"diastroolne" - 1 õppematerjal

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

·Vasakestesüstolile järgneb südame üldine diastol (kestus 0.4 s). Sellest ajast piisab, et südamelihas koguks jõudu uueks kokkutõmbeks. Diastolis täidab tagasivoolav veri poolkuuklappide taskud, need pöörduvad servadega üksteise vastu ja sulgevad verele tagasipääsu. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikullaklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastroolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. LÖÖGIMAHT Süda pumpab ühe löögiga süstoli ajal nii aorti kui ka kopsutüvesse umbes 70 ml verd. Seda nimetatakse löögimahuks. MINUTIMAHT Täiskasvanud inimesel on südame löögisagedus puhkeolekus 60-80 korda minutis. Südame minutimahu all mõistetakse õhe südamepoole kaudu minutis lulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutimaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. VERESOONED