raamatuid. 14. UML Objektidiagrammi kõige olulisemad osad? Objektid ja klassid, äkki? 15. Millist infot saame omistada klasside vahelise seose otsale (rollid)? Kas keegi teab? Slaididel on kirjas „Seose otsad ehk rollid“ 16.Mis on seoste normaliseerimine? Kui on seos mitu-mitmele (mida otseselt realiseerida on raske), asendame võimsustiku mitu- ühele seosega. Vt slaididelt näiteid. Kindlasti tuleb osata – Lauseid tõlkida diagrammiks ja vastupidi Mitu-mitmele seoseid normaliseerida
Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR - diagrammiks (esimeste koostajate Hertzsprungi ja Russelli järgi) HR - diagrammi muudab oluliseks see, et ta annab ülevaate tähtede evolutsioonist. On selgunud, et tähe arenedes muutub tema heledus ja värvus ning seega ka tema asukoht diagrammil. Kui täht paikneb diagrammi piirkonnas, kus on palju tähti, on ta järelikult pikaajalises ja stabiilses etapis. Kui täht paikneb hõredas piirkonnas diagrammil, on ta ebastabiilses ja lühiajalises etapis.
1W. Ühikuteks on (dB mw) või (db W). Rohkem levinud on signaali taseme määramine voltides, tingliku 0 nivoo suhtes 1mW võimsuse ja 600 koormuse juures. Väga harva väljendatakse 0 nivoo signaali voolu järgi. PSign=1mV R=600 Madalavoldilistes heliseadmetes on rahvusvaheliselt levinud signaali tase +6cB=1,55V Mitmeastmelistes heliseadmetes ja stuudiotraktides väljendatakse signaali taset ka graafiliselt. Graafilist joonist nim nivoo diagrammiks. Kodutöö: Teostada stuudio helikanali pingenivoode arvutus eelneva näiteülesande järgi. Arvutustulemused koondada kahte tabelisse. Vastavalt neile joonestada nivoodiagramm. arvutusi kontrollida vähemalt kolme kontrolltehtega. U2=70 mV K2=-17dB U4=5V K=63dB Näide1: Võimendi 1 Ku=20 dB =10 x Võimendi 2 Ku=26 dB =20x Näide2: Vastuvõtja tundlikkus on E=-44dB (Uo=0,775V) E=0,775*0,0063=4,9mV Sagedusmoonutusi väljendatakse detsibellides
(Miksike.ee, 2012) 2. Hertzprung-Russelli diagramm Tähtede põhiparameetriteks on heledus ja temperatuur. 1905. a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel, alates klassifikatsiooni korrigeerimisest kuni täheevolutsiooni teooriate loomiseni. Diagrammil torkab silma kõigepealt diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba -- peajada. Sellesse diagrammi kogupindalast vaid sajandiku moodustavasse ribasse on koondunud 90% tähtedest. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) 4
Gravitatsioon hakkab siis galaktikaid üksteise poole tagasi tõmbama, Universum tõmbub kokku, kuni kõik on jälle koos ühes punktis. Viimaks laguneb Universum jõuliselt kokku sissepoole suunatud plahvatuses ehk implosioonis, mida kutsutakse Suureks Kollapsiks. Hubble'i järjestuseks kutsutakse Hubble'i poolt 1925. aastal välja töötatud galaktikate klassifitseerimise süsteemi. Oma graafilisele kujutuse tõttu kutsutakse seda ka helihark- diagrammiks. Hubble'i järjestuses eristatakse galaktikaid esmalt kuju järgi (korrapäratud, elliptilised, spiraalsed ja varbspiraalsed) ning siis individuaalsete omaduste põhjal (näiteks ellipsi kraad või spiraalide arv). Elliptilised galaktikad sorteeritakse selle järgi, kui lamedad nad taevas paistavad. See ei pruugi ega pea sugugi vastatama galaktika tegelikule morfoloogiale. Siis jagatakse galaktika spiraalid kaheks: tavalisteks ja varbseteks, ning neid liigitatakse veel omakorda
