tähtsuse arvelt, kuna arutelu andvat kvaliteetsemaid ja vastuvõetavamaid otsuseid. Seda meetodit võib kasutada nii väikekollektiivis kui ka suure huvigrupi esindusorganis. (Demokraatia, 2004) 1.9 Kaasühiskondlik demokraatia Demokraatia vorm, kus lõhestumised on aktsepteeritud ja võim valitsuses on jagatud kõigi tähtsamate etniliste, religioossete või keeleliste gruppide järgi. Võimalusel võim detsentraliseeritakse territoriaalselt. Kaasühiskondlik demokraatia omab sellist mehhanismi, mis peaks ühiskonnas edendama kompromisse ja konsensusi erinevate gruppide vahel. Iga sotsiaalne grupp omab vetoõigust. (G.Kurian, lk 83) 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia Konstitutsioonilises demokraatias on ülimaks riigi põhiseadus. Kõigepealt peab põhiseadus ise olema demokraatliku arutelu tulemus. Demokraatia olemus määratletakse ühemõtteliselt ja
eelarve täitmise alusel. Nullbaasiline meetod: tegevusplaani ja eelarve koostamine arvestamata tegelikkuses saadavaid ressursse. Keskendutakse üksikisiku tuludele kui ka kõigile tegevusprogrammidele. Meetod nõuab asutuse selget keskendumist prioriteetidele ja alternatiividele. Oluline programmi kirjeldus, eesmärgid ja sihid. Tulemuspõhine meetod: parima teenuse saamine võimalikult madala hinnaga. Rõhk lõpptulemusel ja tootlikusel. Suureneb juhtide vabaus ja vastutus. Juhtimine detsentraliseeritakse. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Levinuimad maksustamisviisid: maksud palgafondilt- sotsiaalmaks; üksikisikute sissetulek- tulumaks; ettevõtte sissetuleks- tulumaks; kulutustelt- käibemaks; omandilt- maamaks; tasud ressursside kasutamisest- saastetasu. Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud –
annaabi.ee 
