32.TTH-teenus ja TTH-teenuse osutaja + vähemalt 3 ülesannet Töötajate taastusravi Töötajate tervisekontroll ja terviseseisundi hindamine Töötajate nõustamine psühholoogiliselt 33. 34. Tööõnnetus mis on ja kuidas liigitatakse? 35. Töötaja tervisekahjustus või surm, mis juhtus tööülesannet täites. 36. 37. Liigitatakse: Kerge; Raske (kehavigastus või eluohtlik seisund); surmaga lõppenud 38. 39.Kutsehaigused mis on ka kes diagnoosib? 40. Haigus, mille on põhjustanud TKK-ohutegur või töölaad, mille diagnoosib TTH-arst 41. 42.Riiklik järelevalve, mille teostab tööinspektsioon + vähemalt 3 ülesannet Uurib tööõnnetusi, kutsehaigusi Kontrollib töötingimusi Küsitleb, teeb kontrollmõõtmisi, võtab proove, pildistab 43. 44.Tuleohutuse nõuded kuidas tuleohu korral käituda, keda teavitada? teatama viivitamatult häirekeskusele, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning
sotsiaalse heaolu edendamiseks. 14. Mis on töötervishoiuteenus? Töötervishoiuteenus on töötervishoiuspetsialisti tööülesande täitmine, millega ta aitab kaasa töötaja tervisele ohutu keskkonna loomisele, tööga seotud haigestumiste ennetamisele ning töötaja tervise ja töövõime edendamisele. 16. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Töötervishoiuarst diagnoosib kutsehaiguse, tööajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde ning kutsehaigestumise korral teatab tema kirjalikult diagnoosi tööandjale, Tööinspektsiooni asutusele ning töötaja sinna suunanud arstile. 18. Kes diagnoosib kutsehaiguse? Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst. 20. Mis on töökeskkonnanõukogu? Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus
külmetamised, stress, sage seksuaalpartnerite vahetus, ülemäärane või ebapiisav intiimhügieen, hormonaalsed muutused, oraal- ja anaalseks. Bakteriaalne vaginoos ise ei ole suguliselt leviv seisund ja esineb vaid naistel. Sümptomid Bakeriaalne vaginoos võib kulgeda kaebusteta. Enamasti esineb siiski rohkenenud hallikas ebameeldiva lõhnaga voolus. Voolusel on spetsiifiline kalalõhn, mis eriti tugevneb vahekorrajärgselt. Väsimus Diagnoos Arst diagnoosib haiguse iseloomuliku vooluse, lõhnatesti ja tupest võetud analüüsi alusel. Arst võib määrata indikaatorpaberi alusel tupe keskkonna happesust, mis bakteriaalse vaginoosi korral on kaldunud aluselisuse suunas. Ravivõimalused Raviks kasutatakse, kas suukaudsete tablettidena või tupekreemi näol. Ravi kestab tavaliselt 7 päeva. Ravida on vajalik ka siis kui vaevusi ei esine, sest bakteriaalne vaginoos
• Noored täiskasvanud kõige sagedamini seksuaalvahekorra käigus või lihtsalt ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, voodipesuga • Seda kõike soodustab soe keskkond ja kehalõhnad • Kokkupuude haige inimese poolt saastatud esemetega Ennetamine • Raske ennetada kui keegi lähedastest on nakatunud • Isiklik kaitse • Isiklike tarbeesemete kasutamine • Kontakti vältimine nakatuga Ravi • Diagnoosib ja ravib perearst • Käsimüügiravimid apteegis (salvid) • Ravimit manustatakse kogu kehale (v.a pea) üks kord päevas. Selle aja jooksul ei tohi ennast pesta ja tuleb vältida higistamist • Ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja konkaktseid üheaegselt • Rõivad ja voodipesu tuleb vahetada ravi alustamisel ja pärast ravi lõpetamist • Sügelishaigete ravimiseks kasutatakse väävlisalvi, kontaktseid võib ravida ühekordselt manustatavate Küsimused
Autodiagnostiku töö sisuks on autode tehnoseisundi diagnoosimine (pidurid, käikukast, elektroonika, kliimaseadmed jne). Tema tuleb siis appi, kui auto tehnilise ülevaatuse jaoks vajalikud tavameetodid on ära kasutatud. Diagnoositestrid ja süsteemid näitavad, et auto on korras, ent ometi esineb probleeme ja tõrkeid. Autodiagnostik teab ja tunneb auto kõikide süsteemide ehitust ja tööpõhimõtet. Ta mõõdab kõiki elektrilisi signaale, diagnoosib süsteemide ja selle üksikute seadiste seisukorda, sooritab vajalikud kontrolltestid ja avastab ka selliseid varjatuid rikkeid, mida enesediagnoosisüsteem ei avasta. Autodiagnostikuks võivad pürgida autolukksepad, -elektrikud, aga ka varem autondust õppinud. Autodiagnostiku töös on lisaks vajalik diagnostikaseadmete ja -stendide ning mõõteriistade kasutamise oskus auto tehnoseisundi määramiseks. Kutsealal töötajad peavad ennast pidevalt täiendama, et olla
10. Mis on töötervishoiuteenus? Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele 12. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Perearst pakub ravi muude haiguste korral, töötervishoiuarst on seotud inimeste tööga, ta diagnoosib kutsehaiguse, teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta 14. Kes diagnoosib kutsehaiguse? töötervishoiuarst 16. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. 17. Kes viib läbi ettevõttes riskianalüüsi?
