Haigused. • Kõhuõõneinfektsioonid (peritoniit) eriti pärast traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon. Sümptomitena turse, hellus, palavik, positiivne verekülv. • Uroinfektsioonid. Düsuuria, püuuria kusepõiekateetritega tsefalosporiinravil patsientidel. • Prostatiidid. • Bakterieemia. • Endokardiit – võib esineda ägeda või kroonilisena, seostub kestva bakterieemiaga. • Koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavu, oluline HI tekitaja. Diagnostika. • Kiirdiagnostikas on võimalik määrata uuritavas materjalis A-, B- ja D-grupispetsiifilisi polüsahhariide lateksaglutinatsioonil. • Enterokokkide määramiseks kasutatakse MacConkey laktoos-sapi-soola agarit, mis eristab enterokokke teistest streptokokkidest (v.a. GBS), sapieskuliinsöödet (mustad pesad). Esineb α või β-hemolüüs. • Uuritav materjal on väljaheide (või mäda, liikvor, räga, veri).
S dysgalactiae, S.equi (hobustel). • D-grupi streptokokid: enterokokid ja teised fekaalsed streptokokid. Olulisemad on Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium. Tegemist on normaalse soolefloora mikroobidega. Võivad põhjustada infektsioone kõhuõõnes (peritoniit), eriti peale traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon, uroinfektsioone, prostata põletikke, baktereemiat jne. Samuti koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavandeid. Oluline hospitaalinfektsiooni põhjustaja. • Grupp F Streptokokid on isoleeritud aju abstsessidest, suust. Tuntud esindajad on S.anginosus. • Grupp G Streptokokid põhjustavad peamiselt raskesti kulgevaid pehmete kudede ja naha infektsioone langenud kaitsevõimega inimestel, samuti endokardiiti, baktereemiat. α -HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID •Pneumokokid (Streptococcus pneumoniae)
annaabi.ee 