Valida sobivad paarid Protsessikeskne lähenemine – Keskendub andmevahetusele erinevate protsesside vahel, Kiirendatud analüüs keskendub – keskendub prototüübide kasutamisele, Objekt-orienteeritud lähenemine – ühendab andmed ja protsessi objektiks, Andmetekeskne lähenemine – Keskendub salvestatud andmete struktuurile Küsimus 5 Graafik, mis näitab andmete liikumist erinevate süsteemiobjektide ja protsesside vahel nimetakse Vali üks: a. Tegevusdiagrammika b. Olemi -Seose diagrammiks c. Andmevoo diagrammiks d. Kommunikatsiooni diagrammiks e. Klassidiagrammiks Küsimus 6 Graafiline kujutus protsessidest, mis koguvad, töötlevad, salvestab ja jaotab andmed erinevate süsteemikomponentide vahel nimetakse Vali üks: a. Loogiliseks mudeliks b. Andmemudeliks c. Protsessimudeliks d. Dünaamiliseks mudeliks Küsimus 7 Infosüsteemi piiride määramiseks kasutatakse – Context diagram, Kõige rohrem detaile näitab – Primitive diagram,
3. Laeva püstuvus Kuid püstuvuse nn. "kujuõlad" arvutatakse eelnevalt funktsioonina veeväljasurvetest kreeninurkadele ning koostatakse KN graafikud või KN tabelid ekspluatatsioonis kasutamiseks. Laeva staatilise püstuvuse õlga GZ suurtel kreeninurkadel ei saa määrata valemiga GZ = GMsin Graafikut, mis näitab püstuvuse õla GZ või püstuvuse momendi GZ sõltuvust kreeninurgast nimetatakse staatilise püstuvuse diagrammiks ehk Reed'i diagrammiks. GZ, m GZ, tm A - B' max max B + A' Joon. 9. Reed'i diagramm Abstsissteljel on kreeninurgad: tüürpoordi (paremale) ja pakpoordi (vasakule). Ordinaatteljel on püstuvuse õlad meetrites või püstuvus- momendid tonn-meetrites. Nimetatakse diagramme ka näiteks: Reed'i
6× 103 kollased 104 valged (3-5)× 104 sinised HertzsprungRusselli diagramm 1905. a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel. Spektriklass - tähespektrite klassifikatsioon, mis on seotud tähtede temperatuuride ja värvidega. Eristatakse seitset peamist spektriklassi. Alates kuumematest ja sinisematest jahedamate ja punasemateni nimetatakse neid O-, B-, A-, F-, G-, K- ja M-spektriklassideks. Edasise täpsustamise huvides jagatakse kõik klassid veel kümneks: näiteks jaguneb G- spektriklass tähtede pinnatemperatuuri langemise suunas alamklassidesse G0, G1, G2, G3 ... G9
Tähtede põhiparameetriteks on heledus ja temperatuur. 1905. a., kui oli mõõdetud küllalt paljude tähtede kaugused, leidis E. Hertzsprung seose spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel, alates klassifikatsiooni korrigeerimisest kuni täheevolutsiooni teooriate loomiseni. Ühe tähe elulugu Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses nii galaktikate sees kui neist väljaspool -- seda näitavad kosmilise raadiokiirguse mõõtmised. Tähti seevastu on vähemalt seni leitud ainult galaktikates või teistes tähesüsteemides (näiteks kerasparvedes väljaspool galaktikaid)
miskit muud, kui Maury kitsaste spektrijoonte tähed (jooned moodustuvad tähe hõredas atmosfääris ,,häireteta"). Peajada tähtede ehk kääbuste spektrijooned seevastu on laienenud, sest suhteliselt tihedas atmosfääris ei saa ergastatud aatomid segamatult kiirada. Naaberosakesed ,,häirivad". Nüüdisajal nimetatakse graafikut, mis kujutab seost tähtede heleduse ja temperatuuri (värvus, spektriklassi) vahel, Hertzsprungi-Russeli diagrammiks. Taeva näivalt heledaimate tähtede HR-diagramm on petlik, sest kaugeid hiidusid näeme vaid tänu nende suurele absoluutsele heledusele, kääbustest aga paistavad meile ainult lähemad. Koostades HR- diagrammi näiteks kuni 15 valgusaasta kaugusel asuvatest tähtedest, leiame sellelt vaid kolm Päikesest kuumemat peajada tähte, ja mitte ühtegi hiidu. Valdav enamik tähtedest on punased kääbused.