14 Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? ? , , . 15 Kes diagnoosib kutsehaiguse? . ? (töötervishoiuarst), 16 Mis on riskianalüüs? Kellele ta on vajalik ja milleks? ? ? - , . , , ,
Elab sügavalt läbi solvumisi,äärmiselt tundlik,unistav,mõtisklev,tasakaalutu Sangviinik(kr.Sanguis)-veri-keevavereline.Lõbusaloomuline,seltskondlik,elava käitumisega,kiired liigutused,pealiskaudsed,püsimatud. Flegmaatik(kr.Phlegma)-lima-tuim,loid.Aeglase mõtlemisega,ei armasta muutusi,väga usaldusväärne,ustavad,kannatlikud. Psühholoog-on inimene kes rakendab ,õpetab ja uurib psühholoogiat ja tegeleb normaalse ja terve inimesega Psühhaater-on arst , kes diagnoosib kõrvale kalduvaid inimesi Psüühhopaat-inimesed , kelle jaoks ei kehti sotsiaalsed reeglid.Käitub vägivaldselt ja tundetult teiste inimeste suhtes. INIMESE ARENG Inimese areng tähendab süstemaatilisi muutsui munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani.Arengupsühholoogia uurib,kuidas need muutused toimuvad. Inimese käitumist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka keskkond. Fenotüüp- põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab , millised on tema seesmised
14 Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Töötervishoiuarst võib kindlaks määrata isiku tervisliku seisundi konkreetse töökoha jätkamise võimaluse seisukohast ning anda ebarahuldava terviseseisundi korral sobiva meditsiinilise dokumendi töövõimetuse võimatuse kohta ning perearst on multidistsiplinaarne kõrgelt kvalifitseeritud spetsialist, kes pakub igat esmatasandi arstiabi vanuseni. 15 Kes diagnoosib kutsehaiguse? Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed tema praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. 16 Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise ...esimese.. (mitmenda) kuu jooksul 17 Naistele ja meestele peab olema eraldi tualettruumid. Naistele ja meestele peavad võimalusel olema eraldi tualettruumid
Loomaarst Mis töö see on? Loomaarstide ja veterinaartöötajate töö peaeesmärk on loomade tervise ja heaolu kaitse ning inimeste tervise kaitse läbi toiduohutuse. Loomaarst on kõrgharidusega spetsialist, kes diagnoosib ja ravib loomade haigusi ning tegeleb profülaktikaga. Ta ravib loomade haavu, asetab paika murdunud luid, opereerib, määrab ravimeid ja vaktsineerib loomi haiguste vastu. Samuti nõustab loomaarst loomade omanikke loomade eest hoolitsemisel ja söötmisel ning kontrollib farmide veterinaarsanitaarset olukorda. Tavapäraselt on loomaarstid spetsialiseerunud kas väike- või suurloomaarstiks. Väikeloomaarst töötab lemmikloomadega (kassid, koerad, hamstrid, merisead, küülikud,
töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest? See tööandja kes korraldab töid 13 Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. Vali üks: Tõene 14 Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Teeb tervisekontrolli riskianalüüsi alusel 15 Kes diagnoosib kutsehaiguse? Töötervishoiuarst 16 Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul 17 Naistele ja meestele peab olema eraldi tualettruumid. Vali üks: Väär 18 Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? Vali üks: c. Kohe ettevõtte alustamisel 1 Kui kaua säilitab kasutaja riskianalüüsi protokolli
Ühel inimesel kümnest B- hepatiit aga ei kao ning tal kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Need inimesed on nakkusohtlikud. Krooniline B-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise ja maks ei tööta enam korralikult. Samuti võib lõpuks areneda välja maksavähk. Teistel haigestunutel võib viirus organismi alles jääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neil haigusnähte ei ilmne, kuid nad on viirusekandjad ja seega nakkusohtlikud. B-hepatiiti diagnoosib arst vereanalüüside ja haigusnähtude põhjal. Arst võib teha ka lisaanalüüse, et määrata kindlaks maksakahjustuse ulatus. B-hepatiidi diagnoosi kinnitavad ja haiguse raviga tegelevad gastroenteroloogid ja infektsionistid (nakkushaiguste ainult sümptomeid. Kroonilise B-hepatiidi ravis kasutatakse viirusevastaseid ravimeid ning ravi eesmärk on vähendada maksapõletiku või kahjustuse ulatust. B- hepatiidi vastu saab lasta end vaktsineerida.
