· Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti · Väga tugev oksüdeerija · Osooni võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks · Osooni moodustub protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku · Hapnikku saadakse laboratoorselt mõnede hapnikurikaste ainete kuumutamisel · Puhtama hapniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi · Põhiliselt toodetakse hapnikku odavaimal meetodil vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil, mille tulemusena saadakse gaasiline lämmastik ja vedel hapnik · Hapnikku kasutatakse paljudes valdkondades: terasesulatuses keevitustöödel keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel põlemisprotsesside intensiivistamisel hingamiseks vajaliku hapnikuga varustatakse tuukreid ja kosmonaute, hapnikku kasutatakse ka meditsiinis Hapniku ühendid · Vesi: Looduses üks levinumaid aineid
Hapniku leidumine lihtainena - õhukoostis - vesi - mulle pindmised kihid Leidumine liitainete koostises - vesi - liiv - rasvad ja valgud - suhkur - puit - kivimid - soolad ja happed Füüsikalised omadused - gaasiline - värvitu - maitsetu - lõhnatu - vees lahustub - õhust raskem - vajalik kõigile elusorganismidele elutegevuseks Hapniku saamine - tööstus õhu fraktsioneerival destillatsioonil ja vee elektrolüüsil - laboris vee elektrolüüsil ja hapniku sisaldava ainete kuumutamisel Hapniku kogumine - õhuga täidetud anumasse - läbi vee Hapniku tõestamine - kui anumas on hapnikku, siis hõõguv puutikk süttib heleda leegiga põlema . Hapniku keemilised omadused - hapnik reageerib erinevate lihtainetega 1. metallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) 2. mittemetallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) - liitainetega reageerimine hapnikuga Hapniku kasutamine
Fraktsioneerimiskolonni alumises osas on kõrge temperatuur, mis üles poole järk-järgult alaneb. Keev nafta siseneb kolonni 2 auruna, ülespoole tõustes ta jahtub. Kui fraktsioon jõuab oma keemistemperatuurile vastavale kolonnitaldrikule, siis ta kondenseerub ja juhitakse torude kaudu välja. Parema eraldatuse saavutamiseks fraktsioonid destilleeritakse veel kord. Fraktsioon on primaarsel destillatsioonil saadud lähedaste keemistemperatuuridega vedelike segu. Kergetel fraktsioonidel on madalamad keemistemperatuurid ja lühikesed süsivesinikahelad. Rasketel fraktsioonidel on kõrgemad keemistemperatuurid ja pikemata ahelatega ühendid. Krakkimine on reaktsioon, mis lõhub suurte molekulidega alkaanid väiksemate molekulidega alkaanideks ja alkeenideks. Väiksemate molekulidega alkaane kasutatakse bensiinina. Krakkimine toimub kõrgel temperatuuril või katalüsaatori juuresolekul.
väärisgaasid. · Reaktsioonid toimuvad eri temperatuuridel · Leelis ja leelismuldmetallidega tekivad ka peroksiidid ja superoksiidid Na + O2 Na2O2; K + O2 KO2 · Esineb nii täielikku kui mittetäielliku põlemist C + O2 CO2; 2C + O2 2CO Hapnik · Laboratoorselt saadakse hapnikurikaste ainete lagundamisel 2KMnO4 K2MnO4 + MnO2 + O2 2H2O2 2H2O + O2 2KClO3 2KCl + 3O2 2KNO3 2KNO2 + O2 · Töötuslikult saadakse fraktsioneerival destillatsioonil, vee elektrolüüsil ning molekulaarsõela kasutades. Hapnik Kasutusalad: ·Põlemise intensiivistamine (HNO3, H2SO4 tootmine, kõrgahjuprotsessid) ·Hapnikumaskid (lendur, tuuker, mägironija jt) ·Meditsiin (kopsuhaigused, gaasimürgitus) ·Lõhketööd ·Heitvete puhastamine ·Kangaste ja paberi pleegitamine LÄMMASTIK. N2 · Universumis levimuselt 7. kohal · Maal esineb peamiselt lihtainena atmosfääris (78 mahuprotsenti)
(Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm kõrgpingeseadmetes, gaaslaserites, madalate t°de tehnikas Argoon hõõglampides ja luminestsentslampides, inertgaasina
Vedelike aurustumise kiirus sõltub ka vedelike temperatuurist. Veeauru kondenseerumine Osa tekkinud veeaurust kondenseerub jahedamas keskkonnas. Piirituse valmistamine Puskari valmistamine Puskari valmistamine Destilleerimine Aine agregaatoleku muutumist kasutatakse keemialaboris destillatsioonil. Tänan tähelepanu eest! ©
*Mitte-met. On molekulaarsed või aatomvõrega. 4FeS2+ 11O2=2Fe2O3 + 8SO2 *Mitte-met. Pole plastilised ja head elektri juhid. *Hapniku saamine: (v.a grafiit) *Mitte-met. Suurenevad V-lt , P-le 2HgO(temp)=2Hg+O2 Ja rühmas ülevalt alla. 2KNO3(temp)=2KNO3+O2 *Tahked: N2,O2,P,Br2,Cl2, Ar,Nl,He,F2. *Tööstuslikult: Vedela õhu traktrioneeriva KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega. HALOGEENID: Näited: *VII A rühma elemendid v.a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid. ¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised.
