karastusjoogid. 3)Hüpotees: Karastusjoogid on tervisele kahjulikud 4)Hüpoteesi kontrollimine : Teadlased on kindlaks teinud, et karastusjookide tarbimine tekitab kaltsiumipuudust, sõltuvust, rasvumist. Rasvumine omakorda on ideaalne platvorm kõikvõimalike südamehaiguste tekkeks. Kaltsiumipuudus tekitab luude ja hammastehõrenemist. Suhkru seedimine sunnib keha kaltsiumit ja muid olulisi mineraale kaotama, luues eeldused osteoporoosiks, artriidiks ja diabeediks. 5) Tulemuste anal üüs ja järelduste tegemine : Karastusjookide tarbimine on tervisele kahjulik. Uuringutest on selgunud, et tänapäeva noor omandab vaid umbes poole kogu vajalikust kaltsiumikogusest ning põhjuseks peetakse siin just vähest piima ja suurt karastusjookide tarbimist. Kuigi suuremad kahjustused(näiteks südamehaigused) tekivad alles siis, kui inimene tarbib karastusjooke suurtes kogustes.
4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvirakud nahas; 3. seljaaju piirkond, kus toimub erutuse analüüs. V Täida lüngad: Sisenõrenäärmed eritavad keemilisi aineid , mida nimetatakse 1)hormoonideks. Kõige tähtsam sisenõrenääre on 2)ajuripats , ta asub 3) peaajus. Kui kõhunääre toodab vähe insuliini, tekib haigus, mida nimetatakse 4) suhrutõveks ehk diabeediks. Mehe või naise arengut mõjutavad 5) sugunäärmete hormoonid. Kesknärvisüsteem jaotub kaheks osaks 6) kesknärvisüsteemiks ja 7) piirdenärvisüsteemiks. Valgeaine on moodustunud 8) seljaajus, peaajus asub valgeaine 9)sisemise osas. Parem ajupool juhib 10) vasaku kehapoole tööd. 11)kesknärvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite ja silelihaste tööd. Elu jooksul omandatud reflekse nimetatakse 12) tingitud refleksideks
Haigel on urineerimisvajadus ja suhkru kogus uriinis suurenenud. See omakorda põhjustab janu ning häirinud aine- vahetus põhjustab väsimuse. "Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu" ( Dr.Halling 1994 ). Eristatakse kaht põhilist diabeeditüüpi: 1. tüüpi diabeeti ja 2. tüüpi diabeeti. Lisaks põhitüüpidele eristatakse ka niinimetatud kolmandat liiki diabeeti, seda kutsutakse teiste haiguste poolt tekitatud diabeediks. Haigust võivad põhjustada mitmed kõhu- näärmehaigused. Eelkõige põletikud ja kasvajad. Kõhunäärmepõletiku tavalisem põhjus on alkoholi liigtarvitamine. 1.1 1. tüüpi diabeet Diabeeti kutsutakse ka noorte diabeediks. Haigus algab lapse- või noorukieas ja omane on insuliinivaegus. See on autoimmuunhaigus, organism ründab iseenda rakke. Rünnakuobjektideks on kõhunäärme insuliini tootvad rakud. Nende hävimise korral
Hüperaldosteronism Fekokromotsütoom Kõhunääre ehk pankreas Kõhunääre asub mao taga, ulatudes vasakult peenema osaga põrnani, paremal aga ülemise osaga kaksteistsõrmiksoole moodustatud silmusesse. Pankreas eritab välisnõrenäärmena ensüüme (tsümogeeni) lagundavad soolestikus toitained ja sisenõrenäärmena glükagooni ja insuliini. Tuntumad kõhunäärme haigused Kõhunäärme põletik Kasvaja Diabeet Jaotatakse 1. ja 2. tüübi diabeediks. 1. tüübi diabeedi puhul ei tooda keha õldse insuliini. See tüüp võib olla ka kaasa sündinud. 2. tüübi diabeedi puhul toodab keha liiga vähe insuliini keha kaalu kohta või toimi insuliin nii nagu peaks. Munandid ehk testised Munandid paiknevad munandikotis ja on eraldatud munandikoti vaheseinaga. Munandi toodavad peamiselt meessuguhormoone (astrogeene) aga ka vähesel määrel naissuguhormoone. Testiste haigused Kasvaja Endokriinsüsteemi häired Epididümidiit Munasarjad
viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse langust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust. Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad säärelihaste krambid. Diabeeti on kahte liiki: I tüüpi diabeet ohustab lapsi ja noori, traditsiooniliselt nimetatakse seda ,,noorukite diabeediks". Siia alla kuulub ligikaudu 10% diabeedi juhtumitest. I tüüpi diabeedi raviks süstitakse insuliini ja kontrollitakse hoolikalt suhkrutaset veres spetsiaalse dieedi abil. Tänapäeval ei ole meie käsutuses vahendeid, mis peataksid või väldiksid haiguse kujunemist. II tüüpi diabeet ohustab täiskasvanuid ja tekib pärast 30. eluaastat. Siia rühma kuulub 90% diabeedijuhtumeid.
seetõttu peab iga seda värvainet sisaldav toode selle ka sildil ära märkima. Hea uudis on see, et immuunsussüsteemi pärssiv mõju kaob, kui joogi seedimine lõppeb. Veel üks karastusjookides sisalduv kahjulik aine on suhkur. palju suhkrut. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Kas nii tavaline ja maitsev aine võib olla tervist kahjustav? Suhkru seedimine sunnib keha kaltsiumit ja muid olulisi mineraale kaotama, luues eeldused osteoporoosiks, artriidiks ja diabeediks. Suhkur tõstab vere suhkrutaset, pärsib insuliini tootmist ja omastamist ning kurnab pankreast. Ühesainsas klaasitäies karastusjoogis sisalduv suhkur võib pärssida teie immuunsussüsteemi kuueks tunniks! Suhkur annab teile energiat, millele järgneb väsimus, täpselt nagu kofeiini puhul. Te joote rohkem, et uut laengut saada ning see kahjustab teie adrenaliininäärmeid. Üks kroonilise nõrkuse põhjuseid on üle kurnatud adrenaliininäärmed.