punased. SUU Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku. SÜDA JA VERERINGE Alkoholisõltlastest pooled surevad südame- ja veresoonhaiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on: südamelihase kahjustus – süda laieneb, sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib. südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas
tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. Vali üks: Tõene ÕIGE Väär 14 Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Perearst ei tea töötingimusi aga töötervishoiuarst seob probleemi töökeskkonnaga ja teeb ettepanekuid tööandjale, et muuta keskkond paremaks 15 Kes diagnoosib kutsehaiguse? Töötervishoiuarst 16 Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese (mitmenda) kuu jooksul 17 Naistele ja meestele peab olema eraldi tualettruumid. Vali üks: Tõene ÕIGE Väär 18 Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? Vali üks: a. Kui tegu on vaid ohtliku tööga nagu ehitus, keemialabor jne b
tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. Vali üks: 2 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas Tõene 14 Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Perearst ei külasta töökohta. 15 Kes diagnoosib kutsehaiguse? Töötervishoiuarst 16 Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese (mitmenda) kuu jooksul 17 Naistele ja meestele peab olema eraldi tualettruumid. Vali üks: Väär 18 Millal peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi? Vali üks: c. Kohe ettevõtte alustamisel 1 Kui kaua säilitab kasutaja riskianalüüsi protokolli? 9
14. Mis on töötervishoiuteenus? Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. 16. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Perearst ei külasta töökohta. 18. Kes diagnoosib kutsehaiguse? töötervishoiuarst 20. Mis on töökeskkonnanõukogu? Töökeskkonnanõukogu tuleb moodustada ettevõtetes, kus on 50 või enam töötajat. Töökeskkonnanõukogu on ettevõttesisene institutsioon, milles on võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajad ning selles lahendatakse töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Kemikaaliseadus 22. Mille alusel kemikaali identifitseeritakse? 2
Võiks lausa öelda, et on vähe nii hästi varustatud väikeloomakliinikuid ja EMÜ-s on parim suurloomadele mõeldud kiinik Eestis. Eesti Maaülikooli kliinikus on näiteks lähiriikide ainus magnetresonantstomograafia (MRT) tegemise võimalus. Tegu on masinaga, mille abil saab uurida pehmeid kudesid, erinevalt röngtenist, kus uurimisobjektiks on vaid luustik. Kuid siiski, alustaks algusest. Kõigepealt kes on loomaarst ehk veterinaar? Tegu on kürgharidusega spetsialistiga, kes diagnoosib ja ravib loomade haigusi ja tegeleb profülaktikaga. Töö peaeesmärk on loomade tervise ja heaolu kaitse ning inimeste kaitse läbi toiduohutuse. Töö sisuks on üldine tervishoid, nagu vaktsineerimine, kontrollid ja küünte lõikamine, opereerimine, ravimite määramine. Lisaks on loomaarstil vajalik inimesi nõustada loomade heaolu, söötmise ja isegi koolituse osas ja mõnikord tuleb kontrollida ka farmide veterinaarsanitaarseid olukordi.
distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanutega on selline laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. Teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud. Reeglina esineb tal mõtlemisprotsesside kahjustust ning teistest lastest sagedamini kehalise ja kõne arengu häireid. Sageli kaasnevad lugemisraskus ja muud õpihäired. (7) 4. Diagnoosimine/ ravivõimalused Hüperaktiivsuse diagnoosib lastepsühhiaater koostöös teiste erialaspetsialistidega, uurides last põhjalikult, sest paljud lapseeas esinevad psüühikahäired sarnanevad hüperaktiivsusega. Haigusega on tegemist sellisel juhul, kui sümptomid on tugevad, kestavad kaua, esinevad mitmes keskkonnas (nt kool, kodu, sõpruskond), halvendavad tegutsemisvõimet ja põhjustavad lapsele muid probleeme. (Jegorova, Veisson 2009). Ravisse on väga oluline kaasata laps ise, tema vanemad ja õed-vennad, arst, kooli- või
nakkushaigust, allergiat või mürgistust. 4)Füsioloogilised-on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. 10. Kutsehaigus. on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. On ametlik loetelu.Neid diagnoosib vaid töötervishoiu arst. Kui perearst kahtlustab inimesel kutsehaigust, suunab ta inimese töötervishoiuarsti juurde. 11. Mis on tööõnnetus, näiteid. on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. 12. Töötaja ravikindlustus. 1)Tööandja tasub töötaja brutopalga kuumääralt 33% ulatuses
(1) Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst: 1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt seletuskirja töötaja tööolude
puhul.Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, ootamata arsti teatise saamist. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid. KUTSEHAIGUS Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. OHUTUSJUHEND KORISTAJALE Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: 6 - liikumistee eritasapinnalisus (oht komistada, kukkuda); - libastumine või kukkumine määrdunud või märjal põrandal; - elektrilöök (kasutatavatelt elektriseadmetelt).
tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. 6. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Töötervishoiuarst töötab töötervishoiuametis. 7. Kes diagnoosib kutsehaiguse? Töötervishoiuarst 8. Mis on töökeskkonnanõukogu? Töökeskkonnanõukogu on tööanda ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. 9. Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? Jah 10
Eesti Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on defineeritud järgmiselt: • tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus; Kutsehaigus ( occupational diseases ) • on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töölaad; • kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. • Reeglina areneb kutsehaigus aeglaselt 5−8 aasta jooksul toiminud töökeskkonna ohutegurite toimel (v.a ägedad haigused). Kutsehaigust diagnoosib töötervishoiuarst. Selleks nõuab ta tööandjalt/telt töötaja endiste tervisekontrollide andmed ja töökohtade riskianalüüsi andmed, töötajalt väljavõtte tervisekaardist. Kutsehaigusest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarstile suunanud arstile. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud
ergonoomi (edaspidi töötervishoiuspetsialist) tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? töötervisehoiu arst ei ravi, vaid suunab ravile, perearst aga on see kellele võib see suunamine aset leida, ning kes edasi tegeleb. Kes diagnoosib kutsehaiguse? töötervishoiuarst Kemikaliseadus Mis on kemikaali käitlemine? Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Mis on ohtlik kemikaal ja ettevõte? Ohtlik kemikaal on kemikaali ohutuskaardi järgi ohtlikuks klassifitseeritud kemikaal Ohtlik on ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaal
Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Mille poolest erineb töötervishoiuarst perearstist? Perearst ei külasta töökohti ning töötervishoiuarst töötab töötervishoiuametis. Kes diagnoosib kutsehaiguse? Töötervishoiuarst · Kemikaliseadus Mis on kemikaali käitlemine? Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Mis on ohtlik kemikaal ja ettevõte? samaaegselt käideldavad kemikaalid on kõik ohtlikud kemikaalid, mille asukohtade vahemaad ettevõttes osutuvad tulenevalt riskianalüüsist ebapiisavaks selleks, et suurõnnetuse korral
