grammatika,retoorika, dialektika ja aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika.eesmärgiks ei olnud sügavad teadmised vaid jumalakartlikkus. Talurahvas-haridustase väga madal. Esimesed koolid tekkisid alles keskaja lõpul sinnamaale hariti niivõrd kuivõrd peamiselt kodus. Rüütlikasvatus-Meistrid õpetasid neid.Ratsutamine,ujumine, oda,mõõga, kilbi, käsitlemine, vehklemine, jahipidamine.21. Aastaselt löödi rüütliks. Rüütliks õppisid ainult kõrgemast soost poisid. Vaimulikukasvatus-alates 6.sajandist kloostri ja toomkoolid

Pedagoogika alused
145 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kooli ajalugu ja tänapäev

Hilda Taba (1902-1967) õppekavateooria uurija USA-s Pedagoogiline Aastaraamat, 1991/92, Tartu, 1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO ­ sissepühitsemine) Noorte inimeste (14-18) täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks tunnistamise kombetalitus Initsiatsiooni ettevalmistav etapp

Pedagoogika alused
102 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Häälikuluuletus (ise mõeldud!) "Tigu Sassikene"

HÄÄLIKULUULETUS TIGU SASSIKENE PUHKAS TIGU SEENE ALL, SASSIKENE NIMEKS TAL. SEENEST MÖÖDUS USSIKE. SASS TALT KÜSIS: ,,MIS SA TEED?" USS EI MÕISTNUD SASSI KEELT, TEGI ,,SSS.." JA NÄITAS KEELT. SASS NÜÜD NAERDA KIHISTAS, USS VAID RÕÕMSALT SISISTAS.

Muusika didaktika
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Erkki-sven tüür

,,Lighthouse,, on kirjutatud Ansbachis toimunud Bachi-festivaliks. Pealkiri on inspireeritud Igor Stravinski ütlusest, et ,,mõned heliloojad on nagu majakad, mille võimsat mõju võib näha läbi sajandite". Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud kuus sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat

Muusika didaktika
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ise valmistatud marakas

Marakas Vajaminevad vahendid: Purk, tangained, plastiliin, voolimispulk Valmistamine: Võtta purk ning lisada sinna erinevaid tangaineid, vastavalt sellele, millist heli soovitakse (mina lisasin kaerahelbeid, mannat ja läätsesid). Siis tuleb katta purgi ava, et tangained välja ei tuleks ning seejärel katta kogu purk plastiliiniga, vastavalt sellele, mis värvid meelepärased on. Kõige lõpuks võib purgi voolimispulka kasutades ära kaunistada.

Muusika didaktika
11 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läbi põimunud nende elu ja tegevusega (nt uskumusega võivad seostuda kombed, muusika, toidud jm). Folkloor kandub edasi inimeste suhtlemise kaudu. Vanasti levis rahvaluule suuliselt. Tänapäeval levib rahvaluule ka kirjalikult, samuti televisiooni, raadio, helikandjate ja arvutivõrgu kaudu. Rahvaluule alla ei kuulu professionaalne kunst, teadus ega religioon, mida teevad vastava eriala hariduse ja elukutsega isikud. Rahvaluulel ja professionaalsel kultuuril leidub aga oma kokkupuutepunkte ja üleminekualasid. Ka akadeemilise muusikalise hariduseta inimene võib saada elukutseliseks muusikuks (eriti levimuusikas) või selgeks õppida professionaalsete heliloojate teoseid. Rahvaluule on oma (pärimus)rühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vanaaja muusika

VANAAJA MUUSIKA. Vanaaeg: 3000 a eKr – 5. saj pKr Muusika on inimese loomulik eneseväljendamise vahend ja selle tekkimise aega on raske määratleda. Tõenäoliselt sündis ja arenes muusika koos inimesega. Loodusrahvad matkisid lindude ja looduse hääli, kasutades erinevaid kõlavärve (tämbreid), muutuvaid helikõrgusi ja rütme ning muusikalise väljenduse juurde kuulus pea alati ka tants. Muusika oli suhtlusvahendiks juba enne, kui kujunes välja verbaalne keel. Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul

Muusika ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND.

arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaalide taassündi. Renessanss on valdavalt vokaalmuusika ajastu. Alates 14. sajandist saame rääkida heliloojatest, sest aina enam hakati seostama teost kindla autoriga

Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Maailmakirjanduse lühiülevaade

