Geneetika I kordamisküsimused
Seejärel töödeldakse rakke
hüpotoonilise lahusega, rakud imevad end vett täis ja lõhkevad ja laialipaiskunud kromosoome uuritakse mikroskoobiga. Tänu
sellele tehti nt kindlals, et inimesel on 46 mitte 48 kromosoomi.
Kromosoomide nähtavale toomiseks kasutatakse erinevaid värve, kuni 70ndateni oli põhilises kasutuses Feulgen'i reagent
(lillakas, reageerib DNA suhkrujäägiga). Tänapäeval kasutatakse detailmsemateks uuringuteks DNA-ga interkaleeruvaid värve.
Nt fluorestseeruv quinakriin või mitte-fluorestseeruv Quisma. Mõlemal juhul tulevad nähtavale ka kromosoomidele
iseloomulikud triibud.
Meioos: Võrreldes mitoosikromosoomidega on meioosikromosoome tunduvalt raskem tsütoloogiliselt analüüsida. 1) meiootiline
jagunemine toimub ainult spetsiifilistes kudedes
sugurakkude mood. 2)meiootiliselt jagunevaid rakke on laboritingimustes raske kultiveerida.