lähevad võtted lahingus. Inimkond on omandanud julmi viise, kuidas maailma ja elu lõpetada ning on tõestanud sihikindlust saavutada eesmärgid olenemata tagajärgedest, millel on võivad olla laastavad tagajärjed inimeste olemusele- inimlikkusele. Romaanis ,,Läänerindel muutuseta'' käsitleb Remarque eelkõige just inimlikkuse küsimust esitades lugejale võikaid pilte lahinguväljadelt ning jõudes mõtetega alatihti sõja destruktiivse mõjuni inimlikkusele. Ta ei ole kindlasti leebe kirjanik, kes ilustaks võikaid sündmusi, vaid räägib asjadest ausalt tehes isegi 21.sajandil elavale noorele võimalikuks saada aimu mineviku lahingutest. Raamaturidade vahelt kõlab tugevalt välja sõnum, et sõjas ei ole kohta inimesele, vaid robotilaadsele sõdurile, kes ei tohi tunda emotsioone. Minategelane juhtis nii mõnigi kord oma mõtteid suurtelt asjadelt ära mõistes, et mõeldes nende olemusele ajaks
Tavaliselt üritatakse lahendusi saada kaugelt, eemalt, väljaspoolt, kuigi vastused peituvad inimeses endas. Ilma vaikust kuulamata, ei leita iseennast ning pole võimalik ka teisi mõista. Vaikimine dialoogis seostub üldjuhul teemadega, millest on valus ja raske rääkida. Isegi mitte häbi pärast, aga alati ei pruugi keeruline ja emotsionaalne informatsioon jõuda alteadvusest kaugemale. Tihti ei taheta tunnistada fakte, mis on mingil moel destruktiivse iseloomuga või lihtsalt ebameeldivad. Muidu peaks hakkama nendega tegelema. Väditakse üksindust ja vaikust, et peletada muremõtteid eemale. Iseenda vältimine viib inimese lõpuks tasakaalust välja nii, et kaotatakse ka hingerahu. Tekib kriis ja probleemidele pole kuskilt lahendusi võtta. Nii hakkab elukvaliteet hingelise poole pealt oluliselt halvenema. Kõik, mida elult tahetakse baseerub tasakaalul, seal peitub ka õnne alus. Selleks, et leida oma õnn, tuleb õppida ennast kuulama
ei lastud. Hiljem abiellus ta Nastasjaga, mis leidis taas väga traagilise lõpu, nagu kõik olukorrad, kuhu oli segatud Nastasja. Naise surm ajas vürsti hulluks. Vürst ei vihastanud ega sattunud hüsteeriasse, ta läks lihtsalt hulluks. Päris kindlasti oleks inimene, kes on hea ainult näiliselt hea, sedasi reageerinud. Pigem oleks välja löönud tõeline pale. Selline headus on ilus, kuid ollakse harjunud pigem pessimismiga ning sellepärast vastatakse destruktiivse suhtumisega. Nii hea inimene tekitab nagu trotsi või kadedust. Räägitakse küll, et tahetakse headust ja õnne, kuid kui see käes on, siis hinnata ei osata. Nii see on, ka tänapäeval.
