Mõistatused
juba vormilt küsimus. See erinevus pole aga peamine. Peamine on see, et mõistatus on n-ö. siiras ja
jätab vastajale sansse, keerdküsimus aga on salakaval ega jäta sellele, kes vastust ette ei tea, pea
mingeid lootusi küsimust omal jõul ära vastata. Selle poolest sarnaneb keerdküsimus anekdoodile:
rääkida/küsida tasub ainult seda, mida kuulajad ei tea. Õieti ongi keerdküsimus tihti pigem "pausiga
lühijutt" kui dialoogivormiline narritamine: küsimus on enam-vähem retooriline, küsija ei eeldagi
partnerilt vastust, vaid annab selle hetke pärast ise. Enamik uurijaid ei peagi keerdküsimust mitte
mõistatuse, vaid nalja alaliigiks ja naljade väljaandjad paberil või internetis ei tee mingit probleemi
sellest, kas nali on jutu või keerdküsimuse vormiline. Paljud naljasarjad (nt. hetkel vohavalt
populaarsed blondiininaljad või nõukogudeaegne Armeenia Raadio sari, mida nimetati ka siinses
annaabi.ee 