KUTSEHAIGESTUMINE Tööga seotuvad haigused on kutsehaigused või tööst põhjustatud haigused. Kutsehaigus on haigus mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegurid(eraldi määrus). Kutsehaigus on tavaliselt kroonilise kuluga ja järk-järgult progreseeruv haigusprotsess. TÖÖKESKKOND Tavaliselt kujuneb kutehaigus aja möödudes. Kutsehaigust peab diagnoosima iga töötervishoiu arst, kui neil puudub vastav sisseseade ja tegelikult diagnoosib kutsehaigusi Põhja-Eesti reginaalhaigla töötervishoiu- ja kutsehaigustekeskus. Uurine on analoogne tööõnnetuste uurimisega. Ja ka tööandja peab uurima kutsehaiguestumist. ESMAABI KORRALDAMINE ETTEVÕTTES See on valdkond mille peab ettevõtja enda jaoks väga hoolikalt läbi mõtlema, sest sellest sõltub töötaja elu ja edasine tervis ja tööandja enda meelerahu. Sest kui seda ei suudeta võib lõppeda asi kriminaal kuriteoga. Alustama peaks esmaabi vahendte muretsemisest
nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötaja tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiarst, kes teavitab sellest tööandjat ja töötajat kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 5 päeva jooksul. Loe kindlasti läbi! 10. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ja registreerimine ( TTOS§24) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja niing milles hääleõigusega peab olema töökeskkonnavolinik, selle puudmisel töötajate usaldusisik
Wölfli veetis raskete vaimuhäirete tõttu pika aja oma elust psühhiaatriahaigla üksikkongis ning produtseeris üle tuhande joonistuse ja muusikalise kompositsiooni. Enamik tema säilinud töödest ei kuulu praegu mitte autsaiderite kunsti kollektsioonidesse, vaid Berni Kunstimuuseumile). Piisavalt tuntud on ka kunstiajaloolase ja psühhiaatri Hans Prinzhorni raamat "Bildnerei der Geisteskranken", (1921), milles Prinzhorn diagnoosib ja analüüsib vaimuhaigust haigete loomingu põhjal. Sama tuntud on ka Prinzhorni loodud kunstikollektsioon Heidelbergis (kogu asub Heidelbergi ülikooli psühhiaatria kliinikus). Need kaks raamatut tekitasid toona furoori peamiselt kunstiringkondades (Max Ernst, André Breton jt. sürrealistid, Jean Dubuffet), tollane ametlik psühhiaatria aga keeldus raamatuid tähele panemast. Tänapäeval on mitmeid nimekaid psühhiaatreid (kunstnikest rääkimata), kes
nähtavad 0,51 cm pikkuste vaoharjataoliste kõrgendikena. Emane sügelislest muneb sügeliskäiku munad, millest umbes 3 nädala pärast arenevad täiskasvanud lestad. Sügeliskäikude leidmist hõlbustab naha määrimine jooditinktuuriga. Infektsiooni lisandumisel on nahal mädavillikesed ja pruunikasrohekad koorikud. Viimaste esinemine küünarliigeste sirutuspinna nahal on kaua kestnud haiguse tunnus. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi käsimüügist retseptita. Ravimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ravimit manustatakse kogu kehale (v.a peapiirkond täiskasvanutel); 2) ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja kontaktseid üheaegselt (sõltumata kehalööbe esinemisest); 3) rõivad ja voodipesu tuleb vahetada ravi alustamisel ja pärast ravi lõpetamist; 4) sügelishaigete
Sokiasend: asteta kannatanu lamama, tõsta jalad kõrgemale südame tasapinnalt, kata kannatanu soojalt, rahusta teda ja kutsu 112. Kokkuvõte Minu kindel veendumus on, et kõik, kes puutuvad oma töös kokku väikelastega, peavad oskama ka ootamatutes olukordades osutada esmaabi. Me keegi ei tea kunagi ette, mis võib juhtuda ja just kiirest ning pädevast reageerimisest võib sõltuda kellegi elu. Köha, nohu, muud viirushaigused ning külmetused diagnoosib perearst, kuid vältimatu abi osutamine kriisiolukorras on igaühe kohustus ja parim oleks, kui suudad seda teha, tuginedes oma oskustele ja teadmistele. Kasutatud kirjandus Sinisalu, V. (2010). Vältimatu abi käsiraamat. Eesti Arst. Pärn, M. (2007). Lapsehoidja käsiraamat. Perekasvatuse Instituut. Mere, E. (2002). Lapse tervise ABC. Pere ja kodu kirjastus.