See kandus edasi Jaapani aedadesse, keraamikasse. Hiliskeskajal viljeleti ka sõjakirjandust (gunkimonogatari). Suurim selline on ,,Heike lugu", mis ülistab ja idealiseerib samuraisid. 15. ja 16. sajandil arenes teatrikirjandus ­ n-teater, maskiteatri vorm, kus näitleja tegi laval mõningaid minimaalseid liigutusi, lava küljel musitseerisid muusikud ja lauljad. Populaarne tegelane oli Ono no Komachi: motiiv, kus ta areneb deemoniks. Muusikas ja mujal sai oluliseks j-ha-kyu rütm ­ muusika ja näitlemine algas aeglaselt ning arenes järjest kiiremaks. Need osad pidid tekstis olema vastavuses. Üleminek toimus sujuvalt, lausa mitme tunni vältel. 17. sajandil viidi pealinn Edosse, algas Edo periood, eelmodernne periood, mil kultuuris toimus väga suur murrang. Tekkis kaupmeeste ja linnaelanike klass, kes polnud seotud klassikalise kultuuriga. Kujunes uusrikaste seltskond, kes oli valmis meeldiva meelelahutuse 5 eest maksma

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tallinna Polütehnikumi I kursuse muusika konspekt.

Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. ­ 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. ­ 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. ­ 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. ­ 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2

Ballett
88 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Üldine kunstiajalugu

ühenduse kummalisust. Maal oli Salongis üleval ,,Sardanapaluse surmaga" samal ajal ning selle sihiks tundub olevat vastandumine neoklassitsismi printsiipidele ­ sotiruuduline pleed on asetatud erinevate esemete sekka, milles on näha Delacroix anglofiiliat.[6] Eugene Delacroix "Vabadus, mis rahvast juhib" (1830) Eugene Delacroix "Sardanapaluse surm" (1827) Romantism on kunsti (arhidektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789.aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18.

Eesti kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ja veel varem kirjutati raamatuid käsitsi ümber ­ ainuüksi Pariisi illuminaatorite tsunftis oli 6000 käsitsikirjutajat! Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist. Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: http://et.wikipedia

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eelkoolipedagoogika eksamiküsimused

tegevust, teha valikuid; seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega; kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes; arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle; hinnata oma tegevuse tulemuslikkust; tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. Valdkonnad: · mina ja keskkond · keel ja kõne · matemaatika · kunst · muusika · liikumine · eesti keel kui teine keel Lõimimine: · õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika · valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest · lõimimine on õppe- ja kasvatustegevuse ühendamine tervikuks ja seoste loomine valdkondades, valdkondade vahel ja tegevustes

Eelkoolipedagoogika
239 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eesti kunsti sünd 19. sajandi teisel poolel

..............9 5. Kokkuvõte..................................................................................11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................12 Sissejuhatus Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht

Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuulamine, vaatlemine, võrdlemine, modelleerimine; Numbrikaart, sõnakaart, arvukaart; Rühmitamine; Järjestamine; Matemaatilised tegevused; Samaväärse hulga moodustamine

1. Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? Kuulamine, Vaatlemine, Võrdlemine, Modelleerimine. Kuulamise teel omandavad lapsed vähesel määral, vaatlemise teel keskmisel määral, võrreldes on lapsel tihti ka käelist tegevust, nt klotside puhul saab laps ka katsuda, kumb on suurem ­ väiksem, mistõttu omandab laps sel viisil kergemini teadmisi. Modelleerimise puhul on mingi reaalne ese asendatud mudeliga, laps saab ettekujutuse esemest, õpib paremini kui ainult pilti vaadeldes või juttu kuulates. Erinevate meelte kaasamine aitab lapsel paremini õpitavat mõista ja meelde jätta. 2. Millised on arvu mõiste 3 tasandit? Too näiteid. Miks neid tuleb eristada? NUMBRIKAART (abstraktne) number 3 SÕNAKAART (abstraktne tasand) sõna 3 ARVUKAART (konkreetne tasand) punktides 3 Eristada tuleb kindlasti numbri ja arvu kaarti, sest need on kaks eri asja ­ mat

Matemaatika didaktika
58 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

Uue õppekava aluseks võeti Melanchthoni välja töötatud Saksi koolikorraldus. Humanistlike eesmärkide ­ takuse ja kõneosavuse ­ kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Kooliskäijad pidid õppeajal läbi tegema 3 astet. Alamastmes tuli emakeeles lugemine selgeks õppida, seejärel õpiti Donatuse grammatika õppimist ja Cato lugemist. Teises astmes jätkati ladina keele grammatika, usuõpetuse ja muusika õppimisega. Kõrgem aste andis ladina keele oskuse, õpiti dialektikat ja retoorikat. Õppeaastate arv ei olnud kindlaks määratud, üleviimine ühest astmest teise toimus teadmiste omandamise põhjal. Tavaliselt kulus kooliprogrammi läbivõtmiseks 10-12 aastat. Melanchthoni emakeelse usuõpetuse kooliprogramm nõudis palvete, meieisapalve ja kümne käsu ning Lutheri seletuste päheõppimistm kirikulaulude ja katekismuse tundmist nind Uue Testamendi lugemist.

