Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti siiski pruunikat tooni. Nafta puhul ei saa välja tuua keemis ega sulamistemperatuure, sest ta on erinevate ühendite segu. Kasutus Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka keemiatööstuse toorainena. Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid8 on naftakeemiatööstuse tooraine. Parafiine9 kasutatakse paberitööstuses ja meditsiinis. Raskeid destillaatidest valmistatakse määrdeained ning rasked jäägid on asfaldi tooraine. Peamised naftavarud maailmas S a u d i... V e n e z u e la K a ta r H iin a U S A Ir a a n Ir a a k A lz e e r ia K u v e it A ra a b ia Ü E V e ne m a a Joonis 1. Naftavarud maailmas 8 Segust fraktsioonimise teel eraldatud osa. 9
võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. 3 Kasutus Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka keemiatööstuse toorainena Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. Parafiine kasutatakse paberitööstuses ja meditsiinis. Raskeid destillaatidest valmistatakse määrdeaineid ning rasked jäägid on asfaldi tooraine. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. 4 Tootmine Naftat saadakse pumbates või ammutades teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat mere põhjast,
CnH2n+2 alkaan CnH2nalkeen Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovitavate reaktsioonide suunas. C10H22 katalüütiline krakkimine-> CH4 + C9H18 Kasutus Naftat kasutatakse peamiselt kütuse ja ligi 10% ka keemiatööstuse toorainena. Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. Parafiine kasutatakse paberitööstuses ja meditsiinis. Raskeid destillaatidest valmistatakse määrdeaineid ning rasked jäägid on asfaldi tooraine. Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://et.wikipedia.org/wiki/Raske_nafta http://en.wikipedia.org/wiki/Naphtha http://en.wikipedia.org/wiki/Oil
paljudes maades. 3.Gaasiõlid lähevad diislikütuste valmistamiseks ja samuti kergeks kütteõliks. 4.Rasked kütteõlid koosnevad mitmesugustest destilleerimise jääkidest ning leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. Teised kasutusalad 1.Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. 2.Parfiine( nn parfiinivaha ) kasutatakse paberi-, keemia- ja tekstiilitöösutuses, ka meditsiinis. 3.Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. 4.Rasked ained ( bituumenid ) on asfaldi tooraine. 5. Autokütused Autodes kasutatakse diisel- ja bensiinimootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuuris kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindrisse portsjon kütust. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootoritest kasutatakse kõrget
3 Lisalugemine: Nafta Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses. Parfiine(nn parfiinivaha) kasutatakse paber-, keemia- ja tekstiilitööstuses ning meditsiinis. Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. Rasked jäägid(bituumenid) on asfaldi tooraine. Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks. 6. Autokütused Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiinimootoreid. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet, mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks
maades. Gaasiõlid lähevad diislikütuse valmistamiseks ja samuti kütteõliks. Rasked kütteõlid leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. ·Teised kasutusalad Vedelkütus ja nafta kerged frakstsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses. Parafiine kasutatakse paberi-, keemia- ja tekstiilitööstuses, ka meditsiinis. Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. Rasked jäägid on asfaldi tooraine. Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks. 5. Autokütused Autodes kasutatakse diiselmootoreid või bensiini- ehk ottomootoreid. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Sobival hetkel pritsitakse silindeisse portsjon kütust. See süttib, põlemisgaasid tõukuvad kolbi ja mootor teeb tööd.
Kindlate markide jaoks segud erinevast vaadist, ka laagerdusaeg kuni 40 aastat. Enne villimist viiakse kangus 40%, kuidvalm. Ka kõrgema alkoholisisaldusega konjakeid. Olenevalt laagerdamise ajast liigitatakse klassidesse VS segu kõige noorema vanus 2, aastat VSOP vähemalt 4 aasta, ka vanemad Napoleon 5-25 aastat XO põhiliselt üle 20 aasta vanad Veel on ka nimelised konjakid, milles valitud segud väga vanadest destillaatidest. Taarana kasutatakse kullatud ja hõbedatud kristallpudeleid. Destillaadi omadused paranevad kuni 40 aastani, siis areng peatub VISKI Tooaineks teravili oder, rukis, nisu,mais, millest kääritamisel jadestilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida ei rektifitseerita. Viimast laagerdatakse tammevaatides vähemal 3 aastat, kusjuures püütakse säilitada teraviljale iseloomulikku aroomi, samutikäärimisel tekkivaid kõrvalaineid. Pärast villimist viski omadused ei muutu
AOC määratlusega sätestatud joomiskanguseni, mis on 42%. Küpsemine kestab paarist aastast 40 ja enamani, optimaalseks loetakse kuus aastat, tamme päritolu pole sealjuures määratletud. Vanad kogenud tegijad, kelle eelistavad kasutada sissetöötatud vanu Limousini päritolu serri-, konjaki- ja portveinitünne. Mitmetest laagerdunud, kuid vanuse, päritolu, maitse- ja lõhnaomaduste poolest erinevatest destillaatidest segatakse kokku majastiilile vastav kalvados. Noorematele neist on iseloomulik tugev puuviljalisus, mis aastatega taandub, lastes tamme mõjul üha enam esile tõusta pähkli-, tubaka-, vanilje- jm nüansse. Suurtootjate hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Pére Magloire, Boulard, Busnel. Kehtiva seaduse järgi võib kalvadosena kaubastada toodet, mis on destilleerimise järel minimaalselt kaks aastat tammevaadis laagerdunud.
