"diameetriastmega" - 1 õppematerjal

Eksami kordamisküsimuste vastused

haara sisse.  Näide: Kui on 4 cm jämedusastmega klupp, algab skaala 2 cm-st ja skaalal on numbrid 4 8 12 16; Kui on aga ümardatud 2 cm jämedusastmeni, siis skaala algab 1 cm - 2 4 6 8 jne. Ümardatud klupiga mõõtmisel loetakse viimane arv, mille jaotus on nähtav klupi liikuva haara alt. Puude mõõtmisel praktilises metsanduses kasutatakse enamasti 4 cm jämedusastmega kluppi. Kui puistu keskmine diameeter on kuni 7 cm, mõõdetakse puud 1 cm diameetriastmega, puistu keskmine diameeter on 8 kuni 16 cm ,mõõdetakse 2 cm astmega ja üle 16 cm 4 cm diameetriastmega. Puude kluppimist tehakse praktikas peamiselt kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist": . ­ 1, . . ­ 2 jne. b) Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida täiusemõõdikuga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga):