heidab veerev, kustuv päike lähevad reed punava läike. kuu kahvatul kumal, Üle ääreta, lumise välja, eha punal, nii tühja ja palja, kaugele... viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud Impressionism muusikas loodusetemaatika: meri, pilved, aiad vihmas jne. eelistati õhulisemaid puupuhkpille, harfi, keelpille. tähelepanu instrumentidel ja orkestri kõlavärvidel detailirohkus, peened nüansid sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna" Claude Debussy https://www.youtube.com/watch?v=9_7loz-HWUM Claude Debussy 1862-1918 Prantsuse helilooja impressionismile alusepanija TÄNAN KUULAMAST!
Sandro Botticelli 1445-1510 Kunstniku õige nimi oli Alessandro di Mariano Filipepi. Botticelli oli Firenze peamisi kunstnikke. Ta hakkas rakendama perspektiivi ja oskas tasapinnalisel pildil jätta ruumilisuse muljet. Tema maalilaadi eripäraks on võluv graatsiline kontuur, omapärane detailirohkus, temperavärvide kasutamine. Botticelli maalis eelkõige Medicite perekonnale portreid, altarimaale, allegooriaid ja vimpleid. Aastatel 1481 - 1482 töötas ta Sixtuse kabelis. 1490. a valmistas ta rea illustratsioone Dante "Jumaliku komöödia" jaoks. Tema üheks kuulsaimaks teoseks on ,,Veenuse sünd" (1482), mille Lorenzo de Medici kunstnikult oma maamaja tarvis tellis. Maali suurus: 172.5 x 278.5 cm "Veenuse sünd" on
Ta kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid Düreri trükised tunnistavad tehnika täielikku valdamist Sadakond vasegravüüri, kuus oforti, 350 puulõiget, 400 puulõiketehnikas raamatuillustratsiooni Põhja-Euroopa renessansi suurim esindaja Viis 15.sajandi kullasepatöökodades joongraveerimise tehnika tippu Õppis keeli ja haris vürste, et parandada oma ühiskondlikku seisundit Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus "Ninasarvik,,(1515) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tema loomingu tähtsaim osa on graafika "Rüütel, surm ja kurat"(1513) Click to edit Master text styles Second level Third level
6. “L’Absinthe” Edgar Degas 7. “The floor scrapers” Gustave Gaillebotte 8. “The Dance Class” Edgar Degas 9. “Woman with a Parsol-Madame Monet and her son” Claude Monet 10. “Bain a la Grenouillere” Claude Monet Impressionism kirjanduses ● 19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas ● Armastus ja loodus ● Luuletused, novellid ja lühiromaanid ● Iseloomulikud jooned: vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, maalilisus kirjelduses ja mämglev stiil ● Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20.saj. alguses ● Kirjandus rühmitus “Siuru” Marie Under (1883-1980) ● Impressionistlik noorusluuletaja ● Kuulus kirjandus rühmitusse “siuru” ● Luulekogud: “Sonetid”, “Sinine puri”, “Eelõitseng” ● Luule: armastusest ja loodusest, rõhutatult naiselik, palju lõhnu ja värve,
“Poisi võlusarv” Richard Strauss (1864-1949) Sündis Münchenis Tegutses terve elu orkestrijuhina sümfooniline poeem – “Don Juan” , “Nõnda kõneles Zarathustra” ooperid – “Salome” ja “Elektra” Max Reger (1873-1916) Saksa helilooja ja organist Impressionism Mõiste pärineb prantsuse maalikunstist (19. sajand) Tähelepanu orkestri ja instrumentide kõlavärvidel Detailirohkus ja keskendumine peenetele nüanssidele Mitmesugused helilaadid (täistoonlaad, pentatoonika) Claude Debussy (1862-1918) Prantsuse helilooja ja pianist Mõjukaim impressionistlik helilooja kantaat – “Kadunud poeg” sümfooniline eskiis – “Meri” sümfooniline prelüüd – “Fauni pärastlõuna” sümfooniline triptühhon – “Nokturnid” Maurice Ravel Selgete piiridega meloodiline muusika
PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Claude Monet, Edgar Degas, Camille Pissarro, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Édouard Manet ja skulptor Auguste Rodin. * Eesti kunstis on impressionismi mõjusid: Konrad Mäe, Paul Burmani ja Aleksander Vardi loomingus. IMPRESSIONISM KIRJANDUSES * Kirjanduses avaldus impressionism1880– 1910 (19.-20. saj.) vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TUNNUSJOONED * Armastus ja loodus * Vähe tegevust * Detailirohkus * Süüvimine hingeellu * Hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine * Värvirohkus * Maalilisus kirjeldustes aforistlik * Vaimukas, mänglev stiil * Lühižanrid - luuletus, novell, lühiromaan PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Eduard von Keyserling,Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl, jpt. * Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert Tuglas, Maria Under) IMPRESSIONISM MUUSIKAS * Muusikasse tuli impressionism 1890-datel.
Alljärgnevaid stiile iseloomustada, kus ja millal kujunes, eksisteeris; 2 olulist heliloojat Hilisromantism- 19-20 saj algus. Võimsam Saksamaal ja Austrias. suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus,ebapüsiv rohkete kromatismidega harmoonia, tonaalsuse mõiste avardumine.kasvasid ka teised orkestri pillirühmad. R. Wagner, R. Strauss Impressionism- 19. saj. Lõpp prantsusmaa. Pööras erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele, peened nüansid, detailirohkus ja sillerdav koloriit, mitmesugused helilaadid, vabamad harmoonilised järgnevused, lähenes mõnikord improvisatsioonile. C. Debussy, m. Ravel Ekspressionism- 20 saj. Algul Euroopas. Oluline on tunnete ja mõtete väljendamine.Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud.O. Kokoschka, E. Nolde Neoklaasitsism-20 saj.Viin Muusika harmoonia, orkestratsiooni üldine
Naiste kergrõivas 2011 Kaija Niiler Mari Piho Sobriety. Enlighten. Fable Mustrid loodusest Õhulisus Erksus Dramaatilisus Detailirohkus Luksus Loomingulisus Omapära Jooni 70- ndaist Kainus. Valgustatus. Muinasjutulisus. Värvitooni d Click to edit Master text styles Materjalid Second level Third level Kudumid Fourth level Fifth level Visuaalsed tekstuurid Lausmaterjalid
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level kirjandus teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil Impressionistlik kirjandus jõudis Eestisse 20.saj algul rühmituste "NoorEesti" ja "Siuru" kaudu. N:G.Suits Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu
Kõige pingerikkam oli minu arvates koht, kus leiti keldrist alasti hirmunud inimesed ning kohtuti ka kannibalidega. Raamatu muutis veidi keeruliseks see, et autor pole kasutanud otsekõnet ning seetõttu ei saanud ka alati aru, kes parasjagu rääkis. Autor on kirjutanud lihtsate lausetega, kuid suudab samas sellega väga palju edasi anda. Kirjeldused on detailsed ning seetõttu muutus romaan ka vahepeal üksluiseks - kirjeldati liiga palju halli ja masendavat maailma. Samas oli detailirohkus hea siis, kui kirjeldati laeva või majade läbiotsimist. Raamatu mõtteks võibki pidada elutee kirjeldust. Nagu raamatus, nii on ka elus kergemaid ja raskemaid aegu ning liigutakse alati helgema tuleviku poole. Olenemata raskustest peab elu edasi minema - seda näitas raamatus ka see, et kümme aastat peale katastroofi leidus siiski ka rase naine. See on üpriski omapärane romaan, sest teist selle taolist pole ma veel lugenud. Raamat
aastal ning praegu asub tema majas muuseum. Düreri looming (maalikunst) Oli üks esimesi maastikumaalijaid Euroopas. Esimesel reisil Itaaliasse visandas akvarellmaale. Teisel reisil Itaaliasse tegeles Dürer taas maalikunstiga, maalides põhiliselt altarimaale. Viimaseks teoseks, mille ta maalis, kui oli tagasi jõudnud Nürnbergi, jäi "Neli apostlit", mis on üks tema suurteostest. Düreri looming (graafika) Tegi vase-ja puulõikeid. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peensus. Peaaegu kõigis töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Valdas täielikult tehnikat ning kvaliteet oli muljetavaldav. Tal oli oma töökoda, kus valmisid paljud puulõike tehnikas tehtud tööd, mille läbivaks teemaks oli religioon. "Ninasarvik" Gravüür, mille Dürer valmistas kirjelduste järgi, ise looma
tekke eeldus- tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine 2 dekadentism- vastuolulist üleminekumeeleolu kajastav liikumine kultuurimaailmas 3 estetism- arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses; aluseks on kunsti sõltumatuse idee ja ilu idee; realismi ja naturalismi vastukaaluks 4 sisemonoloog- e sisekõne: minategelase mõtted, tunded, kujutlused 5 impressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli armatus ja loodus, mida iseloomustas vähe tegevust, detailirohkus, hetkeline meeleolu, mänglev stiil (luuletused, novellid, lühiromaanid) 6 ekspressionism- kirjandusvool, mille aluseks oli inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamine läbi traagilise elutunnetuse, iseloomulikuks oli hakitud ja raskestimõistetav stiil; kasutati süngeid kujundeid, palju surma. 7 sümbolism- püüd sümbolite abil kujutada meeltele tajumatut reaalsust 8 naturalism- realismi äärmuslik suund, milles ei kohkuta tagasi inetute ja
tähelepanu spirituaalsusele, kujutlusvõimele Stéphane Mallarmé sümbolism 19.saj ja unenägudele; Paul Verlaine püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine Edmond ja Jules de Goncourt, hingeellu, hetkemeeleolude ja Bernhard Kellermann, Juhani tundmuste esitamine Aho, Knut Hamsun impressionism 19.saj värvirohkus, maalilisus kirjeldustes
,,Isenheimi altar" Matthias Grünewald 1512-1516 Unterlinden Museum, Colmar, France GRAAFIKA Vanim trükitehnika oli puulõige. Kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega Graafika oli usuline ja õpetliku sisuga. Esile tõusid poliitiline graafika: lendlehed, karikatuurid. Lisaks õndsalt rahulikele madonnadele ja fantastilistele pühakulugudele on Martin Schongauer trükkinud ka olustikupilte. Albrecht Dürer viljeles puu- ja vaselõiget. Töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. Puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (,,Suur passioon" ja ,,Väike passioon"), vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus" ja ,,Melanhoolia".
Dürer oli ka esimene, kelle loomingus on oluline koht autoportreedel (''Autop. Maastikuga 26 a'' ja ''Autop. 22 a''). Näiteks ühel kujutab ta end kui Kristus - "Autoportree karusnahkses rüüs" . Selles maalis väljendub tema enese väärtustamine. Düreri endaga võib seostada ka detaile vasegravüüridel: ''Rüütel, surm ja kurat'', kus on teemaks ristiusu jõud, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis ''Melanhoolia'' Samuti iseloomustab tema töid detailirohkus ja peenus. Detailidesse süvenev loodusvaatlus liitub süsteemi ja üldistusega. Ääretu jõu ja väljendusrikkusega kujutas ta kodumaa ja ajastu vastuolusid. Dürer pidas oluliseks kunsti põhjendamist teadusega - ilu ideaal mitte antiigist, vaid kaasaegsete inimeste mõõtudest. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Siit on pärit ka tema
meeleolu loomisel.Eriti hästi saavutatakse seda tämbriga. Soe, pehme harmoonia, ei ole teravaid viisikäike, glissando (meloodia libistamine), habras rütm. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". KIRJANDUS Impressionism avaldus kirjanduses19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TEEMAD- armastus ja loodus, vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil, lühizanrid - luuletus, novell, lühiromaan. IMPRESSIONISTID VÄLISKIRJANDUSES: Prantsuse-vennad Edmond ja Jules de Goncourt, Soome - Juhani Aho, Norra - Knut Hamsun, Saksa - Bernhard Kellermann IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES: Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus
* Puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost: ,,Suur passioon" ja ,,Väike passioon" * Puugravüürisari "Apokalüpsis" Johannese evangeeliumi kreekakeelne pealkiri * ,,Melanhoolia" graafiline leht, vaselõige (melanhooliamust sapp). "Rüütel, surm ja kurat". * Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. * Hilisteos "Neli apostlit":elusuuruses, detailirohkus, psühhologiseeritus, suursugune ilu. * kujutas julgelt alasti inimkeha tahvelmaalidel · Hans Holbein noorem. Graafikmaalikunstnik, vabanes ainsana 16 s meistreist hilisgootika mõjust. Saavutas kuulsuse 17aastasena. * Tahvelmaal "Meyer´i madonna" Baseliajast. * Portree Erasmus Rotterdamist. Puulõige. 16. saj. tuntuim teoloog ja filosoof, kes võitles katoliku kiriku kombelõtvuse vastu, kuid ei läinud kaasa reformatsiooniga.
"Kübaratele lilli panevad tüdrukud" 1890 "Aasal" "Tüdruk kastekannuga" Camille Pissarro (1830 1903) "Teatriväljak vihmas"1898 "Puhkavad heinalised" Alfred Sisley (1839-1899) "Udune hommik" "Tee väikse linna lähedal" Berthe Morisot (1841 1895) "Peitusemäng" Impressionism kirjanduses 19.20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas teemad armastus ja loodus vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil lühizanrid luuletus, novell, lühiromaan Impressionistid väliskirjanduses Prantsuse- Norra - vennad Knut Edmond ja Hamsun Jules de Goncourt Saksa - Bernhard Soome - Kellermann Juhani Aho Impressionism eesti kirjanduses
18. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Impressionistlik muusika kujunes välja 19. sajandi Prantsusmaal. Impressionism tähendab sõnalt "muljet" ja erineb emotsionaalsest romantismist, mis hoovas Euroopa loovmaailma eelnevalt. Intensiivsed mõtted ja värvid asendusid peenete nüansside ja värvivarjundite taha. Muusikas hakkas domineerima intrumentide ja orkestri kõlavärvide otsimine ja tajumine. Iseloomustavad- detailirohkus, nüansside rohkus. 19. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon? Esimene kunstiteos- Monet' "Tõusev päike" Esimene muusikateos- Debussy ,,Fauni pärastlõuna" Ühisjoon- Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele 20
suurmeistrite kõrval. (Kunsti portfoolio: Renessanss Saksamaal, s.d.) Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister. Albrecht Dürer on loonud õlimaale (,,Neli apostlit’’), joonistusi ja akvarelle, kuid tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika, kus ta viljeles puu- ja vaselõiget ("Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost („Suur passioon“ ja „Väike passioon“) ning Johannese ilmutuse raamatust inspireeritud vaselõiked „Rüütel, surm ja kurat“, „Püha Hieronymus“ ja „Melanhoolia“
aprill 1520 Rooma) oli Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Saksa renessanssi meister ja tema töid. Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister. Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust.Kuulsad on tema puulõikeseeriad Kristuse kannatusloost (,,Suur passioon" ja ,,Väike passioon") ning Johannese ilmutuse raamatust inspireeritud vaselõiked ,,Rüütel, surm ja kurat", ,,Püha Hieronymus" ja ,,Melanhoolia". Hollandi renessansi omapära ja meistrid.
Ta viljeles puu ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed ). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? ● renessansiaegne merenduse areng ● teadmine, et kuskil on rikkad maad nagu Hiina ja India ● saamaks Maast paremini aru
sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". Impressionistlik muusika kujunes välja 19. sajandi Prantsusmaal. Impressionism tähendab sõnalt "muljet" ja erineb emotsionaalsest romantismist, mis hoovas Euroopa loovmaailma eelnevalt. Intensiivsed mõtted ja värvid asendusid peenete nüansside ja värvivarjundite taha. Muusikas hakkas domineerima intrumentide ja orkestri kõlavärvide otsimine ja tajumine. Iseloomustavad- detailirohkus, nüansside rohkus. 3. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusika teos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon? Esimene kunstiteos- Monet' "Tõusev päike" Esimene muusikateos- Debussy „Fauni pärastlõuna“ Ühisjoon- Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele 4
Sõbrad kiitsid idee heaks, seda loeti Roomas paavstile ja kardinalidele ning sealtki saabus positiivne tagasiside. Albrecht Dürer- saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister. Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget(näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? - vajadus idamaiste vürtside järele - uudishimu ja seiklusjanu - kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest - ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga - vajadus uute turvaliste mereteede järele
Kõige viljakam kirjanduslik loomeperiood jäi 1920. aastatesse, mil avaldas fantastiliste novellide kogu "Nõiasõrmus" (1919) ja legendidel põhinevate novellide kogumiku "Hõbelinik" (1921). Ajakirjas "Looming" ilmusid piibliainelised näidendeid "Lihavõttemäng", "Põrgumäng" ja "Mooramaa isand" (1924), seejärel lühinäidendid "Sügiskõnelused" ja "Seitse magajat" (1927). Tassa stiili iseloomustab dekoratiivsus ja detailirohkus, süzeelisele liikuvusele on pööratud vähem tähelepanu. Peale 1920. aastaid avaldas Tassa põhiliselt ERM-i kunstikoguga seotud teateid, tema ilukirjanduslik pärand on säilinud käsikirjalisena. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.kirmus.ee/erni/autor/semp_b.html 2. http://www.kirmus.ee/erni/autor/kivi_b.html 3. http://www.kirmus.ee/erni/autor/unde_b.html 4. http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_b.html 5. http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_b.html 6. http://www.kirmus
Postmodernistlik romaan on modernismi jätk kui ka eitus. Postmodernism minetas ängi ja maailmavalu, et nautida maailma kirevust. Postmodernism arvestab tavaliselt lugejaga, teosed on mitmekihilised ja mitmeti loetavad. Subjektikesksus on taandunud (ei puurita inimhingedesse) ja rõhutatud on tegevustikku. Teised žanrid. Novell on proosa lühivorm, mis keskendub peamisele (piiratud detailirohkus, tegelaste arv ja nende areng). Novellid on tihedad ja läbimõeldud; suletud novell on hoolika ülesehitusega, mis lõpeb püändiga; avatud novell on hajusam ja püant on valikuline. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval)
10.Millise temaatika tõi taas eesti kunsti noorte kunstnike grupp Ludmilla Siim, Andres Tolts ja Ando Keskküla? Nende kunstis ilmub taas ühiskondlik temaatika, kuid iroonilises või groteskses vormis. 11.Kus võime me tänapäeval näha tolleaegse arhitektuuri „õisi“? Eramute projekteerimise puhul said arhitektid vabamalt tunda. 32. Eesti kunst 1975-1990 1.Tuleta meelde, mis iseloomustas hüperrealismi Läänes? Lähtutakse fotost või slaidist, rõhutatakse fotolikkus, detailirohkus, täpsus, kunstlikkus, tehislikkus. Linlikud teemad, jahedus, objektiivsus, ühiskonnakriitilisus 2.Mille poolest erines eelnevast eesti hüperrealism? Pillide süžeed olid tihti lavastatud ning need polnud jahedat objektiivsed, vaid pigem romantilised. 3.Kuidas olid eesti kunstnikud pikka aega suhtunud Lääne avangardistlikku kunsti? Lääne avangardistlik kunst oli eesti kunstnikele eeskujuks ja vaimseks toeks. 4
- Rudolf Sirge „Maa ja rahvas“ keskendub maa ja võimu ümberjagamisele ühes Eesti külas. - Aadu Hint „Tuuline rand“ (epopöa) räägib suguvõsa saagast ajaloosündmuste taustal. Köitest köitesse (kokku 4) loovutab ajastumaaling ruumi hingelistele vaatlustele. I osa on panoraamromaan, teised edendatakse süvapsühholoogiliseks kujunemisromaaniks, midamööda minetab ajalugu loo peamise mõõtkava tähendust. Luulet iseloomustavad eri liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailirohkus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viitavad realistlikule printsiibile, mida lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tähistavad. 26) Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming Stalinistlikust kirjandusest lahtiütlemine seisnes muutustes: eluhoiakud mitmekesistusid, kultuurisuhted muutusid keerulisemaks. Kultuurialad sünkretiseerusid. Poliitiline järelvalve loobus kirjandusloomesse sekkumast. Liiguti
Kaks suurt rühma mis koos annavad suure võimaluse hinnata tõe rääkimist. Tõenäosus, et me täiesti juhuslikult saame hinnata, kas räägitakse tõtt, on 50%. Undeutsch'i hüpotees: väited, mis tulenevad tegelikult toimunu mälust, erinevad väidetest, mis põhinevad väljamõeldisel ja fantsiaasial. Tõerääkimisel: *loogilisus suureneb, * mittestruktueeritud kõne teabeesituse mittevastuolulisus suureneb, * detailirohkus kasvab, *esitatu paigutub loomulikult konteksti, * ootamatute komplikatsioonide ilmnemisest aru andmine on sageliesinev, * sündmusega seotud isiklikud assotsiatsioonid ja seisundikirjeldused võivad sageneda, * ilmneb rohkem spontaanseid parandusi ja korrektiive, * kergemini väidetakse ennast kahtlevat oma mälus. 30
Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli graafikatenikate virtuoos, kuid mitte detailirohkus ja peenus pole tema teostes peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar
Kaks suurt rühma mis koos annavad suure võimaluse hinnata tõe rääkimist. Tõenäosus, et me täiesti juhuslikult saame hinnata, kas räägitakse tõtt, on 50%. Undeutsch'i hüpotees: väited, mis tulenevad tegelikult toimunu mälust, erinevad väidetest, mis põhinevad väljamõeldisel ja fantsiaasial. Tõerääkimisel: *loogilisus suureneb, * mittestruktueeritud kõne teabeesituse mittevastuolulisus suureneb, * detailirohkus kasvab, *esitatu paigutub loomulikult konteksti, * ootamatute komplikatsioonide ilmnemisest aru andmine on sageliesinev, * sündmusega seotud isiklikud assotsiatsioonid ja seisundikirjeldused võivad sageneda, * ilmneb rohkem spontaanseid parandusi ja korrektiive, * kergemini väidetakse ennast kahtlevat oma mälus. Kooskõla printsiip: tavaliselt on sõnaline osa kõnest kooskõlas mitteverbaalse osaga kõneleja aktiivsusest; valetamisel või varjamisel see kooskõla häirub või laguneb
Algaja võib nõrgestada tööd, pakkudes välja ainult näoilmeid ja tunnetades midagi oma südames, selle asemel, et seda üle terve keha ja ruumi tajuda ja kogeda. Koreograafid soovivad tantsijates näha erinevaid kvaliteete: 1. Energia- ka siis, kui sa nõretad higist ja süda puperdab... 2. Hoolimine, ka siis, kui sa pead tegama asju, mida varem teinud pole näiteks julmus, alastus, füüsilised ja emotsionaalsed väljaelamised. 3. Elegantsus, detailirohkus 4. Terviklik ja aktiivne kaasatöötamine kogu tööprotsessis. 5. Kannatlikkus, tasakaalukus 6. Rolli, karakteri isikupärane esitamine. See persoon ,keda sa kehastad, võib olla karakteriga, ajaloo ja nimega (N: Romeo, Julia), sel juhul on vajalik määratleda, milline osa on tal terviketenduses, millega ja kuidas ta loob pingestatuse töös, kuidas see karakter areneb töö jooksul, millal ta domineerib ja millal mitte. Iga lavastaja loob oma, mingis mõttes erineva
(Hunt 1995: 311). Erandlik pole sellisel juhul ka pildi ja teksti vastuolu, tekst ise aga võib olla keeleliselt rohkem kui küsitava väärtusega. Kuigi laste kunstitaju arendamiseks tuleks neile pakkuda ka kaasaegset sümbolistlikku ja stiliseeritud illustratsiooni, meeldivad lastele siiski kirevad, värvirikkad ja detailirohked pildid (Müürsepp 1996: 8). Tsiteerides raamatukujundajat ja kirjanikku Asko Künnapit: ,,Lastele meeldib realism ja detailirohkus. Stiliseeritus ja visandlikkus, ükskõik kui virtuoosne see ka poleks, ajab lapsed päris kurjaks" (Künnap, Sinijärv 2005: 7). Illustratsiooni puhul on niisiis tähtis, et pilt stimuleeriks vaatlemist, õhutaks aktiivsele uurimisele (Müürsepp 1996: 7). Positiivseim mõju on pildil ja tekstil, mis moodustavad kokku terviku, kus pilt ei korda teksti, vaid pakub täiendust. Kuna lapsi köidavad suuremad ja selgemad üksikasjad, peaksid ka tähtsamad detailid olema suuremalt ja