Pelgulinna Gümnaasium Naftaleen Renee Pesor 11.k Tallinn 2009 Ajalugu Aastal 1819-1820 olid juba 2 keemikut teatanud kivisöetõrva destillatsioonil saadud teravalõhnalisest valgest tahkest ainest. Aastal 1821, John Kidd kirjeldas selle aine omadusi ja saamise viise, ning pani sellele nimeks naftaleen, kuna see oli saadud tööstusbensiinist. Naftaleeni keemilise valemi esitas Michael Faraday 1826. Struktuuril olevad kaks sulakvarts benseenist rõngast esitas Emil Erlenmeyeri aastal 1866, ning seda kinnitas Carl Graebe kolm aastat hiljem. Saamine Enamjaolt saadakse naftaleeni kivisöetõrvast
muutuste toimel. · Lõhnaaine iseloomuliku meeldiva lõhnaga looduslik või sünteetiline orgaaniline ühend, mida kasutatakse parfümeeria- ja kosmeetikatoodete, seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad ühendid, et mõjuda meie haistmismeelele. Lõhnaaineid võib eraldada paljudest taimsetest ja loomsetest produktidest ekstraktide või nastoikadena või eeterlike õlidena, mis saadakse veeauruga destillatsioonil. · Värvaine värviline orgaaniline ühend, mida kasutatakse nahale, riidele, paberile ja muule materjalile värvuse andmiseks. · Allergia organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise ja immuunsüsteemi poolt. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid
keemistemperatuuri järgi. Tähtsamad naftasaadused on: Bensiin –kõige madalama keemistemperatuuriga saadus.Kasutatakse automootori kütusena Petroolium- veidi kõrgema keemistemperatuuriga Diislikütus- petrooliumile lähedase keemistemperatuuriga. Kasutatakse diiselmootorites. Määrdeõlid, masuut –veel kõrgema keemistemperatuuriga Bituumen – pigitaoline jääk nafta destillatsioonil. Kasutatakse asfalteerimisel. Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse gaasilise kütusena. Süsinik lihtainena On mittemetalliline element. Asub perioodilisuse tabelis IV A rühmas. Süsiniku aatomil on välisel elektronkihil 4-elektroni ja ta moodustab ühendites peaaegu alati 4-kovalentset sidet. Esineb mitme allotroopse teisendina(teemant, grafiit) Teemant ei juhi elektrit
Trihapnik e osoon O3 terava lõhnaga sinakas mürgine gaas, ebapüsiv, kasutatakse vee puhastamisel, Maad ümbritsev hõre osoonikiht kaitseb lühilainelise UV-kiirguse eest. Dihapnik e molekulaarne hapnik O2- aatomid seotud kaksiksidemega. Monohapnik e atomaarne hapnik O- väga ebapüsiv Hapnikku saadakse laboratoorselt hapnikurikaste ainete kuumutamisel, vee elektrolüüsil, vedela õhu destillatsioonil. Puhast hapnikku kasutatakse terasesulatuses, keevitusel, keemiatööstuses, põlemisel, (meditsiinis) o VESI H2O Looduses väga levinud aine, ligi ¾ Maa pinnast on kaetud veega. Kujundab olulisel määral Maa kliimat. Keemiliselt küllalt püsiv ühend, väga nõrk elektrolüüt, on nii happeliste kui ka aluseliste omadustega. Jää on kergem kui vesi, kuna jääs on molekulid omavahel seotud hõredaks kristalliliseks struktuuriks. o VESINIKPEROKSIID H2O2
Või kasutada joogivee desinfitseerimiseks (analoogiliselt klooriga). Osooni võib tekkida protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku nt välgulöögi kanalis, mõnede elektrimasinate töötamisel, päikesekiirguse toimel. · Hapniku saamine: hapnikurikaste ainete (KMnO4, KNO3, KClO3) kuumutamisel, vesinikperoksiidi (H2O2) lagunemisel katalüsaatori (MnO2) mõjul, vee elektrolüüsil, vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil · Kasutusalad: terasesulatuses, keevitustöödel, keemiatööstuses paljude ainete valmistamisel, põlemisprotsesside intensiivistamisel jne, hingamiseks vajaliku hapnikuga varustatakse tuukreid ja kosmonaute, hapnikku kasutatakse ka meditsiinis. Väävel · Kuulub VIA rühma, on tugevate mittemetalliliste omadustega, kuid jäävad elektronegatiivsuselt siiski alla samas perioodis asuvale halogeenile.