Kindlate markide jaoks segud erinevast vaadist, ka laagerdusaeg kuni 40 aastat. Enne villimist viiakse kangus 40%, kuidvalm. Ka kõrgema alkoholisisaldusega konjakeid. Olenevalt laagerdamise ajast liigitatakse klassidesse VS segu kõige noorema vanus 2, aastat VSOP vähemalt 4 aasta, ka vanemad Napoleon 5-25 aastat XO põhiliselt üle 20 aasta vanad Veel on ka nimelised konjakid, milles valitud segud väga vanadest destillaatidest. Taarana kasutatakse kullatud ja hõbedatud kristallpudeleid. Destillaadi omadused paranevad kuni 40 aastani, siis areng peatub VISKI Tooaineks teravili oder, rukis, nisu,mais, millest kääritamisel jadestilleerimisel saadakse viskipiiritus või destillaat, mida ei rektifitseerita. Viimast laagerdadatkse tamnmevaatides vähemal 3 aastat, kusjuures püütakse säilitada teraviljale iseloomulikku aroomi, samutikäärimisel tekkivaid kõrvalaineid. Pärast villimist viski omadused ei muutu
Rancio - täielikult laagerdunud konjaki iseloomulik lõhn ja maitse - kvaliteet, mis saavutatakse peale 20-25 aastast konjaki laagerdumist vaadis, tuntakse ka Madeira aroomina (kuivatatud puuviljade ja ürtide segu) Trois Étoiles - kolm tärni: noorim konjakimarkeering (laagerdunud vähem kui 4,5 aastat). Üha tihedamini kasutatakse selle kohta VS (Very Special) Vintage (Millésime) - tähistab konjakit, mis on valmistatud ühe aastakäigu viinamarjasaagist ja destillaatidest. Nimetuses näidatakse kindalasti ära ka konkreetne aasta VS - Very Special: noorim konjakimarkeering (laagerdunud vähem kui 4,5 aastat) VSOP - Very Superior Old Pale: konjakiklass, mis on laagerdunud vahemikus 4,5 ja 6,5 aastat XO - Extra Old: markeering konjakile, mis on laagerdunud rohkem kui 6,5 aastat HENNESSY Richard Hennessy, noor Iiri katoliiklane, kes oli oma usuliste tõeks-pidamiste pärast pidanud lahkuma Inglismaalt, ühines Louis XV armeega, et võidelda inglaste vastu
mida kasutatakse tänapäevani. TROIS ÉTOLIES- kolm tärni: noorim konjakimarkeering (laagerdunud vähem kui 4,5 aastat). Üha tihedamini kasutatakse selle kohta VS (Very Special) RANCIO- täielikult laagerdunud konjaki iseloomulik lõhn ja maitse- kvaliteet, mis saavutatakse peale 20- 25 aastat konjaki laagerdumist vaadis, tuntakse ka Madeira aroomina (kuivatatud puuviljade ja ürtide segu). VINTAGE ( MILLÉSIME)- tähistab konjakit, mis on valmistud ühe aastakäigu viinamarjadesaagist ja destillaatidest. Nimetuses näidatakse kindlasti ära ka konkreetne aasta. Viinamarjade seltsis Armanjak Konjaki nii öelda kuulus vend. Valmistamisel kasutatakse enamasti sama viinamarja sorti mida konjakiski, kuid veel ka Bacot, mis on kahe sordi ristand. Armanjakki tehakse ainult Gascogne´ist Edela- Prantusmaal ja antud nimi on kaitstud Prantsusmaa seadustega. Erinevalt konjakist on armanjak kangema ja tulisema maitsega.
oluliseks kõik millisest materjalist tünne kasutatakse, nende suurus, vanus ning paigutus keldris, ruumi ventilatsioonisüsteem, suhteline õhuniiskus ning temperatuur. Vanad kogenud tegijad, kelle arvates tapab noor tamm kõik õuna imepärased maitse- ja lõhnanüansid, eelistavad kasutada sissetöötatud vanu Limousini päritolu serri-, konjaki- ja portveinitünne. Mitmetest laagerdunud, kuid vanuse, päritolu, maitse- ja lõhnaomaduste poolest erinevatest destillaatidest segatakse kokku majastiilile vastav kalvados. Noorematele neist on iseloomulik tugev puuviljalisus, mis aastatega taandub, lastes tamme mõjul üha enam esile tõusta pähkli-, tubaka-, vanilje- jm nüansse. Apellatsioonireeglitega on paika pandud vaid teatud nõuded, millele kokkusegatavad baasalkoholid vastama peavad, kogu muu maitseharmoonia sõltub suuresti segaja meisterlikkusest. Liigitus Suurtootjate hulka kuuluvad sellised tipptegijad nagu Pére Magloire, Boulard, Busnel. Nende
annaabi.ee 
