ajalistes kontuurides. Ruumi ehk territooriumi tähendus muutub. Sama dramaatilised muutused leiavad aset inimtegevuse ajamõõtmes. Globaliseerumine ideede ajaloos Karl Marx Marshall McLuhan globaalküla kontseptsioon Martin Heidegger vahemaade kadumine, planetaarse tehnika küsimus Francis Fukuyama Nick Bostrom Globaliseerumine kaasaegses ühiskonnateoorias 1) deterritorialiseerumine 2) vastastikuse sotsiaalse seotuse kasv 3) ühiskonnaelu kasvav kiirenemine 4) globaliseerumise pikaajalisus triaad: deterritorialiseerumine, seotus, kiirenemine 5) globaliseerumine kui mitmeharuline protsess Globaliseerumise normatiivsed väljakutsed · (lääne) filosoofi ülesanne globaliseeruvas maailmas · territoriaalsuse (rahvusriikluse problemaatilisus) · rikaste riikide vastutus keskkonna saastamise eest
USA, olles suurim kasvuhoonegaaside tekitaja, ei ole seda lepingut siiamaani ratifitseerinud 2009 - Kliimakonverents Kopenhaagenis Vaesed riigid tõstsid selle peale kisa, kuna pole nõus, et suurriigid võisid loodust saastades rikkaks saada ja nendele ei anta isegi võimalust. Globaliseerumine Metodoloogia, mis kirjeldab Külma Sõja järgset perioodi. Globaliseerumine on nähtus, tegevused, mis ei nõua füüsilist kontakti (Deterritorialiseerumine) Globaliseerumise tunnused: - Ülemaailmne kaubandus. Enamik maailma riike on ühel turul. Turul toimetavad riikide asemel siiski pigem rahandusorganisatsioonid ja korporatsioonid. - Kommunikatsioonid. - Rahandusmaailm ei sõltu ei kellaajast ega asukohast. - Liberaalsete majanduspõhimõtete realiseerimine. On õnnestunud ära hoida nn. Põhja - Lõuna konflikt (sa oled vaene olemises ise süüdi) Rahvusvahelised reitingud
Skeptik: globaliseerumine on ülehinnatud, mõjutab tibatillukest osa maailma rahvastikust ega erine oluliselt varasematest protsessidest Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey, Chris Hann). Suhtlus kolleegidega postsotsialistlikes riikides laiendab haaret. Internetitehnoloogiate kiire areng alates 1990ndatest.
annaabi.ee 