Sellised mõtteviisid viivad kindlalt ebaõnnestumiseni. ! Teiseks levinud põhjuseks on ülekoormus, kus psüühika ei ole enam suuteline läbi analüüsima olukordi ja vastuvõetud otsused kipuvad olema juhuslikku laadi. Mõnede juhtimisvigade põhjus peitub juhtide psüühika eripäras. Tippjuhtide hulka satub keskmiselt enam sotsiopaatiliste kalduvustega enesekindlaid indiviide, kes oma võimuambitsioonide teostamisel ei hooli teiste heaolust ja kahjustavad oma destruktiivse käitumisega töötajate sooritusvõimekust. Avalikus sektoris tuleneb enamik juhtimisvigu konfliktist kahe mõtlemistasandi vahel - funktsionaalse ja võimusuhete tasandi vahel. Kui funktsionaalsel tasandil jõuatakse tublide spetsialistide jõupingutuse tulemusena mõistliku strateegiani, ei pruugi see kokku sobida erakondlike huvidega. ! Muidugi olen näinud ka suurepäraseid juhte, kes igapäevaselt püüavad ennast arendada, järgivad
ole rahul iseendaga ja elab oma rahulolematust teiste peal välja. Positiivse sõnumi mõju nii ettevõtte juhtimisel kui ka lapse kasvatamisel on väga sarnane. See raske tee viib lõpuks alati kestvate tulemusteni. Kurja sõna ja karmide käskluste andmisega võib teatud juhtudel jõuda küll kiiremini soovitud sihini, kuid pikemas perspektiivis ei pruugi selliselt saavutatud tulemus rahuldada ühtegi protsessis osalejat, sest see halvab, tekitab vimma ja on destruktiivse loomuga. Kui mõelda meid iga päev ümbritsevale kommunikatsioonile, siis näeme kahjuks, et ülekaalus on negatiivsed sõnumid: paljud meist on sunnitud elama suurema osa ajast halbade uudiste ja kurjade sõnade keskel. Olen veendunud, et olukorda saab parandada vaid igaüks ise, juureldes sügavamalt selle üle, mida ja kuidas räägime ning kuidas meie sõnad vastuvõtjat mõjutavad. 2
peale ühe õiguse olla vaba ja sõltumatu. Masohhist püüab end kaotada, otsekui lahustuda millestki ülemast, tähtsamast (pere, kompanii, partei, kamp, klann). Sadist võib sisimas mõelda, et teda ajendab näiteks kohusetunne või püüd päästa, riiki, firmat, perekonna au, ausa mehe nime. Frommi järgi on niihästi sadism kui ka masohhism autoritaarsuse tunnuseks. Põgenemine maailmast võib väljenduda ka katses seda kahjustada, toimida hävitavalt destruktiivse suundumisena. Tühisus- ja alaväärsustundest võib lahti saada ka selle hävitamisega. Nüüd pole varjatud motivatsiooniks enda eraldusest päästva sümbioosi loomine, vaid hävitamisjõu kaudu valitseva seisund taastamine. Maailma hävitamise püüd on meeleheitlik püüe pääseda enese hävitamisest maailma poolt. Just sellelt positsioonilt näivad toimivat islamifundamentalistidest rahvusvahelised terroristid. Destruktiivsus on
vahel ning formuleerima ühist seisukohta · Protseduuri jälgija jälgib, et kommunikatsioon oleks avatud, meeskonnaliikmed motiveeritud, tegevus või diskussioon aktiivne · Avameelsuse jälgija püüab kontrollida, et meeskonnaliikmete arvamused, ideed, ettepanekud oleksid avameelsed ja omakasupüüdmatud ning lähtuksid ühistest vajadustest, huvidest ja eemärkidest (Ibid). 1.3.4 Destruktiivsed rollid: Destruktiivse rolli esindaja käitub agressiivselt, surub teiste ideid alla, ei arvesta teiste tunnetega, teeb kohatut nalja, kritiseerib inimest · Blokeerija on kõige suhtes küüniline, negatiivselt meelestatud · Vaidleja vaidleb vaidlemise lustist · Tunnustuse otsija otsib isiklikku tunnustust ja tähelepanu, esineb, teeb nalja, tõmbab endale tähelepanu, jutustab isiklikest edusammudest ja saavutustest
..28 9. Kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis....................................................................30 10. Kasutatud rehvide taaskasutamise tehnoloogiad, mida oleks Eestis võimalik rakendada.........................................................................................................................31 10.1 Kasutatud rehvide kasutamine katlaseadmetes küttena.......................................31 10.2 Kasutatud rehvide kasutamine kütteõli valmistamisel nende destruktiivse termilise töötlemise teel koos põlevkiviga tahke soojuskandja meetodil. ...............32 10.3 Kasutatud rehvide kasutamine tsemendi tootmisel............................................. 37 10.4 Vanarehvide utiliseerimine pürolüüsi meetodil..................................................37 11. Varasem kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis....................................................40 11.1 Kasutatud rehvidest vedelkütuse tootmine AS Kiviter poolt..................
