tihedate piki- ja põikvahe- seintega väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. Joon. 5.14. Praktika näitab, et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. See- tõttu võib veetihedate pikivaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate
täpsustamine. Kolme peilingu järgi laeva asukoha määramiseks võetakse üksteise järel võimalikult kiirest kolme orientiiri peilingud, õiendatakse kompassiõiendiga ja kantakse kaardile. Peilingute lõikepunkt annab laeva asukoha. Reeglina aga ei lõiku kõik kolm peilingut ühes punktis vaid moodustavad kolmnurga, sel juhul on observeeritud asukoht kolmnurga keskel. Et neid vigu vältida, peilitakse kõigepealt orientiire, mis asuvad laeva diametraaltasandi lähedal ja siis alles orientiir laeva traaversis, sest see peiling muutub kõige kiiremini. Suure kiirusega laevadel tuleb peilida laeva diametraaltasandi lähedal asuvaid orientiire kaks korda ja arvutatakse nende keskmine. Oletame, et nähtaval on kolm orientiiri R, S, T millest R ja T asuvad laeva diametraaltasandi lähedal. Orientiire peilitakse järjekorras R(P1), T(P2), S(P3), T(P4), R(P5) ning
Selline konstrukt- siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2. Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas (vt. Tahvel 3.I). Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja kiilukanna kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. Vööri kuju: (vt. Joon.3.3. ja 3.4.)
lõikas läbi mitu järjestikust veetihedat vaheseina ja lubatust rohkem sektsioone täitus veega. Lisaks osutusid terveksjäänud vaheseinad liiga nõrgaks, ei suutnud vastu pidada täitunud sektsioonide vee survele, hakkasid murduma ja vesi tungis kogu laevakeresse. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on olukord siis, kui veega täitunud laevaruumid paiknevad diametraaltasandi suhtes ebasümmeetriliselt. Niisugune olukord võib tekkida laevadel, mille kere on peale põikvaheseinte ka pikivaheseintega osadeks jagatud või millel paiknevad parraste ääres tsisternid. 20 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23
keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi
tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi
keskmine tekiehitis on ühendatud pupiga. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masina-ruumi on tõstetud kõr-gemale kompenseerimaks võllitunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstrukt-siooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole. 2.8. Laevade konstruktsiooni tüüpide järgi Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt diametraaltasandi suunas. Sadulsus on lastimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke Kiilujoon võib olla projekteeritud horisontaalne, harvem kaldus ahtri poole, veelgi harvem kaldus vööri poole. Deidvudi ja skegi kuju - mõjutab juhitavust ja kõikuvust Parda kuju laeva keskosas (miidlil) võib olla sirge vertikaalne, sirge kaldus või ümardatud. 2.9. Vööri kuju järgi
annaabi.ee 
