LINNAKIRJANDUS Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab: 1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid. 2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele 3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt. Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf (13. sajand)
ebausaldusväärne. Tavaliselt on ebausaldusväärse jutustaja tüübid: hull, kelm, kloun, narr jne. Hullu võetakse nigunii teistmoodi ja sellepärast saab sageli avada teemasid (eriti mingil kindlal ajastul), mida muidu ei saaks. Ebausaldusväärne jutustaja võib olla ka naiivne ● Mis kuulub kirjandusajalukku ? ⮚ Enne 19.sajandit – eestikeelne tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja diadaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule). ⮚ XVI sajandivahetus – esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused ⮚ XVII sajand eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1973.a esimesed piiblitõlked ⮚ XVIII sajand – eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad ⮚ XIX sajandi I pool – esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud
Liivimaa kroonika (1220.aastad). Oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt, borealism (keskajast pärit Põhjala kujund, vrdl. Orientalism). Mis kuulub kirjandusajalukku? Tiit Hennoste: ,,Enne 19.sajandit pole eesti kirjandusloos suuremat pistmist ilukirjandusega, samas 19.sajandist alates pole kirjanduslool suuremat pistmist mitteilukirjandusega". Enne 19.sajandit eestikeelne tarbekirjandus, tõlked ja mugandused (rahvale suunatud kiriklik ja diadaktiline kirjavara, eestikeelne juhuluule). XVI sajandivahetus esimesed eestikeelsed palvekatked ja katekismused XVII sajand eestikeelsed jutlused, esimesed aabitsad, 1973.a esimesed piiblitõlked XVIII sajand eestikeelne juhuluule, hernhuutlaste laulude ja didaktiliste vagajuttude tõlked, kalendrid. Maailm ja mõnda jutud, ka esimesed ajakirjad XIX sajandi I pool esimesed ajalehed, kooliraamatud, kohalike autorite kirjutatud ja mugandatud rahvajutud
kangelastele, lüürika oli pühendatud aristokraatlike autorite tõekspidamiste ja tunnete avaldamiseks. Solon Athenas- kes avaldas oma seisukohti värsi vormis nii eepilisi kui ka poliitilisi. Osa kanti ette avalikult erinevate usupidustustel, ja seal oli ta osalt ka koori laulud ja soolo ettekanded. Teine osa on see mis kanti kitsamas ringkonnas ette ja seal see kontekst oli sümboosium ehk joomispidu. Kangelas eepika ja diadaktiline eepika(õpetuslik)- seonduvad kahe tõelise eepilise suurkuju Homeros kangelas eepika looja(Poeet suure algustähega.värside looja) ja konkurent Hesiodos diktaktilise looja Kangelas eepika laulis muistsest kangelasajast , heksameetriline, nendest loodi hulgaliselt erinevaid poeeme, erinevatel aegadel ja me ei tea kui palju neid tehti .Koondusid eepilistesse tsüklitesse ehk seriaalidesse, nimetati kyklos, need võisid olla mitu järjest samal teemal. Trooja kyklos oli olulisem 8 eepost
annaabi.ee 