agressioonist. Agressiivsuse teooriad Sünnipärane agressiivsus Inimese agressiivsuse kohta on esitatud rida seletusi. Psühhoanalüütik Sigmund Freud arvas oma elu lõpu poole, et inimestel on kaks põhilist energiaallikat: eluandev ja inimese naudingute eest hoolitsev liibido ning purustav surmainstinkt thanatos. Nende kahe energia konfliktid viivad inimkäitumise näivatele vastuoludele, kusjuures inimese agressiivsus on seletatav thanatose destruktiivse energiaga. Lorenz arvas 1950. aastal, et agressiivsus tuleneb sünnipärastest geneetilistest teguritest, mis tekitavad automaatseid antagonistlikke reaktsioone teiste suhtes. Lindude ja kalade etoloogiliste uuringute väitis Lorenz, et kaasasündinud agressiivsus koguneb järjest, kuni mingi sündmus juhtub olema ,,päästikuks", mis selle vallandab. Päästik esineb tõenäoliselt liigispetiifilse signaali vormis, moodustades teatud liiki ähvardava poosi näiteks vaenulik
keskuste rajamisel looduslikke mangroovimetsi. Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Sihtasutuse raport nimetab India Ookeani äärsete kalandus- ja akvakultuuriettevõttete kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel. Mangroovimetsad on hävinud kiiremini, kui korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemid. Selle põhjuseks on akvakultuuri ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades. 2004. aasta tsunaami tabas kõige rängemalt riike, kus mangroovimetsade hävitamine on olnud kõige intensiivsem: Indoneesiat, Indiat, Sri Lankat ja Tai kuningriiki. Neis riikides on hävinenud 28% mangroovimetsadest. Peale tsunaamit käivitatud uuringud näitasid, et mangroovimetsad vähendasid hiidlaine löögijõudu 90% võrra. Katastroofis kannatanud riigid mõistavad nüüd selle ökosüsteemi
А. Геополитика. 2-e изд. Единство издательство полити- ческой литературы. Москва, 2002; Сенчагов В. К. Экономическая безопасность: гео- политика, глобализация, самосохранение и развитие. Финанстатинформ, Москва, 2002. 132 liberaalid, natsionaalbolševikud jt võtavad sõna “destruktiivse” europotsentrismi vastu.7 Ksenofoobia lääne vastu on vene eliidi seas ja rahvahulkades süvene- nud mitmel põhjusel, sh ametliku propaganda mõjul. Putin on edasi arendanud nn Primakovi doktriini läänest kaugenemise osas seoses nii viimase kriitikaga Venemaa juhtkonna aadressil kui ka Kremli enda võimuambitsioonidega, mida soosivad energiakandjate kõrged hinnad. Kirjanduses on tõstatunud küsimus Venemaal (NSV Liidus) toimunud muu-
inimgruppide siseselt ja inimesel loodusega. Ei olnud eraldi töö ega vaba aega, kõik sulandus ühtseks. NÄITEKS: Aastal 2005 ilmus Soome ulmekirjaniku Risto Isomäki sulest raamat ,,Sarasvati liiv" (Sarasvatin hiekkaa, kirjastus Tammi), mida autor ise määratles ,,ökoloogilise põnevusromaanina". Kaks aastat hiljem ilmutati teos kirjastuse ,,Kunst" vahendusel ka eestikeelsena. Autor kirjeldab oma raamatus mõningaid võimalikke maailmalõpustsenaariume, mille ühisnimetajaks on destruktiivse inimtegevuse mõju ja sellele järgnevad tagasilöögid looduselt. Umbes nagu aastatetaguses Roland Emmerichi menufilmis ,,Päev pärast homset", kus uus jääaeg saabus mitte aastate, vaid tundide või lausa minutitega. Liikumapanevaks jõuks on igal kirjeldatud juhul aga see, millest täna ja juba mõnda aega räägitakse kui ,,kliimamuutustest". Inimmõjulistest siis just. Mõlema eesmärk on lugejale-vaatajale edastada tugevat sõnumit. Sõnumit, et inimene ikkagi ei tohi ega
