hooldustegevuses tagaplaanil Hooldus ettevalmistuseta alamklassi naiste pärusmaaks, tänu sellele tegevuse mitte väärikaks pidamine Materiaalsus ühiskonnas esikohal, meditsiini kiire areng Arstid kuulusid ja ravisid kõrgklassi, alamatele jäid meditsiinisaavutused kättesaamatuks Hooldustegevus kiriklik valdkond, hariduse üldine areng õendust ei puuduta IV 1850ndate revolutsiooniline mõju õendusele 1836-Saksamaal asutati Kaiserwerthi Diakonisside Instituut- murdepunkt õenduse arengus Eesmärgiks parandada hoolduskvaliteeti Krimmi sõja (1853-1856) oluline mõju õenduse arengule 400 000 ohvrit, sh 143 000 KIA, 80 000 WIA Suurte sõdade mõju õendusele 1859 ,,Notes of Nursing"- aluseks õenduses senini 1886 alustas ilmumist I õendusalane ajakiri Nightingale XIX saj lõpul alustati Londonis kampaaniat haridusega õdede riiklikuks registreerimiseks
aastal paruniproua Elisabeth von Üxküll´i (1776 1867) poolt Tallinnas asutatud Väikelaste Hoiuasutust. Sinna võeti vastu 2 7 aastaseid, eestlastest lihtrahva lapsi, kelle emad töötasid väljaspool kodu. Suuremad lapsed tegelesid õppimisega, et oleksid valmis alustama õpinguid vaestekoolis. Väiksemad lapsed tegid jõukohast tööd, peamiselt käsitööd. Mängida lubati lastel vähe, kuna mängu peeti tähtsusetuks. 1860. aastal avati Tallinnas lasteaed Evangelistliku Lutherliku Diakonisside Seltsi poolt. Diakonisside Seltsi kuulusid ristiusu koguduse naisteenrid, kes tegelesid heategevusega. Esialgu oli lasteaed mõeldud 6 10-aastastele juudi lastele, hiljem võeti vastu ka eesti soost lapsi, lõpuks jäigi lasteaed töötama eesti lastega. Diakonisside Seltsi lasteaed oli saksakeelne, tugeva rõhuasetusega usukasvatusele ja distsipliinile. Lastele õpetati piiblilugu, katekismust ja vaimulikke laule. Lugema ja kirjutama õppimine oli kohustuslik alates 6. eluaastast. 10-
Aleksander Elango (1902-2004) esimene teaduslik väljaanne väikelapse psühholoogia ja kasvatuse alal Eestis ,,Lapsepõlv ja iseloom" Lasteasutuste kujunemine Eestis 1. augustil 1840 avas Elisabeth von Uexküll Väikelaste Hoiuasutuse Tallinnas lasteasutuste rajajad ja koolitajad olid valdavalt sakslastest eraisikud ja seltsid kasvatamisealane koolitus peamiselt Fröbeli ideede järgi kesksel kohal kristliku kasvatuse alused Diakonisside Seltsi Väikelaste Õpetajate Kool Tartu Eesti Lasteaia Selts 1905 esimene rahvuslik lasteaed Lasteaedadel oli oma kodukord ja päevakava,aastakava Puudus ühtne õppekava Töökavas eristub kolm tegevuse liiki: mäng, laul ja töö. hakati teadvustama lapse arengut koolieelses eas ning tähtsustama professionaalset õpetust Eesti Vabariigi periood Lasteaedade võrgustiku laienemine üle kogu Eesti Tartu Lasteaednike Seminar
neitslikkuse rõhutamine. Teine põhjus oli ilmselt soov võtta maksimum naise viljakatelt eluaastatelt. Laste suure suremuse tõttu pidid naised võimalikult palju lapsi ilmale tooma. Sünniati tavaliselt kodus, kus neid aitasid ämmaemand ja naissugulased või naissoost naabrid. Naised tegutsesid kokkade, pagarite, kangakudujate, pesunaiste, siidivalmistajate, väikekaubitsejate, kosjasobitajate, günekoloogide, sanitaride, ämmaemandate, ammede, teenijannade, diakonisside, juuksurite, arstite ning naistesaunade hooldajatena. Võisid teha külaskäike avalikesse saunadesse, kirikusse jumalateenistusele, pühamutesse reliikviate juurde, matustele ning perekondlikele pidustustele. Ettevõtjad Kaupmees pidi alluma reeglitele ning maksma spetsiaalset tollimaksu. Põhiliselt kaubeldi põllumajandussaadustega. Maakondades toimusid mitmesugused laadad. Olid äriühingud, mille moodustamiseks oli vaja vähemalt kahte liiget. Natuuras tasumine muutus
Eestis avati esimene lastehoiu asutus 1840 (E. Üxküll Tallinna Väikelaste Hoiuasutus). Asutus oli mõeldud vaesematele lastele, kelle emad käisid tööl. Võeti vastu 2-7-aastasi lapsi, kes käisid seal aastaringi 6 päeva nädalas. Vanemad tõid neid ja viisid, lapsed sõid 3 korda päevas, käisid õues, tegelesid õppimisega, nooremad magasid. Esimesed lasteasutuste rajajad ja lasteaednike koolitajad Eestis olid peamiselt sakslastest eraisikud ja seltsid. 1860 Diakonisside Selts asutas Tallinnas lastehoiu asutuse nim ,,väikelaste kool." Mõeldud 6- 10-aastastele lastela ja õpetus toimus kristliku kasvatuse põhimõtete alusel. 1863 asitas sama selts väikelaste õpetajate kooli, kus diakonissidele anti nii teoreetilist kui praktilist koolitust. Osad saadeti Saksamaale omandama kutselise lasteaedniku haridust. Esimene eestalasest kutsega lasteaednik oli L. Rütel, kes asus tööle 1897. 19. saj. avati mitmetes Eesti linnades lastehoide
annaabi.ee 
