Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline. Magnetväli paramagneetikus tugevneb veidi. µ=B/B0 >1 (joonis7) 3) ferromagneetikud. Aine iga aatomi magnetv on väga tugev esinevad aine iseeneslike magneetumise piirkonnad domeenid. Magnetv ferromagneetikus tugevneb 1000 kordi µ=B/B0 >>1<104 (joonis8) Ohmi seadus vooluringi osa kohta
Nt: otsilloskoopides ja kineskoopides. Ainete magnetilised omadused.Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada.Def:aine magnetiline läbitavus näitab mitu korda on magnet induktsioon suurem magnet induktsioonist vaakumist. µ=B/B 0. Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:1)diamagneetikud.Aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljast poolt mõjuv magnetv. paneb e aatomiks liikuma nii et tkib nõrk vastupidise suunaga väli. Magnetv. Nõrgeneb diamagneetikus veidi. µ=B/B 0 <1. (joonis6)2) paramagneetikud. Aine aatomis ei ole e summarne magnetv null. Aatomid pöörduvad eelistatult asendisse, kus nende magnetv oli välis magnetv suunaline. Magnetväli paramagneetikus tugevneb veidi. µ=B/B0 >1 (joonis7) 3) ferromagneetikud. Aine iga aatomi magnetv on väga tugev esinevad aine iseeneslike magneetumise piirkonnad domeenid. Magnetv ferromagneetikus tugevneb 1000 kordi µ=B/B0 >>1<104 (joonis8) Ohmi seadus vooluringi osa kohta
AINETE MAGNETILISED OMADUSED
Aine võib magnetvälja nõrgendada või tugevdada. Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on
magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis =B/Bo aines/vaakumis
Magnetiliste omaduste järgi jaotatakse ained kolmeks:
1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt
magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli.
Magnetväli diamagneetikus nõrgeneb veidi =B/Bo<1 (B
poolt ümbritsetud pinda. ❑ Valem: ∮ ❑B (vektor)*dr (vektor) = μ0*Ik ❑ aines: Uder lk 86 39. Dia- ja paramagneetikud. Diamagneetik on aine mille aatomid ei oma magnetmomenti kui nad ei asu magnetväljas. Magnetväljas diamagneetiku aatomid omandavad magnetmomendi, mis on vastassuunaline välise magnetväljaga. Diamagneetik magneetub seetõttu välise magnetvälja tugevusele H(vekt) vastassuunaliselt. Diamagneetikus tekib lisaks välisele magnetväljale sellega vastassuunaline nõrk magnetväli μ 0 J (vekt), seetõttu summaarne väli on väiksem välisest. Seega magneetumus ja magnetväljatugevus on vastassuunalised, kus k‹0 on aine magnetiline vastuvõtlikkus J(vekt)= kH(vekt) . Diamagneetiku magnetiline vastuvõtlikus on antud aine korral konstante suurus, mis ei sõltu välisest väljast ega magneetumuses /k/= J/H. See tähendab, et diamagneetiku magneetumus on võrdeline väljatugevusega
analoogiliselt kirjeldab magnetvälja muutumist aines valem B B0 , (14.17) Siin B0 on magnetväli vaakumis, B on magnetväli samadel tingimustel aines. Võrdetegurit nimetatakse aine magnetiliseks läbitavuseks. 20 Diamagneetikus on magnetiline läbitavus ühest natukene väiksem, 0,999 1 ja magnetväli nõrgeneb võrreldes vaakumiga. Paramagneetikus 1 1,001 ja magnetväli tugevneb võrreldes vaakumiga. Ligikaudsete arvutuste korral võib magnetvälja muutumise para- ja diamagneetikutes üldse arvestamata jätta. Ferromagneetikutes võib väärtus erijuhul ulatuda isegi kümnete tuhandeteni. Elektrivälja kirjeldamiseks keskkonnas defineerisime abisuuruse
annaabi.ee 