(Alkohol minu kehas, 22.12.2010) 3.3.3 Süda ja vereringe Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on · südamelihase kahjustus süda laieneb, sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib; · südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; · kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata
polüneuropaatiad; 60) muud keemilised ohutegurid, mida ei ole esitatud punktides 159, kuid mis võivad põhjustada haigestumist. (2) Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. (3) Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. (4) Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (5) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Selleks nõuab töötervishoiuarst: 1) tööandjalt (tööandjatelt) töötaja eelnevate tervisekontrollide otsused ja käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Kui töötamine hõlmab perioodi enne käesoleva seaduse jõustumist, nõuab ta tööandjalt
Respiratoorsed kutsehaigused ja kasvajad Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Kutsenahahaigused ja kasvajad Töökeskkonna keemilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused Tööga seotud haigused- Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Tööst põhjustatud haigust diagnoosib töötervishoiuarst. Alaealiste töötingimused ja nõuded- EI TOHI alla 18aastastel lubada teha tööd: · mis pole neile füüsiliselt või vaimselt jõukohane; · mille käigus nad puutuvad kokku mürgiste või kantserogeensete ainetega; · mille käigus nad puutuvad kokku kiirgusega; · mis toimub suures kuumuses, müras või vibratsioonikeskkonnas; · mis sisaldab riske, mida nad tõenäoliselt ei tunneta või ei oska vältida, sest neil
Kutsehaigus (erinevatest ohuteguritest põhjustatud pikaajalise protsessi haigus) Haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelu nimetatud TKK-ohutegur või töölaad Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus (pikaajalise tegevuse käigus, aasta või rohkem) Tööst põhjustatud haigus on TKK ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks Kutsehaiguse diagnoosib TTH-arst Kutsehaigusest tuleb teavitada Tööinspektsiooni Riiklik järelvalve Teostab Tööinspektsioon TTH- teenuste ja TTH- teenuse osutajate üle Terviseamet Isikukaitsevahendite turujärelvalvet teostab Tarbijakaitseamet ja Tööinspektsioon Tööinspektsioon on ülesannete täitminsekl sõltumatu ja otsuste tegemisel erapooletu Elektriohutusega tegeleb tehnilise järelvalveamet. Tuleohutust kontrollib päästeamet. Tööinspektori ülesanded
juba väikesed alkoholiannu-sed tekitavad mürgitusseisundi. Süda ja vereringe Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on südamelihase kahjustus süda laieneb, sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib; südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust,
SUU Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku. SÜDA JA VERERINGE Alkoholisõltlastest pooled surevad südame- ja veresoonhaiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on: · südamelihase kahjustus süda laieneb, sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib. · südame rütmihäired alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. · kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost,
Töötajate hindamise süsteemi loomine ja hindamise korraldamine. Küsitluste ja arvamusuuringute läbiviimine. Personaliarvestuse korraldamine. Töösuhete korraldamine (kohtumised ametiühingute ja organisatsiooni esindajate vahel, töövaidluste lahendamine jne). Töötajate koolituse korraldamine. Töökaitse ja tervishoialase töö korraldamine. Personalijuhtidel teiste juhtide suhtes täita 3 rolli: Nõuandja ja konsultant kogub sisemise konsultandina infot, diagnoosib probleeme, valmistab ette lahendusi, assisteerib ja juhendab teisi juhte personaliga seotud probleemide lahendamisel. Liini- ja staabijuhi suhe selle rolli korral peaks olema nagu professionaalse konsultandi ja kliendi suhe. Teenindaja tsentraliseeritud staap pakub liinijuhtidele teenuseid, mis on efektiivsemad just allüksustesse hajutamata personali värbamine, orientatsiooni eesmärgil läbiviidav treening ja personaliarvestuse pidamine.
talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele ja kehale. Vaid väga harva esineb sügelisi näo või pea piirkonnas. Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. Lööbe väljanägemine võib muutuda, kui kaasub bakteriaalne infektsioon või kui on kasutatud paikseid hormone. Mõnikord võib nahal näha ka hallikas-pruune, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke. Sügelisi diagnoosib ja ravib perearst. Sügelistevastaseid ravimeid on võimalik osta ka apteegi käsimüügist retseptita. Ravimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ravimit manustatakse kogu kehale (v.a peapiirkond täiskasvanutel); 2) ravida tuleb kõiki perekonnaliikmeid ja kontaktseid üheaegselt (sõltumata kehalööbe esinemisest); 3) rõivad ja voodipesu tuleb vahetada ravi alustamisel ja pärast ravi lõpetamist; 4) sügelishaigete ravimiseks kasutatakse
See näitab, et patsient ei suuda oma haiguse põhjusi kontrolli all hoida. Tänapäeval oskab hambaarst või suuhügienist kaariesesse haigestumise riski ja põhjusi küsitluse põhjal hinnata ning koostöös patsiendiga kaariesehaigust hambasõbraliku käitumisega hallata. Patsient peab mõistma, et hamba kõvakoe mineraalainevahetus on loomulik looduslik protsess, mille kulgu on temal endal tervisliku käitumisega vajalik kontrollida. Hambaarst diagnoosib kõvakoe kaariesekahjustusi visuaalse ja radioloogilise leiu põhjal. Röntgenpildilt on hammaste kontaktpindadelt alanud kahjustused näha aastaid varem võrreldes ainult silmaga vaatluses leitavale. Diagnoosimisel võib tehniliste abivahenditena kasutada ka optilist läbivalgustamist või laseraparatuuri. Haigestumise riski hindamiseks kasutatakse dieedianalüüsi ja vajadusel süljeteste. Anamneesis selgub tavalisimaks haiguse
Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. Tööst põhjustatud haigestumisest teatabtöötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Tööinspektsiooni, esitades järgmised andmed:
1. 07. 2003] [Paragrahvi 23 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 23. Kutsehaigus ja muu tööga seotud haigestumine (1) Kutsehaigus on töökeskkonna ohutegurist või töö laadist põhjustatud tervisekahjustus, mis on kantud kutsehaiguste loetelusse. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega. (2) Töötajal kutsehaigust või muud tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. (3) Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst, kes kogub selleks andmed töötaja praeguste ja varasemate tööolude ja töö laadi kohta. (4) Tööandja registreerib kõik kutsehaigusjuhud ja muud tööst põhjustatud haigestumised ning teeb sellekohased andmed kättesaadavaks töökeskkonnaspetsialistile, töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmetele ja töötajate usaldusisikule ning teavitab nendest Tööinspektsiooni kohalikku asutust.
Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister Tööga seotud haigus on kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Tööst põhjustatud haigus on töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks. Töötajal tööga seotud haigust kahtlustav arst saadab töötaja töötervishoiuarsti juurde. Kutsehaiguse diagnoosib töötervishoiuarst Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile. Tööst põhjustatud haigestumisest teatab töötervishoiuarst kirjalikult hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist tööandjale ja Tööinspektsiooni, esitades järgmised andmed:
▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib tik – kontrollimatu motoorne liigutus, häälitsus, viitavad emotsionaalsetele probleemidele varastamine kuni 4-eluaastani tuleneb südametunnistuse puudumisest, arusaamast, et kõik kuulub talle tüdrukutel tavaliselt esineb foobiaid rohkem kui poistel, foobiad olenevad vanusest ja tihti kaovad 20.10 Astra Schults - Sotsialiseerimine õppimine – ◦ Pavlovi koer, condition reflex, koer suudab seostada kella tiksumise toiduga, refleksetoorne
kultuurinorm Normaalne on see, mida esineb kõige rohkem statistiline norm Psüühikahäirete kontekstis lähtutakse mingil määral kõikidest nendest normidest, kuid mitte üksikuna, vaid koosesinevalt 107. Mida tähendab mõiste psüühikahäire? Psüühikahäire on see, mis häirib inimest, teeb raskeks või võimatuks tema töö- ja vabaaja tegevuse, on harvaesinev, keskmisest tunduvalt erinev ning rikub kultuuri ja isiklikke norme. Psüühikahäireid diagnoosib ainult arst (psühhiaater) ning selleks kasutatakse kindlaid kriteeriume (mis on kirjas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis). 108. Millal hakkas psüühikahäiretega tegelema arstiteadus? Alates 18. sajandist hakkas psüühikahäiretega tegelema arstiteadus. Tänapäeval arvatakse, et psüühikahäirete puhul on tegemist püsivalt olemasoleva eelsoodumuse ja momendil mõjuvate stressoritega. Psüühikahäire avaldumiseks on vajalik mõlema teguri koosmõju. 109
filosoof on kui grammatik, kes paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 17. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“ 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited
Kasvuhormoonide kasutamine loomadel on Euroopa Liidus keelatud. Veterinaarravimid on jaotatud kolme kategooriasse: 1) retseptiravimid, mis väljastatakse apteegist ainult veterinaararsti ehk loomaarsti retsepti alusel; 2) käsimüügiravimid, mis väljastatakse apteegist ilma retseptita; 3) ravimsöödad, mis valmistatakse/väljastatakse veterinaararsti retsepti alusel. Haigestunud loomast teavitab loomapidaja veterinaararsti, kes diagnoosib haiguse ja määrab vajaliku raviskeemi. · MRL on antud ravimi jäägi maksimaalne sisaldus loomses toitaines (mg/kg; g/kg), mis on vastavalt EL seadustele lubatav. · Saastumine veterinaarravimite jääkidega säilib toidu töötlemise protsessides, seega on ohustatud ka valmistoidud nendest. Paljudele preparaatidele on kehtestatud ajaline limiit, mis peab mööduma pärast preparaadi manustamist, et loomalt saadav toodang (liha, piim) oleks inimese tervisele ohutu.
15. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! Terapeudi juured lähtuvad L.Wittgensteini hilistest töödest. Ta jaoks on filosoofia „võitlus nõiduslummusega, millesse meie aru meie keele mõjul satub“ . Filosoofia eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“– näidata haigele mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui haigust“, kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest tagasi igapäevasesse kasutusse“ ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkide tarvis“. Filosoofia tulemuseks on „ühe või teise mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“. Tänapäeval võib sellise Wittgensteinist lähtuva metafilosooflise kontseptsiooni toetajateks pidada näiteks John McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi
Halligan jt (1997): on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises. ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud - põhjuseks vigane mõttearendus Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia Biopsühhosotsiaalne mudel Bioloogilised põhjused kaasasündinud + eluviis Psühholoogilised tegurid isiksus + tegurid Sotsiaalsed tegurid väärtused Stress-diatees mudel soodumus ehk diatees ja momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress Diagnoosimine Diagnoosib psühhiaater, aga psühholoog peab ka oskama. Patsiendiga tehakse intervjuu Iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom Oluline on sümptomite ilmenemise algus (kaua haigus on kestnud), kas enne seda juhtus midagi ebatavalist jne Sümptomid kokku moodustavad häire (nt depressioon) Vaimsete häirete klassifitseerimine Kogemuse põhjal on sagedamini koos esinevad sümptomid koondatud häireteks. Diagnoositakse rahvusvaheliste klassifikatsioonide alusel, DSM-V ja RHK-10.
Halligan jt (1997): on selgunud, et probleem on ajus motoorse piirkonna mitteaktiveerumises. ebanormaalne käitumismuster võib olla õpitud - põhjuseks vigane mõttearendus Ravi: kognitiiv-käitumuslik teraapia Biopsühhosotsiaalne mudel Bioloogilised põhjused – kaasasündinud + eluviis Psühholoogilised tegurid – isiksus + tegurid Sotsiaalsed tegurid – väärtused Stress-diatees mudel soodumus ehk diatees ja momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress Diagnoosimine Diagnoosib psühhiaater, aga psühholoog peab ka oskama. Patsiendiga tehakse intervjuu Iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom Oluline on sümptomite ilmenemise algus (kaua haigus on kestnud), kas enne seda juhtus midagi ebatavalist jne Sümptomid kokku moodustavad häire (nt depressioon) Vaimsete häirete klassifitseerimine Kogemuse põhjal on sagedamini koos esinevad sümptomid koondatud häireteks. Diagnoositakse rahvusvaheliste klassifikatsioonide alusel, DSM-V ja RHK-10.
mõju see avaldab kahju tekitaja vastutuse alustele ja ulatusele? A-l oli peaajuoperatsioon. Kaks nädalat hiljem B lööb teda. A sureb ära. Kas B vastutab A surma põhjustamise eest? Kahju tekitaja peab võtma kannatanut sellisena, nagu ta on. Põhjuslik seos loetakse eksisteerivaks, kui kahju tekitajal oli vähemalt mingisugune kahjustus ette näha. Kaotatud võimaluse kompenseerimine. Näide: A läheb haiglasse jalavalu tõttu, arst diagnoosib valu põhjuse valesti. A jalg tuleb amputeerida. Kui on kindlaks tehtud, et olid võimalused, et juhul kui oleks haigus diagnoositud õigesti, oleks A-l jalg alles jäänud. Kuidas kompenseerida? Kompensatsiooni väljamõistmine tõenäosuse alusel. Kui haiguse õigeaegse diagnoosimise korral oleks jalg alles jäänud 50%-lise tõenäosusega. Peaks leidma kahjuhüvitise suuruse, mis oleks isikule välja mõistetud siis, kui ta oleks kellegi