Tema näidendites ei puudu ka (meta)teatraalne kihistus, mis muu hulgas avaldub remarkidesse kirjutatud detailses lavastusvisioonis värvigamma, valgus, heli ja muusikarezii ning plastikal rajanevate kujundite kirjeldused. Teatrikirjaniku maine võitis Vetemaa abieludraamaga ,,Õhtusöök viiele", mille lavastusest (1972, lavastaja Grigori Kromanov) kujunes sündmus. Ühe abielu purunemise näitel avab see draama ühiskonda tabanud väärtuskriisi ja kaksikmoraali destruktiivse mõju inimsuhteile. Näidendil on sarnasust Edward Albee draamaga ,,Kes kardab Virginia Woolfi?". Seda skeemi perekondlike konfliktide kaudu sotsiaalsete deformatsioonideni varieerib Vetemaa oma teisteski draamades. Näidendis ,,Roosiaed" (1976) on pragmaatilise ellusuhtumise ohtlikkuse kõrval kõne all veel viimase sõja järelpained; kokkuvõttes kasvab näidendimaailm rosaarium, kus töötavad vaimuhaiged tsivilisatsiooni üldistuseks. Nagu
ähvardusest, mida tuleb kunagi hakata ellu viima. 7. Hävitamiskäitumine - võib avalduda erisugustel viisidel. Esialgu antakse juhuslikke hävituslööke, kasutades avanevaid võimalusi. Kui see ei aita, püütakse jagada strateegilisi hoope, hävitades vaenlasele elutähtsat. Lõpuks võidakse jõuda koos hävinguni, kus ollakse teise purustamise käigus nõus ka ise hukkuma. 4.4 Konfliktitsükkel Alati ei eskaleeru konflikt lõpuni. Destruktiivse arengu üheks võimaluseks on konflikti sattumine tsüklisse, kus jäädakse keerlema ühele konflikti arenguastmele ega suudeta sellest enam väljuda. Seda nimetatakse kinnijooksmiseks või vindumiseks. Konflikt on olemas, kuid ei leita lahendust. Üheks võimaluseks on lihtsalt olukorraga leppimine, küll aeg asjad paika paneb. Kuid konflikt võib jääda püsima, mis väsitab osapooli. Kaob huvi lahenduse vastu, probleemidega ei tegelda sisuliselt, välditakse
järgnevaid; igaühe tegudel on mingi mõju kogu universumile Tänapäeva hindud võivad olla monoteistid (Brahma, kes avaldub eri kujuna), polüteistid või monistid( kogu reaalsus on üks). Mõnikord usutakse jumalate kolmainsusesse: Visnu tema ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine; selleks kehastub avataarana, kes on üleloomulik loom, inimene või Buddha vms maa peal see on ümberkehastumine. Brahma kõige looja Siva teda seostatakse destruktiivse jõuga; tema hävitab teiste jumalate loodu, et saaks jätkata eluring Jumalad töötavad teineteisega koos loomine, säilitamine, hävitamine eluring. Brahmat kummardatakse tänapäeval vähe ka kolmainsus on asendunud viie jumalaga: Visnu, Siva, Devi, Surja ja Ganesa (Siva poeg; kõigi takistuste eemaldaja), kuid kaks jumalat, keda hinduistid kõikjal kummardavad on siiski Visnu ja Siva. Krisna on Visnu avataara ehk maapealne kehastus, erootilise ja müstilise armastuse jumal.
