Kreeka poliitiline ajalugu
drahmi) põhinev oligarhia, mis piiras kodanikkonna u. 9000 mehega, jättes u.12000
senist kodanikku poliitilistest õigustest ilma. Ateena demokraatia periood oli sellega läbi
saanud ja Kreeka linnriigid alistatud senisest kindlamalt Makedoonia ülemvõimule.
48
Diadohhide sõjad.
Aleksander Suure surmale järgnenud nelja aastakümne jooksul sõdisid tema väejuhid
tuntud ajaloos diadohhidena (järglastena) ja hiljem nende pojad (nn epigoonid)
peaaegu lakkamatult eelkäija pärandi pärast. Esialgu püsis lootus riigi ühtsust vastuolude
kiuste säilitada, kuid aja möödudes asusid kõik järjest selgemalt üles ehitama oma
sõltumatuid kuningriike. Diadohhide sõdades kujunesid Vahemere idaosa suurriigid ja
võimusuhted järgnevaks sajandiks.
Kui Aleksander 323. a. Babylonis suri, ei olnud tal seaduslikke järeltulijaid. Kuid tema