Summa kokku 149464
Käibemaks 29 893 5000
Kokku 179 357
0
CANON BJ-30 CANON BJ-33
Spikker Märgistamisel hoia all Ctrl klahvi.
Diagrammiks vali Custom Types>Line Column
on 2 Axes
Series lehelt eemalda
Seda tegevust ja selle lõpptulemust nimetatakse vaba keha diagrammiks. arvutada kasutades nurkkiirendust. 31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid.
Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse termodünaamilise keha oleku muutuse protsessi. Igasuguse tasakaaluolekust kõrvalekalle põhjustab termodünaamilist protsessi. Termodünaamilist protsessi, mis kulgeb niivõrd aeglaselt, et igal aja momendil taastub tasakaaluolukord nimetatakse tasakaalseks Termodünaamiliseks protsessiks. Vastasel juhul on protsess mittetasakaalseks. Tasakaalseid olekuid ja tasakaalseid protsesse saab kujutada olekudiagrammidel graafiliselt. Üheks levinumaks diagrammiks on PV-diagramm. P-rõhk; V-erimaht Mittetasakaalseid protsesse ei saa diagrammil kujutada. Kõik reaalsed protssid, mis toimuvad soojusmootorites on mittetasakaalsed, sest nad toimuvad suure kiirusega. Kõik protssessid jagatakse: 1) Tagastatavad 2) Tagastamatud Tagastatava protssessi üheks eeltingimuseks on termodünaamilise tasakaalu olemasolu. Tagastatavaks nimetatakse protsessi, mis võib kulgeda läbi ühtede ja samade tasakaalu olekute (AI; AII; AIII; AIV jne
ettevõtte kõikide funktsioonide esindajad. Küsimused kes, mis ja kuidas kantakse maatriksile, mis kujutab endast lihtsat kvaliteeditabelit (Oakland 2006:243-244). -põhjus-tagajärg analüüs e. kalaluu Nimetatakse Ishikawa diagrammiks. Uuritavat mõju või juhtumit kujutatakse horisontaalse noole lõpus. Võimalikke põhjusi näidatakse sildistatud nooltena, mis sisenevad peamist põhjust kujutavasse noolde. Ajurünnaku tulemusel taandatakse põhjused väiksematele tasanditele – allpõhjusteks ja allallpõhjusteks (Oakland 2006:233). -probleemipuu
Postanalüütiline (järelanalüüsi) protsess, millest igaüks
vajab käsitlemist iseseisva samanimelise funktsionaalse
allsüsteemina. Igat funktsionaalset allsüsteemi võime
modelleerida sarnaselt (Visioonis kirjeldatud)
terviksüsteemile (kasutades samu või sarnaseid
tehnikaid ja kirjeldamismustreid). Järgnevalt õpetame
funktsionaalse allsüsteemi modelleerimist
Postanalüütilise (Järelanalüüs) allsüsteemi näitel:
Postanalüütiline allsüsteem
Nii nagu Visiooni esimeseks diagrammiks oli
(äri)kasutusjuhtude kontekstidiagramm terviksüsteemi
(Haigla Labor) jaoks, saame sarnase
kontekstidiagrammi teha ka iga funktsionaalse
allsüsteemi jaoks:
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs,
2014
<
Arve b i nimetatakse imaginaararvudeks. Kõigi kompleksarvude hulka tähistame sümboliga C. Märkus 15.1 Igale kompleksarvule z = a + b i vastab üks-üheselt reaalarvude järjestatud paar (a, b), millele omakorda vastab üks-üheselt xy-tasandi punkt A = (a, b). Seega võime kõiki kompleksarve kujutada punktidena koordinaattasandil. Sellist tasandit nimetatakse komplekstasandiks ehk ka Argand'i tasandiks ja joonist selle peal Argand'i diagrammiks. Punkti A (ka tema kohavektorit OA) nimetatakse kompleksarvu z = a + b i geomeetriliseks kujutiseks. Seejuures x-telge nimetatakse reaal- teljeks ning y-telge nimetatakse imaginaarteljeks. 15.3 Kompleksarvu algebraline kuju Definitsioon 15.4 Kompleksarvu z esitusviisi z = a + b i nimetatakse kompleksarvu z algebraliseks (ka Descartes'i) kujuks. 138
annaabi.ee 
