plastmassist läätse kvaliteet võrreldes klaasiga ei ole kaugelti mitte nii hea. Objektiivi lahutusvõime on üks tähtsamaid parameetreid, sest enamikel juhtudel on vajalik, et kujutisel oleks võimalik eraldada võimalikult palju detaile. Objektiivi lahutusvõimet väljendatakse joonte arvuga kujutise ühe millimeetri kohta. Lahutusvõime ei sõltu ainult objektiivi kvaliteedist, vaid ka valitud diafragmaarvust ja filmimaterjali omadustest. Lahutusvõime praktiliseks mõõtmiseks kasutatakse vastavaid testtabeleid. Kuigi teoreetiliselt objektiivi lahutusvõime väheneb, kui vähendame suhtelist ava, pole see praktikas aga siiski mitte nii. Asi on nimelt selles, et mistahes optilisel süsteemil on teatud optilised moonutused, mis vähendavad objektiivi eraldusvõimet. Optilised moonutused on aga vähendatavad diafragmeerimise abil. Nii ongi tänased objektiivid
Mõne diafragma seademehhanism on blokeeritud päästikuga ja nupule vajutamisel muutub diafragma ava vedru abita. Projektsiooniobjektiividel (välja arvatud reproduktsiooniobjektiivid) diafragma puudub. Säriaeg on säriuskestus, ajavahemik, mille kestel valguskiired mõjuvad fotomaterjali valgustundliku kihi mingile osale, andes talle vajaliku särituse. Säriaeg sõltub võtteobjekti valgustatusest (heledusest), kasutatava fotomaterjali valgustundlikkusest ja objektiivi diafragmaarvust (säriarv). Pildistamisel valgusfiltriga, mille tegur on q, tuleb ka säriaega suurendada q korda. Säriaja arvväärtus määratakse sellekohaste tabelite või särimõõdiku abil. Säritamisel ei kasva ega kahane valgustundliku kihi punktide valgustatus hetkeliselt (hüppeliselt), vaid järk-järgult, sest katiku avanemiseks ja sulgumiseks on vajalik teatav aeg. Absoluutne säriaeg on ajavahemik säritamise algusest säritamise lõpuni. Efektiivne säriaeg on
Inimese silm kõige täpsem 1/1000, fotofilm 1/200, paber 1/50 tekivad kaod. Väiksema tundlikkusega annab edasi paremini toone, suuremaga on kontrastsem. 100 v 200 ASA on kõige paremad. Säriaeg on ajavahemik, mille kestel valguskiired mõjuvad fotomaterjali valgustundliku kihi mingile osale, andes talle vajaliku särituse. Säritus sõltub võtteobjekti valgustatusest, kasutatava fotomaterjali valgustundlikkusest ja objektiivi diafragmaarvust. Pildistamisel valgusfiltriga, mille tegud on q, tuleb ka säriaega suurendada q korda. Säriaja arvväärtus määratakse sellekohaste tabelite või särimõõdiku abil. Säritamisel ei kasva ega kahane valgustundliku kihi punktide valgustatus hetkeliselt, vaid järk-järgult, sest katiku avamiseks ja sulgemiseks on vajalik teatav aeg. Sellepärast kasutatakse absoluutse ja efektiivse säriaja mõisteid. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab
annaabi.ee 