sotsiloogias. Häbliv käitumine - Kõrvalekaldumine inimestevahelistest normist ühiskonnast. (Häire ajutine. Hälve püsiv.) Destructive behavior destruktiivne käitumine. Erinevas eas erinev. Lapseeas dendent lõhkuda asju, materiaalsete väärtuste kahjustamine. Puberteediiga lisaks materiaalsele ka suhetega seonduv. Tahtlik lähisuhete purustamine, kahjustamine jms. Nt kuulujutud, lapse väärkohtlemine. Saab olla ka endasuhtes puberteedieas. Üldjoontes destruktiivse alla kuulub ennastkahjustav agressiivne käitumine. Purustav, lõhestav jms käitumine. Delinquent behavior delinkventne käitumine. Seaduste rikkumine. Kuritegelik käitumine on käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Disruptive behavior disruptiivne käitumine. segav häiriv käitumine. Psühhiaater kolme diagnoosiga lapsed tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv.
ebausklik mõtlemine on irratsionaalne, mille puhul usutakse, et teatud käitumine või ütlemine annab kindla tulemuse naiivne mõtlemine seisneb oletuses, et edu saavutamiseks pole vaja muud, kui mõelda positiivselt negatiivne mõtlemine on tendents oodata halvimat, mille puhul rakenduvad iseeneslikult (prohvetlikult) täituvad ennustused · Nii head kui halvad konstruktiivsed mõtlejad reageerivad positiivsetele tulemustele positiivselt ja optimistlikult. Konstruktiivse ja destruktiivse mõtlemise erinevused avalduvad ainult negatiivsete tulemuste käsitluses · Destruktiivselt mõtlejad teevad negatiivse tulemuse saamisel üldistavaid järeldusi oma mina kohta. Nende enesehinnang langeb, nad on depressiivsed ja abitu hoiakuga tulevase soorituse suhtes. Täpselt samad sümptomid iseloomustavad depressioonis olevaid inimesi · Destruktiivse mõtlemise lätted võivad Epsteini arvates olla seotud minaskeemiga enesestmõistetavas minateoorias
Tähistame: V – ma lähen vasakule; P – ma lähen paremale; A – ma jään auto alla; R – ma jään rongi alla. Saame koostada süllogismi: [(V → A) & (P → R)], ¬A ⊕ ¬R ╞ ¬V ∨ ¬P. Analoogiliselt liitse (keerulise) välistava jaatava moodusega saab tõeväärtustabeli abil tõestada, et liitne välistav eitav moodus on kehtiv üksnes siis, kui järeldus sisaldab disjunktsiooni, mitte alternatiivi, vt tabel 10.7. Tabel 10.7. Keerulise destruktiivse välistava dilemma kehtivuse hindamise tabel. Uuritav skeem on [(p → q) & (t → s)], ¬q ⊕ ¬s; ¬p ⊕ ¬t, mõlema eelduse tõesust võib käsitleda kui nende konjunktsiooni tõesust. On näha, et süllogism ei kehti, seega [(p → q) & (t → s)], ¬q ⊕ ¬s ⊭ ¬p ⊕ ¬t. Küll aga kehtib süllogism mittevälistava järelduse korral, seega [(p → q) & (t → s)], ¬q ⊕ ¬s ⊨ ¬p ∨ ¬t, sest siis tuleb 7-ga tähistatud veerus mõlemad miinused plussiga asendada. 1. 4. 2. 5. 3