Saagis kirjanduslikust: 55,24% Ter-aromaatne alkohol: teoreetilise saagise arvutasin reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutasin 7,2 g150 g /mol atseetofenooni andmeid (moole vähem)- m= 120 g /mol =9g. Kirjanduslikult on saagis 60&% teoreetilisest, st m=5,4g. Minu saadud saagis oli 1,15g. Saagis teoreetilisest: 12,77%. Saagis kirjanduslikust: 21,3%. Nii väikse saagise põhjuseks võib olla see, et kogusin veeauru destillatsioonil reageerimata ühendeid liiga palju ja väljuma hakkas ka sünteesitud aine. 3. Kokkuvõte. Töö eesmärk oli teha kaheastmeline süntees. Kasutasin hüdroksüülrühma asendamist halogeeniga ning tegin Grignardi reaktiivi. 4. Kasutatud kirjandus Kanger, T., Laasik, M.Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. 2009
sisaldavad 3-5 süsinikuaatomit, nende segu on puskariõli. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Puskariõli · Puskariõli alkoholid tekivad käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõli Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. Tänan !!!! · Linda Ruuto
`teravili', ka Kornbrand). 7. Millest tekivad puskariõlid? Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid ja milliseid vaevusi need põhjustvad? Puskariõli alkoholid tekivad käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. 8. Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile? Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks!!! Seega on etanooli mõju organismile hukatuslik!!!Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva
Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmiseks.. Bensiin on lenduvam kui diiselkütus ja lennuki petrooleum. Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd lisandite tõttu.Diiselkütus Et eristada naftast toodetud diiselkütust biomassist toodetust, nimetatakse esimest petrodiisel Petrodiisel on fossiilne kütus, mida saadakse toornafta fraktsioneerival destillatsioonil.. Koostise moodustavad süsivesinikud C8 kuni C21 :parafiinid ja naftaleenid ja alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16. 3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab atmosfäärirõhul ja teine, masuudi lahutamise kolonn, vaakuumis . Toornafta läbib
Puskariõlid sisaldavad 3-5 süsinikuaatomit, nende segu on puskariõli. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Puskariõli alkoholid tekivad käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Ka teisi dioole nimetatakse glükoolideks. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises
ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranzilt. Neoon on väärisgaasidest heeliumi järel kõige kergem (väiksema tihedusega). Külmutusvõime ruumalaühiku kohta on neoonil vedela heeliumi omast üle 40 korra suurem ja vedela vesiniku omast kolm korda suurem. Tavaliste pingete ja voolutugevuste korral annab neoon haruldaste gaaside seas kõige intensiivsema elektrilahenduse. Väärisgaasid kuuluvad õhu koostisesse ja neid toodetaksegi tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Õhus sisaldub teda normaalolukorras 0,0012 protsenti. Neoonlampide punakas-oranzi valgust kasutatakse laialdaselt neoonreklaamis. Sõna "neoon" kasutatakse selles seoses ka teiste gaaside puhul, mis annavad teisi värve. Vedelat neooni kasutatakse ka odava krüogeense külmutusagensina. Enamikus rakendustes on ta odavam külmutusagens kui heelium. Kõrgepingeindikaatorites, liigpingepiirikutes, lainemõõturites ja televiisorites. Heeliumi ja neooni kasutatakse heelium-neoonlaseris. NB!
Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes. Saamine Kuna lämmastiku keemistemperatuur (-196 °C) on veidi madalam kui hapnikul (-183 °C), siis sellel erinevusel põhineb ka lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O Omadused Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergem gaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja -195,8 °C Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lämmastik on
St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee elektrolüüs (lagundamine elektrivooluga) 2H2O à 2H2 + O2 Hapnikku sisaldavate ainete lagundamine Vesinikperoksiidi lagundamine 2H2O2 2H2O + O2 Kaaliumpermanganaadi lagundamine 2KMnO4 O2 + MnO2 + K2MnO4
Leelise toimel ester hüdrolüüsub, andes karboksüülhappe soola ja alkoholi: CH3COOC2H5 + NaOH CH3COONa + CH3CH2OH (etüületanaat, naatriumetanaat) · Fenoolftaleiiniga on võimalik selgeks teha aluselist keskkonda. Ta hüdrolüüsub seal. 79. Destillatsioon: · Põhimõte: Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse, kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. · Ainete eraldamine: Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite keemistemperatuuride erinevusel. Kui segu komponentide keemistemperatuurid erinevad vähe (vähem kui 50°C), ei ole neid lihtdestillatsioonil võimalik täielikult eraldada, kuigi ka sel juhul on destillaat rikastunud kergemini keeva komponendiga. Destillatsiooni käigus väheneb madalamal temperatuuril keeva komponendi kogus eraldatavas segus pidevalt. · Keemistemperatuuri määramine lihtdestillatsiooni abil:
Puskariõlid sisaldavad 35 süsinikuaatomit, nende segu on puskariõli. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Puskariõli alkoholid tekivad käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Ka teisi dioole nimetatakse glükoolideks. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises
Puskariõlid sisaldavad 3-5 süsinikuaatomit, nende segu on puskariõli. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Puskariõli alkoholid tekivad käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või 3 puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Ka teisi dioole nimetatakse glükoolideks. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises
suhteliselt tugev. Kuumutamisel muutub aktiivsemaks. Atomaarne hapnik on tugevam oksüdeerija kui dihapnik, võib liituda ha dihapnikuga, muutudes osooniks. Osoon on terava lõhnaga, sinaka värvusega gaas, mis laguneb kergesti ja on väga tugev oksüdeerija. Saamine: · Hapnikurikaste ainete kuumutamisel (KmnO, KNO, KClO) · Vesinikperoksiidi lagunemisel MnO mõjul · Vee elektrolüüsil · Vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil, saadakse gaasiline lämmastik ja vedel hapnik Ühendid Veel on molekulid väga polaarsed ja nende vahel on vesiniksidemed. Vesiniksideme tõttu on ta vedelas olekus. Ta on väga nõrk elektrolüüt ning võib reageerida nii aluseliste kui ka happeliste oksiididega. Aktiivsemate metallide suhtes käitub vesi oksüdeerijana, eraldades vesinikku. Vesinikperoksiid on tugev oksüdeerija, saab kasutada pleegitamisel. Hapnik on põhiline oksüdeerija ümbritsevas keskkonnas
