20. sajandi heliloojad
1945 sai
ta USA kodakondsuse ja elas seal kuni oma surmani. 1962. aastal toimus tema ainuke
visiit kodumaale seoses kontsertidega Sankt-Peterburgis. Kuigi Stravinski ei naasnud
kunagi lõplikult Venemaale, jäi ta hingelt venelaseks.
1959 anti Stravinskile Léonie Sonningi muusikaauhind, mis on Taani kõrgeim
muusika-alane tunnustus.
Stravinski suri 88-aastasena New Yorgis, ta on maetud Veneetsiasse San Michele
kalmistusaarele, mitte kaugele tema pikaajalise kaastöötaja Diagilevi hauast.
Tal on oma täht Hollywoodi Walk of Fame'il ja talle anti postuumselt Grammy
elutööauhind aastal 1987.
Stravinski oli maailmainimene, elas-esines väga paljudes erinevates maailma
paikades. Ta jõudis ka Eestisse: 1937 juhatas ta Estonia teatris enda ja Pjotr
Tsaikovski muusikat.
Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline.
Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline.