Nende oskuste ning oluliste võimaluste kujunemisel on kõige tähtsam oma emotsioonid valitsemise võime. Mingis olukorras emotsionaalne reageerimine on ränk barjäär, mis ei lase võimule tõusta, viga, mis läheb teile palju kallimaks kui mistahes ajutine rahuldus, mida oma tunnete väljavalamine võib pakkuda. Emotsioonid varjutavad arukust ning kui te ei oska olukorda selgesti näha, siis ei suuda te ka selleks valmistuda, ega juhtunule vaoshoitult reageerida (2:18). Viha on kõige destruktiivsem tundeavastus, sest see varjutab teie nägemist kõige rohkem. Ühteaegu kaasneb sellega häiritus, mis viib olukorra veelgi rohkem teie kontrolli alt välja ning suurendab vastase võiduvõimalusi. Kui soovite teid haavanud vaenlast hävitada, siis on viha ilmutamise asemel palju parem tema valvsust teeseldud sõbralikkusega uinutada (2:18). Armastus ja kiindumus pole samuti potensiaalselt hävitavad tunded, sest need pimestavad
juhul läbipaistvaks. Ja kui tahate, siis te saate lubada lahkuda kõigel, mis on läbipaistev. Igale inimolendile on hirm tuttav. Igaüks teist on tuttav pimeduse ja üksindusega, mis hirmuga kaasas käivad. Kui hirm ennast avalikult näitab, sirutab suurem osa inimesi kohe abistava käe. Kui ta aga peidab ennast vägivalla või julmuse maski taha, tundub, et sellele ei ole võimalik andestada. Mida destruktiivsem ja jõhkram on tema avaldumine, seda raskem on näha selle taga hirmu ja tühjust. Ja ikkagi, te saate seda näha.Omaenda hirmu- ja tühjusekogemuse sügavusest saate te puudutada mõrtsukate, vägistajate ning kurjategijate hingede hirme. Ja suudate nende tegusid mõista. Seda tehes, ja lähtudes omaenda pimedusetunde kogemusest, võite te lubada endal hirmust väljuda. Te võite lubada sellel ilma hukkamõistuta olla. Kui te tõepoolest leiate, et hirm on