seitsmest õhtul kella kümneni oli ta tööl, tihti olid tal kohtumi- Ralf end kõikvõimsana. Ta tundis äkitselt, et teda on märgatud, ning just sed ka nädalavahetustel ning oma naise murede vastu ei tund- sedasorti tähelepanu soodustas veelgi tema destruktiivse käitumise arengut. nud ta suuremat huvi. Kui Ralf oli õppinud roomama ja kõn- dima, tuli tülisid üha enam ette. Ralf osutus üsna segadust tekitavaks lapseks. Kümnekuuselt lükkas ta ikka ja jälle oma Sarnased ohud pudrutaldriku laualt maha, nii et puder pritsis üle köögi laiali, Nüüd käisid Melanie ja Ralf koos koolis ning tegutsesid ühi-
Muretsen, milline ma teistele paistan, ei söanda oma tõelisi tundeid ja mõtteid avaldada. Mul on tunne, et minuga on midagi valesti." Süütunne: Kui olete teinud vea või kedagi tahtmatult solvanud, on kahetsus ja süümepiinad täiesti normaalne reaktsioon. Ent nadu dr David Burns on märkinud, sisaldab süütunne mitte ainult kahetsust, vaid ka veendumust: "Ma olen halb inimene." Just see viimane teeb süümepiinadest valulise ja destruktiivse emotsiooni. Negatiivne mõtlemine: Psühholoogid kasutavad mõistet "kognitiivsed häired" kalduvuse kohta mõelda negatiivsel ja pessimistlikul moel. Mõtlemis- ja tunnetushäired esinevad peaaegu kõigi depressioonitüüpide puhul. Depressiooni tekkides muutuvad inimese mõttes äärmiselt negatiivseteks ja pessimistlikuks. Sellised moonutused pole mitte üksnes depressiooni sümptom, vaid ka depressiooni peamisi
ma ei lähe vasakule või ma ei lähe paremale. Tähistame: V ma lähen vasakule; P ma lähen paremale; A ma jään auto alla; R ma jään rongi alla. Saame koostada süllogismi: [(V A) & (P R)], ¬A ¬R ¬V ¬P. Analoogiliselt liitse (keerulise) välistava jaatava moodusega saab tõeväärtustabeli abil tõestada, et liitne välistav eitav moodus on kehtiv üksnes siis, kui järeldus sisaldab disjunktsiooni, mitte alternatiivi, vt tabel 10.7. Tabel 10.7. Keerulise destruktiivse välistava dilemma kehtivuse hindamise tabel. Uuritav skeem on [(p q) & (t s)], ¬q ¬s; ¬p ¬t, mõlema eelduse tõesust võib käsitleda kui nende konjunktsiooni tõesust. On näha, et süllogism ei kehti, seega [(p q) & (t s)], ¬q ¬s ¬p ¬t. Küll aga kehtib süllogism mittevälistava järelduse korral, seega [(p q) & (t s)], ¬q ¬s ¬p ¬t, sest siis tuleb 7-ga tähistatud veerus mõlemad miinused plussiga asendada. 1. 4. 2. 5
Tänu sellele, et ta enese üle aru ei pidanud, suutis ta negatiivsed jooned unustada. Kuid pinna all pinged kuhjusid - pahameel ja soov kätte maksta enese piiramise eest. See leidis väljundi raevukas Ilmutuseraamatus. ,,Sellest kasvas hirmus pilt, mis jultunult läheb vastuollu kõigi ideedega kristlikust alandlikkusest, sallivusest ning armastusest ligimese ning oma vaenlase vastu ning muudab nonsensiks armastava taevaisa ning inimkonna päästja. Vihkamise, raevu, kättetasumise ja pimeda destruktiivse viha räige orgia, mis ennast fantastilise terrori kujutistes ilmutab, murrab välja koos vere ja tulega ning ujutab üle maailma, mida Kristus on just üritanud taastada süütuse ning Jumalaga armastava osaduse algsesse seisundisse." (JUNG 2002:97) Kuivõrd Jungil on pikk praktika psühhiaatrina, tunneb ta end piisavalt kompetentsena võtmaks sõna Ilmutusraamatu kirjutaja vaimse tervise teemal. Jungi tasakaalu ehk enantodroomia
annaabi.ee 