elementidel (Kr, Xe, Rn) keemiline aktiivsus elektrone hästi siduvate elementide (F) suhtes. Ksenooni aktiivsus on suurem kui Krüptooni oma. Radooni keemiline aktiivsus on veelgi suurem, kuid Radooni radioaktiivsuse tõttu on tema keemilisi omadusi vähem uuritud. Väärisgaaside aatomid ei ole võimelised omavahel ühinema, mistõttu nad esinevad atomaarsel kujul. Leidumine ja saamine: Väärisgaasid kuuluvad õhu koostisesse ja neid toodetaksegi tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Heeliumi leidub ka maakoores. Omadused: Väärisgaasid on värvuseta ja lõhnata üheaatomilised gaasid. Nad on madala sulamis- ja keemistemperatuuriga lihtained. Väärisgaasi aatomite vahel ei teki tavalisi keemilisi sidemeid, aatomite vastastiktoime on tingitud ainult nõrkadest van der Waalsi jõududest. Aatomiraadiuse suurenemine suunas He->Rn kasvab aatomite polariseeritavus ja kahaneb nende ionisatsioonienergia. Heelium (He) Heelium on VIII rühma esimene element
kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lahusti värvi või laki koostises oleva sideaine lahusti. Lahustipõhine värv sisaldab orgaanilisi lahusteid. Lahustivaba värv veepõhine värv, ei sisalda orgaanilisi lahusteid, vt dispersioonvärv. Lakibensiin nafta destillatsioonil tekkiv bensiinifraktsioon, mida laialdaselt kasutatakse värvide ja lakkide lahusti ning vedeldina. Lakk segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest. Moodustab pinnale läbipaistva läikiva või läiketa kile. Toonitavad lakid sisaldavad vähesel määral ka värvipigmente. Lateksvärv vt dispersioonvärv. Liimvärv odav halva kvaliteediga veepõhine värv, mida varem kasutati peamiselt lagede valgendamiseks
Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Järgmist kõrgemalt keevat naftasaadustnimetatakse petrooleumiks. Petrooleumile lähedase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites. Diislikütus pritsitakse diiselmootorisse läbi peene ava. Väga suure rõhu all kuumeneb ta mitmesaja kraadini ja süttib. Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrde- ja muud õlid, masuut ja parafiin. Nafta destillatsioonil jääb lõpuks järele must pigitaoline jääk - bituumen. Süsivesinikud vees ei lahustu. Vedelad ja tahked süsivesinikud tunduvad katsumisel rasvased. Nad on vett tõrjuvad - nad ei märgu. Kasutamine: Maagaasi ja teisi gaasilisi süsivesinikke kasutatakse tööstuses ja argielus gaasilise kütusena raudesemete katmiseks; süsivesinikke lahustitena (rasvaplekkide väljavõtmisel ja keemilises puhastuses), määrdeainena. Aatomite olekud
5) Tsitraal (geraniaali ja neraali segu, mis on sidruni-või laimiõli komponendid) Ekstraktid, absoluudid Lahustina kasutatakse: 1) Heksaani 2) Atsetooni 3) Etanooli 4) Vett 5) Toiduõli 6) Toidurasva 7) Vedelat CO2 (saab hea saagise) Kui kasutatavat lahustit ei eemaldata, nimetatakse toodet ekstraktiks. Ekstrakti lõhna intensiivsus on võrreldes puhta eeterliku õliga 102-103 korda nõrgem. Destillaadid Puuviljamahlade aroomi komponendid on palju lenduvamad destillatsioonil kontsentreeritult kui suures koguses vees. Mikroobsed aroomid Toodetakse lipaaside ja Penicillum roquefort'i abil. Sünteetilised looduslikud aroomiühendid 1) Vanilliin Saadakse peamiselt ligniini leeliselisel hüdrolüüsil 2) Tsitraal Saadakse sidrunheina veeaurudestillatsioonil Koosneb kahest isomeerist: geraniaal (I) ja neraal (II) 3) Mentool Sünteesitakse peamiselt m-kresoolist
Katioon on positiivne ja anioon on negatiivne. 3. molekulmassi arvutamine C2H6 Mr(C2H6)=2 C+6 1=2 12+6 1=30 Mr (Ba(NO3)2)=Ba+2 (N+O 3)=137+28+96=261 4. liitaine protsendiline koostis CaO Mr(Ca+O)=40+16=56 hapnikusisaldus: 5. hapnik ja lämmastik Hapnikku saadakse veelagundamisel, maagaasist, rauamaagi kuumutamiselja vedela õhu destillatsioonil. Hapnik on kerge gaas selletõttu kogutakse seda anumasse millel in ava allapoole. Lämmastik on raske gaas. 6. happed, alused, soolad happed:üheprootonilised ja mitmeprootonilised. tugevad happed ja nõrgad happed. leelised: tugevad, lahutuvad vees, söövitavad. 7. lahuste pH pH on suurus mis näitab vesinikioonide sisaldust lahuses. 8
