Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma. Klass: Hulkharjasussid. Enamasti mereloomad, keha katavad harjased. Osa nendest ussidest on ujuvad (röövtoidulised), teised roomavad (segatoidulised), kolmandad põhjamudas tegutsevad (detriiditoidulised või filtreerijad) liigid. Mõnedel röövtoidulistel liikidel on suus üsna tugevad lõuad, nii et võivad ka inimest hammustada. Sigimisviisid väga mitmekesised. Tuntud hulkharjasussid on harjasliimukad, liivatõlv, merihiir ja paloolo-uss. Klass: Vöösed. Nende tuntuimad esindajad on vihmaussid (Eestis 14 liiki). Vihmaussid on maismaalise eluviisiga ja elavad mullas. Nende keha igal lülil on vaid neli harjast. Nahklihasmõik on hästi arenenud ning
Valkude lagundamine aminohapeteks. Taimetoidulise (A) ja loomtoidulise (B) kala seedesüsteemi erinevused Kalade toitumistüübid: · Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest.
Igale skeletiplaadikesele kinnitub erilise liigese abil üks suurem ja mitu väiksemat lubioga. Toituvad peamiselt taimedest 7 KLASS MERIPURAD Meenutades jämenenud usse. Kehas puudub lubiskelett. Sellest on järele jäänud vaid lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad n trepang, merikurk, jalutu meripura, merikanake KLASS MERILIILIAD Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava
ambulakraaljalad. Igale skeletiplaadikesele kinnitub erilise liigese abil üks suurem ja mitu väiksemat lubioga. Toituvad peamiselt taimedest 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) Meenutades jämenenud usse. Kehas puudub lubiskelett. Sellest on järele jäänud vaid lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad. Trepang (Stychopus japonicus). 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea). Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega
erinevaid toiduobjekte. Stenofaagid toiduspekter märksa kitsam. · Naha kaudu hingavatel kaladel: Monofaagid äärmiselt kitsas gaasivahetus põhineb vees oleva hapniku toiduspekter. difusioonil läbi naha kapillaarvõrgu pinna. Hapnik kantakse edasi vereplasma abil. · Detriiditoidulised (vees hõljuvad Hemoglobiin puudub. või veekogu põhja settinud surnud organismide jäänused); Taimtoidulised; Populatsioonid ja nende dünaamika Lihatoidulised (nt tint sööb loomset planktonit). Aga veel: soomuste, · Mida suurem on koosluse liikide
putukad. Järvekibun on kirjude tiibade ja erkroheliste silmadega parm. Sõgelased seevastu on saleda kehaga hallikad väikesed parmud. Perekond parm Tabanus on kõige liigirikkam ja nende hulka kuuluvad ka kõige suuremad liigid, näiteks lehmaparm Sirelased on keskmised kuni suured kärbsed. Osa valmikuid meenutavad herilasi, mesilasi või kimalasi. Külastavad sageli õisi ja toituvad õietolmust. Saavad püsida õhus ühel kohal. Vastsed taim-, rööv- või detriiditoidulised. Hävitavad lehetäisid ja kimalaste vastseid. Päriskärblased on hallikad või mustad, üksteisega väga sarnased, keskmise suurusega ja väga viljakad kärbsed. Rohkem kui 4000 liiki. Vastsed toituvad: 1) taimekudedes, 2) lagunevates taimejäänustes, 3) teiste kärbeste vastsetest, 4) ajutiste või püsiparasiitidena loomadel. Valmikute toiduks on nektar, mitmesugused taimsed ja loomsed jäänused mis sisaldavad valke ja suhkruid ning mõnedel ka veri
- fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete i. tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala j. Toitumise aktiivsus:
annaabi.ee 
