oraganismis muutused. Tekivad diabeedi tüsistused, millest üks tavalisimaid on silma võrkkestahaigus e retinopaatia. Diabeetiline retinopaatia on Eestis 30-65-aastaste hulgas üks peamine pimedaksjäämise põhjus. Referaadi neljas osas uurin diabeetilise retinopaatia erinevaid tahke. Esimeses osas tutvustan diabeeti üldiselt, et mõista haiguse olemust ning sellest lähtuvaid retinopaatia tekkepõhjusi. Teises osas käsitlen juba diabeetilist retinopaatiat lähemalt selle liike ja tunnuseid. Kolmas osa on pühendatud võrkkesta tüsistuste ennetusele ning viimane, neljas selle ravile. Töö eesmärk on saada ülevaade antud seisundist, mis puudutab tihedalt optomeetria valdkonda. Olgugi, et Eestis optometristid retinopaatia raviga ei tegele, on neil oluline nõuandev ning ennetusabi roll. Seega peab tundma diabeetilist retinopaatiat, kui tähelepanu nõudvat seisundit. 4
Rasvad ja lipiidid peaksid katma 30% , küllastunud rasvhapped ei peaks ületama 10%. Proteiinide tarbimine peaks olema piiratud,et vältida neerupuudulikkuse süvenemist, proteiinide soovituslik osa toidulaual on 10-20% kogu päevasest kaloraažist. Esmase nefrootilise sündroomi ilmnedes ja johtuvalt proteinuuria hulgast peaks valgukadu asendama,sest nefropaatia süvenedes on oht kaotada kaalu ja muutuda anorektiliseks. Arvestades veel võimalikku diabeetilist gastropaatiat on diabeetikutel suurem risk alatoitumusele seega nenede proteiinide tarbimist peaks suurema tähelepanuga jälgima. GFR langedes on soovituslik proteiini määr 0,6-0,8g/Kg kehakaalu kohta ööpäevas. Hüpertensiooni kontroll ja vajadusel ravi, Na piiramine, normaalne kehakaal, mõõdukas füüsiline koormus, proteiinide piiramine ja tasakaalus veresuhkrud on olulised tegurid pirdudamaks kroonilise neerupuudulikkuse kiiret süvenemist.
DIABEET Referaat Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus 3 Diabeet ja selle tüübid 4 Diabeedi tüsistused 6 Kokkuvõte 8 Kasutatud allikad 9 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate diabeedist, selle erinevatest tüüpidest, haiguse sümptomitest ning ravivõimalustest. Vaadeldakse ka diabeedi tüsistusi, neist põhjalikumalt nn. diabeetilist jalga, selle hooldusest ja ravist. Referaadi alusmaterjalidena on kasutatud Eesti Vabariigis välja antud trükimaterjale ning erinevaid interneti allikaid 3 MIS ON DIABEET ? Diabeet ehk suhkrutõbi ( argikeeles suhkrutõbi ) on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest
See jõuab verre ja veresuhkrusisaldus normaliseerub. Negatiivne tagasiside? Kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetaks elundite ja elundkondade talitust, nii et muutunud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi sisekeskkonnas väheneb. Kõhunäärme rakud vabastavad insuliini ja see jõuab igale poole kehasse ja aktiveerib transpordivalgud. Madal veresuhkru tase on ohklik...põhjustab tervisehäireid, diabeetilist koomat. Seedekanali moodustavad? Suuõõs-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool Millistes seedekanali osades ja mille mõjul toimub rasvade lõhustumine? Mis on lõhustumissaadusteks ja kuhu need imenduvad? Toimub maos-kaksteistsõrmikus. Maks aitab rasvu lagundada peensooles. Sapi ja lipaasi abil toimub see. Lõhustumissaadused (aminohapped) imenduvad lümfi ja verre. Mille poolest erinevad peensoole ja jämesoole sisepind? Miks? Peensoole sisepind on kurruline ning sellel on hatud
suhkruhaigetest endist, nende ravimotivatsioonist ning teadmistestoskustest ennast hästi ravida. Silmakahjustused Tavalisim suhkurtõve põhjustatud elundimuutus on silma võrkkestahaigus ehk retinopaatia. Varases staadiumis võivad diabeediga kaasneda nägemishäired. Diabeedi puhkemisel tekkinud nägemishäired on põhjustatud silmaläätse suhkrusisalduse tõusust, mille tõttu lääts tursub. Kui veresuhkur normaliseerub, mööduvad ka sellised muutused mõne nädala jooksul. Diabeetilist retinopaatiat jaotatakse vastavalt raskusastmele kergeks ehk taustretinopaatiaks ja raskemaks ehk proliferatiivseks retinopaatiaks. Lisaks kaasneb diabeediga rohkem silmaläätse hägustumist ehk kaed. Rasket retinopaatiat on võimalik tulemuslikult ravida laseriga. Neerukahjustused Diabeedi tekitatud neerumuutust nimetatakse diabeetiliseks nefropaatiaks. Algavat nefropaatiat kutsutakse mikroalbuminuuriaks. Selles faasis on võimalik ravimitega ja hea
retinopaatiat, kui diabeeti on kestnud 20 aastat. Neuropaatia (närvisüsteemis toimuvad muutused) Diabeedi tagajärjel tekkivaid närvisüsteemi muutusi nimetatakse neuropaatiaks. Haigusnähtudeks võivad olla näiteks torkiv tunne, paresteesia, tundetus või valu näiteks jalalaba piirkonnas. Nähud võivad väljenduda ka kõhulahtisuse, aeglustunud mao tühjenemise (gastropareesi) või pearinglusena. Diabeetilist neuropaatiat esineb 30-50 protsendil diabeetikutest. Diabeetikute jalgade ravi on oluline, samuti tuleb hoolitseda hea suuhügieeni 9 eest. Patsientidel, kellel esineb alajäsemete neuropaatia, on suurenenud oht jalahaavandi tekkeks. Kõikide diabeetikute jalgu peab kontrollima vähemalt kord aastas ning vajadusel tuleb patsient suunata ravipediküüri või jalaterapeudi vastuvõtule.
annaabi.ee 