Madalama keemistemperatuuriga ained kanduvad aga neljandale korrusele. Ka siin osa aurustunud komponente veeldub ja vastav fraktsioon eraldub kolonnist. 128.Kolonni tipus veeldub kõige madalama keemistemperatuuriga osa, mis laborikatses koguti esimesse katseklaasi. See fraktsioon väljub kolonnist kõige ülemise külgtoru kaudu. Pane aga tähele, et osa molekule väljub kolonni tipus oleva toru kaudu. Need on destillatsioonil eralduvad gaasilised produktid, mida laborikatses koguda ei õnnestunud. Küll on aga need gaasid olulised naftakeemia produktid. Kasuta jällegi suurendusklaasi, et vaadelda kolonni tipus toimuvat. 129.Laboris tehtud destillatsioonil jäi kolbi suur hulk masuuti. Selle väärtustamiseks on välja töötatud termilise krakkimise tehnoloogia, kus pikad süsivesiniku molekulid lõhutakse lühemateks ning suureneb madalal temperatuuril keevate
Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lisaks esineb lämmastikku veel neutraalsete ja ioniseeritud aatomitena ning ühenditena Päikese ja teiste planeetide atmosfäärides, komeetide gaasipilvedes, udukogudes. Saamine Kuna lämmastiku keemistemperatuur on veidi madalam kui hapnikul, siis sellel erinevusel põhineb ka lämmastiku ja ka hapniku tööstuslik saamine vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Laboratoorselt saadakse lämmastikku mitmete ainete, peamiselt ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti kuumutamisel: (NH4)2Cr2O7 N2 + Cr2O3 + 4H2O NH4NO2 N2 + 2H2O Omadused Lämmastik on värvusetu, maitsetu, lõhnatu, vees vähe lahustuv, õhust veidi kergemgaas. Tema sulamistemperatuur ja keemistemperatuur on vastavalt -210 °C ja -195,8 °C Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Lämmastik on kõikidest lihtaine molekulidest keemiliselt kõige püsivam,
· Toime nahale ja silmadele Ohtlike ainete käitlusmeetodid: · Õlijäätmed põletamine/õli taastamine · Lahustijäätmed põletamine/destilleerimine · Värvi-, lakijäätmed, liimijäätmed põletus · Kontsentreeritud happe või aluse jäätmied märgkeemiline töötlus neutraliseerimiseks · Kaadmium, raskmetallid keemiline töötlemine, vastav prügila, pikaajaline ladustamine · Elavhõbe taastamine destillatsioonil, vastav prügila · Tsüaniid pikaajaline ladustamine · Pestitsiidid põletus/pikaajaline ladustamine Ohtlikud jäätmed inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu või kahjustada tervist või keskkonda. Kahjulik toime: · Plahvatusohtlikud ained tundlikud kuumusele, leegile, hõõrdele, löökidele · Oksüdeerivad ained vallandavad eksotervilise reaktsiooni
keemistemperatuuril spetsiaalses kuumuskindlas kolvis. Põletamisel orgaanilises aines olev süsinik oksüdeerub CO2-ks, vesinik H2O-ks, lämmastik moodustab ammooniumsulfaadi. Toimuva protsessi kemismi võib skemaatiliselt edasi anda võrrandiga: 2NH2(CH2)2COOH + 13H2SO4 = (NH4)2SO4 + 6CO2 + 12SO2 + 16H2O Põletamisel saadud lahust töödeldakse leelisega: (NH4)2SO4 + 2NaOH = Na2SO4 + 2NH3 + 2H2O 2NH+4 + OH- = NH3 + H2O Leelisega käsitlemisel tekkinud ammoniaak lendub destillatsioonil koos veeauruga ja püütakse kinni vastuvõtjas kindla normaalsusega happe poolt: 2NH3 + H2SO4 = (NH4)SO4 2NH3 + 2H+ = 2NH+4 Orgaanilise aine põletamine H2SO4-ga kulgeb aeglaselt ja seetõttu kasutatakse protsessi kiirendamiseks erinevaid katalüsaatoreid. Katalüsaatorid aitavad üle kanda hapnikku 12 väävelhappelt orgaanilise aine süsinikule
Seal eraldunud vesi retsirkuleeritakse. Esmasest separaatorist eraldub ka veel nn. "keskfraktsioon", mis sisaldab vett, savi-ja liivaosakesi ja bituumenit. See fraktsioon läheb flotaatorisse (scavenger cell), kus teda aereeritakse õhuga. Pinnale tõuseb täiendav kogus bituumeni "vahtu", mis koos põhiseparaatorist tulnud bituumse fraktsiooniga läheb tsentrifuugimisele. Tsentrifuugist väljub jääkvesi (reovesi) ning bituumeni lahus, mis destillatsioonil lahutatakse bituumeniks (produkt) ja vedelaks nafta fraktsiooniks. Toorbituumen on must, väga viskoosne vedelik (100 cP tempil 38 kr). See kuum toorbituumen suunatakse kohapeal koksistajasse (coker), kus ca 500 kr juures eralduvad gaasid ning vedelproduktide aurud ja raske jääk on asphalt, mis sisaldab polüaromaatikat. Viimane krakitakse rohkem lenduvateks CH-deks ja koksiks: C42H56 = 2C8H18 + C4H10 + C2H6 + C2H4 + 18C
1) Mis on luminestsents? (üldiselt ja lühidalt) Paljude põlemisreaktsioonidga kaasneb valguskiirguse eraldumine soojuslik valguskiirgus. Mõnede reaktsioonide puhul eraldub valgust aga ka toatemperatuuril mittesoojuslik valguskiirgus ehk luminestsents. 2) Destillatsioon (põhimõte, otstarbekus) Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse,kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite keemistemp.-de erinevusel. Kui segu komponentide keemistemperatuurid erinevad vähe (vähem kui 50°C), ei ole neid lihtdestillatsioonil võimalik täielikult eraldada, kuigi ka sel juhul on destillaat rikastunud kergemini keeva komponendiga. Destillatsiooni käigus väheneb madalamal temperatuuril keeva komponendi kogus eraldatavas segus pidevalt. Destilleerimist kasutatakse vedelike puhastamiseks mittelenduvatest või
Metanooli sünteesiks komprimeeritakse gaas kuni 200- gudroon 4)Määrdeõlide tootmine · Lahustid (süsivesinikud): CH 2Cl2, CHCl3, CCl3CH3, 30 at rõhuni tempil ca 300 C. Katalüsaator on Cr 2O3 + ZnO. Reageerimata jäänud lähtegaas retsirkuleeritakse Toornafta destillatsioonil saadud määrdeõlide CCl4, TCE, PCE (analoogia NH3 sünteesiga). Saadakse ca 99%-line fraktsioonid suunatakse ümberdestilleerimisele vaakumis, On identifitseeritud veelgi ohtlikumaid mürke, isegi nn metanool. CO + 2H2...........CH3OH H = - 103 kJ et eraldada kergemaid jääke (gasoils)
Destillatsioon on menetlus vedelike puhastamiseks neis lahustunud tahketest ainetest või madalama keemistemperatuuriga vedeliku eraldamiseks kõrgema keemistemperatuuriga vedelikest aurustamise ja auru taasvedeldamise teel. Destilleerimisel ei muutu süsivesinike struktuur. Olenevalt nafta leiukohast saadakse temast otsedestilleerimisel 10%...15% bensiini, 15%...20% reaktiivmootorikütust, 15%...20% diislikütust ja umbes 50% masuuti. Viimase teistkordsel destillatsioonil valmistatakse mitmesuguseid määrdeaineid. Naftat destilleeritakse pidevalt töötavates destillatsiooniseadmetes normaalrõhul (atmosfäärdestillatsioon) ja seejärel raksemad naftafraktsioonid vaakumis (vaakumdestillatsioon). Destillerimisel võetavad peamised fraktsioonid on: gaasid, bensiin (40...210) oC, ligroiin - (120...240) oC, petrool - (150...320) oC, gaasiõli - (180...360) oC, solaarõli - (300...400) oC. Seejärel pumbatakse järelejäänud masuut, kuumutades auruga 430 oC,
· Aklassi moodustavad polümerisatsiooni teel saadud ained (polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüstirool). · Bklass moodustub polükondensatsiooni teel saadud ainetest (polüester, penoolfenoolformatehüül, epoksüüd(vaigud). · Cklass looduslike vaikude modifikatsioonid (etüültselluloos, nitrotselluloos, tselluloid). · Dklass bituumenid ja tõrvad. Orgaaniliste ainete destillatsioonil saadud ained. Sõltuvalt temp. mõjust jaotatakse vaigud: 1. Termoplastsed saab korduvalt ümber vormida 2. Termoaktiivsed temperatuuri mõjul omadused muutuvad; ühekordsed. PLASTMASSIDE KOOSTIS: polümeer, plastikaator muudab elastsemaks, stabilisaator muudab pikaealiseks, värvaine, täietaine kiudmaterjal, pulbrikujul, kihilised, muudab tugevamaks,
Nende kasutamine. 42. Hapnik ja väävel: leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Hapnik O2- litosfääris kõige levinum keemiline element, atmosfääris 23,10 massi-%, hüdrosfääris elementidest esikohal. Maa kui terviku massist on O teasel kohal. Kuulub rohkem kui 1400 mineraali koostisesse, on elusaine põhielement ja inimorganismis on seda 61,4%. Hapnikku toodetakse nagu lämmastikkugi veeldatud õhu fraktsioneerival destillatsioonil. Puhast O2 saadakse vee elektrolüüsil. Vee elktrijuhtivust suurend elektrolüütide (happed, alused, soolad) lisamisega. 2H2O2H20O2. Laboris kasut hapniku saamiseks hapnikurikaste ainete lagundamist kuumutamisel: 2KMnO4K2MnO4+MnO2+O2 (kaaliumpermanganaadist) või 2H2O22H2O+O2 (vesinikperoksiidist toatemperatuuril). Esineb kolme stabiilse isotoobina, väga elektroneg element, värvusetu, lõhnatu, vees vähelahustuv gaas, tugev oksüdeerija, mis reageerib otseselt peaaegu kõikide
· Fosforhappe soolad (fosfaadid) leiavad kasutamist väetistena. · Fosforhape leiab kasutamist väetiste ja detergentide tootmisel, samuti toidulisandina. · Fosforhappe kuumutamisel toimub kondensatsioon, kus kaks või enam molekuli liituvad, eraldades vee. 42. Hapnik ja väävel: leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Hapnik on maakoores levinuim element ja moodustab 23% Maa atmosfäärist. · Hapnikku toodetakse nagu lämmastikkugi veeldatud õhu fraktsioneerival destillatsioonil. · Hapnikku kasutatakse terasetööstuses, keevitamisel, meditsiinis. · Hapnik O2 on maitsetu, lõhnatu paramagnetiline gaas, mis kondenseerub -183 °C juures. · Hapniku allotroop osoon O3 on sinakas teravalõhnaline diamagnetiline gaas, mis kondenseerub -112 °C juures. Osoon tekib stratosfääris kiirguse toimel. Laboris saadakse elektrilahendusel hapniku keskkonnas.
ning on üldjuhul väga meeldivad, meenutavad mandleid, martsipani, Kreeka pähklit, pralineed, kookospähklit, küünlavaha ning ka mitmeid õlisid. Veininüansid võivad lisaks mainitud serri, portveini ja madeirale olla ka näiteks Sauternes või Tokaji. Siia võivad lisanduda ka paljud puuviljad, nagu pirnid, ploomid, datlid, viigimarjad ja rosinad, ehkki need kombineeruksid ka puiduse ja estrilise buketi omadustega. Viski tootmisel- käärimisel ja destillatsioonil - saadakse esimese viie buketi nüansid: teraviljalised, estrilised, lillelised, turbased ja õlised. Väävlised nüansid lisanduvad nii tootmisel kui ka küpsemisel. Puit ise annab viski küpsemisel nii puidused kui ka veinised nüansid. Küpsemine lisab või suurendab estriliste, lilleliste ja mõnede väävliste nüansside osakaalu, mis tähendab seda, et tootmistsükli hilisemates faasides võivad paljud omadused, mis algselt on pärit mujalt, kas tugevneda või nõrgeneda
Puskariõlid sisaldavad 3-5 süsinikuaatomit, nende segu on puskariõli. Need alkoholid annavad puskarile ja mõnele teisele alkohoolsele joogile iseloomuliku lõhna ja maitse. Puskariõli alkoholid tekivad käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. Ka teisi dioole nimetatakse glükoolideks. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises
paindetugevuse. Kõvadus on omadus osutada vastupanu teisele kehale, mis püüab temasse tungida. Jaguneb staatiline ja dünaamiline kõvadus. Dünaamiline seda iseloomustab tagasi põrkamise kõrgus või võnkumise sumbumine. Staatiline Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus, kus suure massiga surutakse väikse pindalaga teemant või wolfram karbiid otsaga keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C,
annaabi.ee 