Hiirtel tehtud katsetega on tõestatud karamellvärvi pärssivat mõju immuunsüsteemile. Õnneks immuunsüsteemi pärssiv mõju kaob, kui joogi seedimine lõpeb. Bensoaadid tekitavad allergiat. Koolajoogid võivad põhjustada migreeni. Veel on karastusjoogid kahjulikud suure suhkrusisalduse poolest. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Suhkru seedimine sunnib organismi kaotama kaltsiumit ja teisi olulisi mineraale, luues eeldused osteoporoosiks, artriidiks ja diabeediks. Suhkur tõstab vere suhkrutaset, pärsib insuliini tootmist ja omastamist ning kurnab pankreast. Harvardi ülikooli teadlased tõestasid hiljuti ohtra rafineeritud suhkru ja tärklise tarbimise seost diabeediga. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WTO) teatel on teist tüüpi diabeet võtnud suure suhkrutarbimisega riikides epideemilise ulatuse. Seda tüüpi diabeeti ei põhjusta mitte pankrease alatalitlus, vaid keha suutmatus insuliini toota. Me oleme end
Sekundaarne diabeet Võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel. Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet Diabeedi vorm, mis võib tekkida naistel raseduse ajal. Tuleneb sellest, et raseduse ajal tõuseb organismis hormoonide tase, mis ei lase insuliinil toimida nii aktiivselt kui muidu. Selle tagajärjel ei jõuta suhkrut verest edasi transportida ja veresuhkur tõuseb, mida nimetataksegi diabeediks. See kujutab endast suurenenud ohtu sündivale lapsele ja seepärast tuleb raseduse ajal veresuhkur hoida tingimata normis. Emal võib probleem sünnitusega laheneda, enamasti see nii on, kuid suur tõenäosus on haigestuda diabeeti tulevikus. Selle vältimiseks on oluline hoida kehakaal normis, toituda tervislikult ja aktiivselt liikuda. Diabeedi hilistüsistused Diabeediga kaasnevate haiguste ehk hilistüsistuste all mõistetakse kaua kestnud ja halva
tekib glükosuuria. Glükosuuria on glükoos uriinis. Lõpliku uriini tekke käigus selle uriini koostis muutub tagasiimendumise teel neerutorukestes. Glükosuuria tekib kui nt. süüa 200g komme – uriin muutub magusaks. Hüperglükeemia patoloogiliseks põhjuseks on insuliini puudulik produktsioon (kõhunäärme D-rakud ei produtseeri piisavald insuliini ja seetõttu vere glükoosi tase jääb normist kõrgemaks, sellist seisundit nimetatakse esimest tüüpi diabeediks e suhkruhaiguseks). See haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas, selle raviks tuleb pidevalt kasutada insuliini (kergematel juhtudel suu kaudu, mõõdukatel/raskematel juhtudel tuleb süstida). Hüperglükeemia korral on suurem janu ja uriinieritus on suurenenud. Tavaliselt suureneb janu õhtuti. Tavaliselt on janu esimene tunnus, et vere glükoosi sisaldus on tõusnud. Hüpoglükeemia on vere glükoosi sisaldus alla normi. Põhjusteks võib olla söömata olek,
glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse. Kui insuliini on vähe või üldse pole, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks Liigset suhkrut hakkavad verest välja pesema neerud (inimesel janu, uriini palju ja analüüsil suhkur uriinis). Seda seisundit nim.glükosuuriaks. Neerud väsivad, rakud on ikka näljas, organism lülitab sisse uue süsteemi: energiat hakatakse tootma valkudest. Seejärel hakkab väsima maks, sest ta töötleb valgujääke kusiaineks, tekib mürgistuse oht. Suhkru üleküllusest
tekib glükosuuria. Glükosuuria on glükoos uriinis. Lõpliku uriini tekke käigus selle uriini koostis muutub tagasiimendumise teel neerutorukestes. Glükosuuria tekib kui nt. süüa 200g komme uriin muutub magusaks . Hüperglükeemia patoloogiliseks põhjuseks on insuliini puudulik produktsioon (kõhunäärme D-rakud ei produtseeri piisavald insuliini ja seetõttu vere glükoosi tase jääb normist kõrgemaks, sellist seisundit nimetatakse esimest tüüpi diabeediks e suhkruhaiguseks). See haigus avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas, selle raviks tuleb pidevalt kasutada insuliini (kergematel juhtudel suu kaudu, mõõdukatel/raskematel juhtudel tuleb süstida). Teist tüüpi diabeet kujuneb tavaliselt välja kesk ja vanemaseas. Sel korral on vere glükoosi tase normist kõrgem, aga mitte insuliini puudulikust produktsioonist vaid tundlikkuse langusest insuliini suhtes. Insuliini retseptorite hulk on normaalsest madalam, seetõttu koed ei
annaabi.ee 