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Mängu mapp

Selleks tee ettepanek: "Kõnnime mööda taldrikuid", "Astume üle taldrikute", "Kõnnime ümber taldrikute" Pall korvi Eesmärk: Arendab lapse koordinatsiooni Proovige korvi visata erinevaid esemeid, nagu palle, paberinutsakaid ja salle. Iga ese nõuab erineva tugevusega viskeliigutust. Aseta korv lapsele piisavalt lähedale, et tema visked märki tabaksid. Kõnnime nagu egiptlane Eesmärk: Laps õpib tunnetama enda keha ning rütmitaju. Julgustage lapsi muusika saatel erinevalt kõndima ja liikuma, näiteks konna moodi hüppama, kassi moodi hiilima, ussina vingerdama ning ­ isegi ­ egiptlase moodi kõndima, kui ta oskab! Siin sobivad igasugused liigutused ­ laske tal liigutada end muusika rütmis nii veidral viisil kui ta vähegi tahab. Hiljem võib laps välja mõelda, keda ta imiteerib ja teie peate ära arvama, kellega on siis tegu. Raamatud "Laps ja lasteaed"

Mäng
110 allalaadimist
thumbnail
9
docx

EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM

muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu 1. VALDKONNAD Lasteasutuses viiakse õppe- ja kasvatustegevused läbi õppekava alusel seitsmes valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, eesti keel kui teine keel, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine. Iga valdkonna puhul on õppekavas esitatud valdkonna eesmärk, sisu, kavandamise ja korraldamise alused ja lapse arengu eeldatavad tulemused. LÕIMIMINE Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. - Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka

Eelkoolipedagoogika
164 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Lastekirjandus

Hea muinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. Süvendab temas optimismi ja turvatunnet. FANTAASIA Fantaseerimisel ei tohi segi ajada hädakaitse või positsiooni valega. Fantaasia on teatud määral väga kasulik ja seda peetakse laste loomingu alguseks. Fantaasia avaldub kõige enam mängudes. Laste fantaasiat on võimalik arendada alljärgnevate vahenditega: · Fantaasiamängud · Rollimängud · Muinasjutud · Joonistamine · Muusika · Joonisfilmid · Koomiksid · Matkad looduses · Loomaaed, lõbustuspark · LAST KUULATES MUINASJUTT LAPSE KUULAMIS JA LUGEMISOSKUSE ARENDAJA 1) Jutustada tuleks peast ja oma sõnadega (keeleliselt õigelt ja mitmekülgselt, ilmekalt, selgelt hääldatult ja õige tempoga ehk laps peab suutma jälgida). 2) Ei tohi unustada seda, et lasteaia ja algklassi laps mõtleb konkreetselt. Kõik

Lapsehoidja
52 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

kodanike õigusi vennaskond- vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. korraldasid linnades laatasid ja võistlusi renessanss- intellektuaalne ja kunstiline liikumine, mis sai alguse Itaalias. Keskaegne haridus: Kristlikud kloostrid tähtsad hariduskeskused. kloostikoolide õppetöö aluseks ja eesmärgiks oli seitse voorust: lugemine, kirjutamine, aritmeetika, dialektika(mõtlemine), retoorika, astronoomia, muusika ülikoolide seitse vaba kunsti: alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Kõrgkeskajal hakkasid linnades tegutsema toomkoolid ja ülikoolid. Lihtrahva lapsi kasvatati ja õpetati vahetu tegevuse käigus. Mungaordude (dominiiklased, jesuiidid) tegevus hariduse levitamisel: Dominiiklaste kloostrite juures tegutsesid koolid, mis olid mõeldud munkade ja nunnade ettevalmistamiseks (sisemine kool) ja linnarahvale (välimine kool).

Spordiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

Euroopa muinaskultuurid Tarkust jagas Ain Mäesalu Muinaskultuurid algavad inimese tulekuga ja lõppevad riikide tekkega, asjade kirjapanekutega jms. Uurime arheoloogilisi allikaid, kuna mis sealt muud ikka alles on. ,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia ­ antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised:

Euroopa muinaskultuurid
125 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Reggio Emilia pedagoogika

REGGIO EMILIA PEDAGOOGIKA Tallinn 2015 SISUKORD Pedagoogika kujunemine...................................................................................................3 Õppetöö kirjeldus...............................................................................................................3 Reggio Emilia pedagoogika Eestis....................................................................................4 Kokkuvõte..........................................................................................................................4 Kasutatud allikad...............................................................................................................6 Pedagoogika kujunemine Reggio Emilia pedagoogika tekkis 1945. aastal Itaalias Reggio-Emilia nimelises linnas. Majanduslik olukord ei olnud linnas kiita, kuid lapsevanemate soovil ehitati lasteaed nendest materjalidest, mida leida oli. Lasteaias hakkas tööle noor õpetaja Loris Malaguzzi, kes

Didaktika alused
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Milline on talve värv

Miroslava Karlova LÕ-11 Mina ja keskkond ,,Milline on talve värv?" EESMÄRGID: 1. Kujundada kujutlust aastaaegadest; 2. Kujundada kujutlust, et loodusnähtused on tsüklilised; 3. Korrata, millega erineb talv. 4. Teha selgeks, miks talve peavärv on valge. VAHENDID: 1. Talve maastikud (pildid ja fotosid); 2. Kaardid, mis näitavad loodusnähtused, aastaajad; 3. Kaardid, fotod ja pildid, kus on erinevad loomad; 4. Suur valge paber; 5. Kuusnurgad, mis on tehtud paksust valgest paberist (lumehelvede jaoks); 6. Läbipaistev kile; 7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad valget värvi objekte. TEGEV

Didaktika alused
54 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tunnikonspekt

Tunnikonspekt. 1. Tunni teema: Sügise meeleolu, rütmid, astmed 2. Laulu õpetamine ,,Sügis aias" rändnoodi järgi 3. Laulude kordus: ,,Tähestikulaul", ,,Tere kool", ,,Kus on minu koduke" 4. Astmete, rütmide kordamine 5. Muusika kuulamine: Antonio Vivaldi ,,Sügis" Kasvatuslikud eesmärgid: avardada laste maailmapilti innustada lapsi loovusele Huvi süvendamine ümbritseva keskkonna vastu Meeleolude mõistmine Musitseerimisrõõmu tekitamine Õpetuslikud eesmärgid: Rütmitaju arendamine läbi rütmiharjutuste, laulude Muusikalise kirjaoskuse arendamine Hääle kujundamine läbi laulmise Tutvustada klassika muusikat Rütmikoordinatsiooni arendamine

Muusikaõpetuse didaktika
49 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

Funktsioon või seda tagav süsteem Vasak ajupoolkera Parem ajupoolkera Nägemissüsteem Tähtede, sõnade tajumine Keerukate geomeetriliste kujundite ja nägude tajumine Kuulmissüsteem Keelega seotud häälte tajumine Keelega mitteseotud häälte, muusika tajumine Somatosensoorne (keha- Pole teada Keerukate kujundite taktiilne äratund mine tundlikkuse) süsteem (pimedate punktkiri ehk Braille) Liikumine Terviklikud tahtlikud liigutused Liikumine ruumi kontekstis Mälu Sõnaline mälu Mittesõnaline mälu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

Ilusa koduaia loomiseks peame kulutama nii aega kui raha. Sellega suureneb aia väärtuslikkus ja aia omanikuna saame juurde täiendavat kasulikkust. Lisaks meile saavad kasulikkust juurde ka möödakäijad, sest korrastatud aeda on ilus vaadata. Seega, tehes kulutusi oma heaolu suurendamiseks, suurendame ka nende inimeste heaolu, kes selle eest maksma ei pea. Järelikult oli meie tegevusel positiivne välismõju. Elades ühismajas puutume tihti kokku probleemiga, kus naabrite eelistused muusika ja selle valjuse osas ei lange kokku meie omadega. Võib küll öelda, et oma tuba, oma luba, aga meile tähendab see ikkagi rahu rikkumist. Sellisel juhul on tegemist negatiivse välismõjuga. Miks on välismõjude puhul tegemist turu puudulikkusega? Põhjus on selles, et turg ei suuda ära hoida negatiivseid välismõjusid ja ergutada positiivseid välismõjusid ühiskonnale optimaalses mahus. Kui kõike reguleeriks turg, ei pea terasetootja arvestama selle kahjuga mida ta tekitab keskkonnale

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
5
doc

STEINER PEDAGOOGIKA

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoogia ja ka klass

Pedagoogika alused
96 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun