''Paigallend: Ullo Paeranna romaan'' Jaan Kross Romaan on läbilõige ühe eestlase, Ullo Paeranna, eluloost, mis sõlmub Eesti Vabariigi sünnilooga. Sellesse mahuvad Ullo luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine iseseisvuslaste, Eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni (enesesalgamine ja vale). Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. Romaani sisu on Ullo juttude ja lugude tsiteerimine ja ümberjutustus Jaak Sirkli poolt, kes on Ullo vana koolivend Wikmani Gümnaasiumist. Nad saavad Ulloga aegajal kokku ning Ullo jutustab talle oma eluloo. Ullo sündis Ulrich Berendsina. Isa Eduard Berends(ärimees, külarätsepa poeg) ja ema Aleksandra Trimbek (hüüdnimi Sandra; tõmm...
Segavaks asjaoluks VTS-i juures võrreldes ATC-ga on ka raadio teel vestlemise vaba vorm (ATC puhul antakse teave edasi kindla korra järgi, sama püütakse teha ka merenduses, kuid mingeid rangeid nõudeid ei kehti). Kuna raadioside on juba niigi ülekoormatud, siis sageli on raske teadet õigeaegselt edasi anda. Probleemid muutuvad seda suuremaks, mida rohkem laevu on liikvel. Tavaliselt ei ole laevadel selget pilti olukorrast. Keerukast (detailiderohkest) situatsioonist omab kõige paremat teavet just VTS keskus. Sõnaliselt situatsioonist infot laevadele edasi andes on aga vaga aeganõudev töö. Siinjuures on oluline mainida, et oluliselt vähendaks raadiosidekanalite (inimeselt-inimesele suhtlemisel) koormust transponderite kasutamine (seadmelt-seadmele infovahetus). Seega võib öelda, et nt VTS, kui ka ATC esitavad kõrgeid nõudmisi kasutatavale tehnoloogiale. 7. Mille järgi VTS süsteeme arendatakse?
annaabi.ee 
