Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3) Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks oli inimestel selge arusaam heast ja halvast. 32. Religiooni ja vaenukäitumise seos. Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist. Destruktiivsetele korraldustele alluvad mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja usukauged keeldusid. Vääratanute abistamine ei seine niivõrd probleemikohases abis kui soovituses muuta oma hoiakuid ja käitumist. Kokkuvõttes segane värk. 33. Hingehoidja töö eesmärk hingehoidja kutsestandardi järgi. Pastoraalnõustamine, ehk hingehoid on ligimesest armastusest lähtuvat religioosset nõustamist. Hingehoidja on vaimulik või mingit muud religioosset autoriteeti omav spetsialist
muid selletaolisi kaalutlusi". Lähtekoht sarnane dadale (kontekst äsjalõppenud sõda, tekitas kõhklusi ühiskonna mõistlikkuses), pettumus varasemates väärtuses, skeptilisus. Aga anarhismi tundmuste asemel otsiti olukorra paremaks muutmise ideid Teadvustamatu osa meie psühhikas on oluline, alateadlikud tungid on ühiskonna pool t alla surutud, inimese tungid ei sobi ühiskonnaga, mis seob piiranguid, pidureid keelde (seksuaalsetele ja destruktiivsetele tungidele) jne. Inimese välja elamata tungide energiat saab kas sublimeerida (ümberlülitamine mõnda ühiskonna poolt heaks kiidetud tegevusse religioon, sport, kunst jne, inimene peab oma tungid kuhugi kanaldama) Tihti jääb aga sublimeerimisest mingi energia üle, seega peab hakkama tõrjuma.. Sublimatsiooni võimalused sõltuvad kultuuri repressiivsusest ( a'la puritaanlik moraal seab rohkem piiranguid jne). Mida
Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis. 31) Religiooni ja vaenukäitumise seos Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist. Bock ja Warren (1972) uurisid, kuivõrd erineva usulise pühendumise määraga inimesed alluvad destruktiivsetele korraldustele. Selgus, et kõige enam allusid sunnile mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja mittereligioossed keeldusid samavõrd täitmast eksperimentaatori destruktiivseid korraldusi. Jackson ja Esses (1997) uurisid seda, kuidas mõjutab usuline fundamentalism abivalmidust. Tulemusena leiti, et kui teine inimene on usulises ja moraalses mõttes nö valel teel, siis peetakse teda suhteliselt tõenäolisemalt oma hädade põhjuseks
annaabi.ee 
